Osalejaid oli 44
Kitsa poolsaare lahing näitas kuidas on võimalik kitsal poolsaarel kinni hoida ründavat väge. Rindejoon püsis kaua paigal.
Seekord siis üks elu kaitsjatel ja ründajatel kaks. Mainisin küll eelnevalt siin foorumis, et võib-olla lasen lahingu ajal surnualast kaitsjaid juurde (soovitasin vaadata aegajalt üle õla), et ründajatel raskem oleks. Aga kuna ründajad ei suutnud rindejoont edasi lükata, siis polnud mõtet surnualast kaitsjaid juurde saata.
Et rindejoon liikuma hakkaks määrasin lõpetuseks 10 min, siis alles suudeti kaitseliin purustada ja lahing võita ründajatel.
Peale poolte vahetust algas rünnak päris ägedalt rohkete suitsugranaatidega. Aga rinne takerdus poolsaare keskel ja ründajad ei suutnud kaitsjaid vallutada.
Nagu lahingud näitasid, pole lihtne kitsast (umbes 30m) lahingala vallutada kui kaitsjad on osavad.
Laia poolsaare lahing algas dessantväe poolsaarele „paiskamisega”. Suitsukatte all vallutati järsk nõlv ja peagi ka kogu rannakaitse patarei. Ründajatel oli 2 ja kaitsjatel 1 elu.
Siis said ründajad korralduse leida Ryan. Kõigil üks elu.
Ilus oli vaadata kuidas ründajad liikusid mööda tee ümbrust Ryani juurde, võtsid maha teel varitsenud kaitsjad, viimased kaks kaitsjat Ryani lähedalt, ringkaitses puhuti õhupallid täis ja asuti tagasiteele.
Mina siis kiirustasin nende ees tagasi staabi poole. Teel nägin ainult ühte snaiprit tagasiteed takistamas. Sellepärast saatsin osa langenud kaitsjaid uuesti vastutegevusse.
Kahjuks ei õnnestunud Ryan elusalt staapi tuua, Ta hukkus umbes 150 m kaugusel staabist.
Poolte vahetus ja sama algus.
Kuna kell oli juba palju ja osalejaid vähenes, siis päris lõpuni ei teinudki.
Kõige huvitavam ala oligi tegelikult viimaseks finaaliks mõeldud huvitavate nõlvade ja peitekohtadega ala laia poolsaare lääne küljel, kus asus teine Ryani missioon.
Õnneks pidas sõna ka Ilmataat.
Palju palju tänu kõigile!!!
