Show Posts

This section allows you to view all posts made by this member. Note that you can only see posts made in areas you currently have access to.


Topics - AndrusK

Pages: [1]
1
Projektid / 3-faasiline mootor AEG gearboxis
« on: September 10, 2018, 21:27:44 »
Ma olen natuke eksperimenteerinud 3-faasilise mootori ja ühekiviarvutiga ja mõtlesin, et jäädvustan selle projekti enne kui ta laiali võtan.

Nimelt, mul on selline relv nagu APS UAR, kus on gearbox taga, aga päästik ja fire selector ees. Fire selectorist ja päästikust viivad gearboxi hoovad, mis on küll toimivad ja tehniliselt jupp maad paremini lahendatud kui AUG'il, aga siiski mehaanilised hoovad. Ning mul tekkis soov asendada need hoovad mikroswitchidega ja teha fire selector ja päästik elektrooniliseks. Esimeses lähenduses ma lahendasin selle relee baasil. Takistite, dioodide ja kondensaatoritega mängides ma tekitasin olukorra, kus mul oli olemas nii üksiklask, pikk valang kui kolmene valang. Päästiku juures on tegelikult kaks mikroswitchi; üks rakendub kui päästik liikuma hakkab, teine kui ta piirajasse jõuab. üksiklask on üksiklask, aga valangu rezhiimis teitab esimene lüliti kolmese valangu ja teine siis pideva valangu. Gearboxis oli ka mikrolüliti.

Niimoodi see relv mul oli ja töötas ja käis mitmel mängul, aga mingi hetk ütles üles gearboxis olev lüliti ja tuli UAR'i remontima hakata. Niisiis, tekkis võimalus teda jälle ehitada ja sedapuhku siis mõtlesin eksperimenteerida ühekiviarvutiga ja 3-faasilise mootoriga. Allpool on mõned pildid selle lahenduse kohta ja video sellest, kuidas ta laseb. AGA, see lahendus ei meeldi mulle. Esiteks, minu soov on kasutada arvutit ka selleks, et lasta gearboxil peatuda kindlas kohas peale igat lasku, aga kolmefaasilist mootorit on väga paha täpselt juhtida. Esiteks tema startimine võib võtta 0.06 sekundit, aga võib ka võtta 2x rohkem ning et teda tuleb juhtiuda PWM impulssidega, siis ma saan teda mõjutada iga 10 millisekundi tagant. Ja kui gearbox teeb täistiiru 30 millisekundi jooksul, siis see võib osutuda ebatäpseks. Ning pidurdamisega tundub olema samamoodi nagu startimisega, et kord nagu on kohe ja kord ei ole. Proovisin 2S ja 3S akusid ja ikka on kohati jama. Panin aeglasemad hammasrattad ja ROF kukkus 20 RPS peale, aga ikkagi ma ei suuda gearboxi täpselt peatada ja ta alati ei stardi kohe.

Ehk siis, kui see postitus üles läheb, siis viskan 3-faasilise mootori välja ja läheb tagasi tavapärane alalisvoolu mootor. Video link on siin: https://www.youtube.com/watch?v=rnzFbRNvwyY




2
Projektid / max AEG joule creep projekt
« on: April 03, 2018, 22:46:09 »
Hei, nagu ühes threadis räägitud, ma üritan tuunida ühte oma relva selle mõttega, et saada temast kätte suurim energia vahe, mida ta on võimeline laskma kerge ja raske kuuliga. See relv on Vintorez, mida on näha alloleval pildil.

Ma hakkan siia panema katsete tulemusi, kuna juba on tulnud minu arust üht-teist huvitavat. Kuna Vintorez küll on suhteliselt kerge lammutada, siis pidev gearboxi kokku-lahti lappimine on ikkagi piisavalt tüütu, nii et kõiki variante ei jõua testida.

Niisiis, ma alustasin katsetamist 25g raskuse kolviga (mõtlen selle all kogu liikuvat komplekti, s.t. kolb, kolvipea, kolvipea laager, tihend), kuna mul tol hetkel polnud raskemat võtta. Selle kompenseerimiseks piirasin õhuvoolu silindrist torusse, asetades silindri peast väljuvasse torusse sisetoru, kuhu oli puuritud 3mm auk. Kolvipeal endal on nozzle toru siseläbimööt 4mm, nüüd siis sai 3mm.

Ja tulemused. Sisetoruna oli kasutusel 285mm 6.01 PDI täpsustoru.

Kuuli energia 285mm 6.01 toruga
mõõdetud kuuli
keskmine kiirus
kuuli kaalkuuli energiaekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
1350.21.8225135
1170.32.05335143
1020.42.0808144
94.60.462.0583068143

Kuuli energia 450mm 6.03 toruga
mõõdetud kuuli
keskmine kiirus
kuuli kaalkuuli energiaekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
140.30.21.968409140
119.20.32.131296146
100.80.42.032128143

Mis mulle ülalolevast silma jäi: pikem ja laiem toru suurendab kerge kuuli kiirust, aga 0.4 kuuli kiirus hoopis kukkus (max energia liikus 0.4 kuuli pealt 0.3 kuuli peale). Sinna see asi jäi eile õhtul.


täna õhtul käisin ja ostsin endale jälle Lonexi punase kolvi ning kombineerituna metallist kolvipeaga sain kolvi kaaluks 33g. Panin relva kokku, ühtlasi panin ka natuke kangema vedru. Teostasin kahed mõõtmised, mis erinevad selle poolest, et teise mõõteseeria jaoks ma eemaldasin silindripea nozzle toru seest piirava elemendi. Ehk kui esimese seeria ajal oli nozzle toru siseläbimõõt 3mm, siis teisel seerial oli 4mm. Toruks oli PDI 285mm 6.01

nozzle siseläbimööt 3mm
mõõdetud kuuli
keskmine kiirus
kuuli kaalkuuli energiaekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
1360.21.8496136
1210.32.19615148
1110.42.4642157
1050.432.370375154
980.462.20892149
940.482.12064146

nozzle siseläbimööt 4mm
mõõdetud kuuli
keskmine kiirus
kuuli kaalkuuli energiaekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
1490.22.2201149
1240.32.3064152
1150.42.645163
1080.432.50776158
101.50.462.3695175154

Siit on näha kahte asja. Esiteks, energiapeak jäi .4 juurde, kuigi ma lootsin, et ta liigub sealt edasi raskemate kuulide poole. Teiseks on näha, et suurem siseläbimõõt soosib kergeid kuule. 0.2 kuul sai juurde 0.4J energiat, 0.4 kuul sai 0.2J

Homme on plaanis testida, et mis saab, kui nozzle siseläbimõõt piirata 2.5mm juurde. Kergem kuul peaks sellest rohkem kaotama. Ühtlasi, kuna väljalaskekiirused kindlasti kukuvad, siis ehk saab proovida SHS M190 vedru, mis mul seni relva sees pole käinud.
Teine idee mida tahaks proovida on asendada kolvi kuullaager vastavas suuruses tinaseibiga, et ikkagi kolbi veel raskemaks saada.


3
Foorumi jutt / attachitud pildid ei avane enam
« on: April 01, 2018, 19:19:13 »
Hei, attachitud pildid enam ei avane. Vaata kasvõi projektide alla, nii enda HPA jutte kui minu AG3-F2 teemat. Ma ühel postitusel hiljuti korrastasin pildid, aga nüüd nad jälle ei avane. Laadisin ühe pildi prooviks alla ja ta sisu on kohati originaalist erinev.
Selline nähtus tekib näiteks siis, kui admin kasutab rekursiivse scripti sees sed'i, et igas failis webiserveris midagi muuta, ning laseb scriptil modida ka pildifaile.

4
Üritused / 2017-01-15 Op. Lumesõda @ Ida-Männiku (Tallinn)
« on: January 15, 2017, 15:42:24 »
Pidin ürituselt varem ära minema, et jõuda järgmisele üritusele, mäng võib-olla veel käib. Muljed aga on väga head, hästi ja kasulikult veedetud pühapäev heas seltskonns.

Kohe alguses jagati mängijad kaheks osapooleks. Ühel pool Marek ja tema trennipoisid + paar suuremat tegelast, teisel pool ülejäänud. Esimese mängu osana korraldas Mareki pool varitsuse, teised pidid liikuma etteantud ruutu. Adrenaliin tōusis kiiresti haripunkti, sest kuigi kontakte ei olnud tihedalt, neid oli ja nii ühelt kui teiselt poolt liikus rahvas spawni vahet. See mänguepisood oli mulle kôige edukam, sain maha 3 vastast.

Kui ajalimiit täis, siis tuli järgmine mänguepisood, ehk trennipoisid pidid vallutama, hoidma ja hävitama 2 maja, meie pidime maju kaitsma. Mis järjekorras või kuidas kumbki osapool oma ülesandega tegeles oli enda valida. Kui enne kippus rahvas metsa ära hajuma, siis nüüd olid kontaktikohad teada ja tulevahetus tihedam. Mareki pool vallutas märkimisväärse kergusega mõlemad majad ja hävitas ühe, teise suutsime viimasel hetkel hävingust päästa. Sellega lõppes teine etapp, pakuti sooja kohvi ja teed, ning minul oli aeg lahkuda. Igati tore üritus, kui tuleb veel siis üritan kindlasti veel osaleda.

Relvadest - see oli esimene mäng G3 DMR'iga (väljalaskekiirus 0.2 kuuliga 150m/s ringis). Kasutasin sellega .40 kuule ja Maple Leaf Monster 60 hardness hopikummi. Õhu temperatuur oli kuskil nulli ringis, aga ikkagi, kui relvaga laskmisel tekkis 10...15 min paus vahele, siis hop enam kuuli ei tõstnud. Maadlesin sellega ja häälestasin, aga ikka kukkusid kuulid maha või kihutasid taevasse, kui oli vaja otse lasta. Lõpuks tegin nii, et tegin vahetult enne rünnakule minekut 10...20 tühilasku, siis sai hopi soojaks ja sai ka vastasele pihta jälle. Vot ei teagi mida teha talviste mängudega, hetkel tundub et tasub kula ligi võtta.

5
Projektid / mp7 upgrade (Well R4 60m/s -> 95 m/s)
« on: November 26, 2016, 23:12:18 »
Mulle viimasel ajal väga meeldib mp7 püstolkuulipilduja. Minu jaoks on ta backuprelv snaiprile või dmr'ile, mis ühest küljest mahub jalakabuuri, aga teisest küljest on täiesti kasutatav automaadina lühema maa pealt. Samas, stock Well R4 http://gunfire.pl/product-eng-1152195027-R-4-submachine-gun-replica.html laseb 0.2 kuuliga 0.3J energiaga, aga see energia kukub järsult kui panna raskemaid kuule, 0.28 kuuliga on lasu energia juba ainult 0.25J. Väike silinder ja lai toru on ilmselt selle põhjuseks.
Nii nõrga relvaga suvel ja siseruumis on vast ok mängida, läbi t-särgi ehk ikka tunned kui pihta saad, aga talvepoole lihtsalt ei ole neid kuule läbi riiete tunda. Seega, tundsin huvi relva laskekiiruse tõstmise vastu. Samas, üle 100m/s ei tahtnud ka minna. Olgu mainitud veel, et r4'l on kummist hopup. See omakorda tähendab, et hop vajab soojaks laskmist, esimesel kuulil valangust või üksiklaskudega praktiliselt hop ei toimi.

Peale mitmeid juppide tellimisi, proovimisi ja katsetamisi arvan, et olen suutnud kokku panna optimaalse nimekirja asjadest, mida peab tingimata asendama et relv toimiks.

Olgu öeldud, et mitte igat tuuningujuppi ei tasu relva sisse panna. Kuigi ma algselt ta ostsin, siis peale katsetusi ma ei vahetanud originaalset silindripead nozzle tihendiga silindripea vastu. See tihend takistab nozzlet niivõrd, et võib nozzle või tappeti ära murda või siis põhjustada söötmisprobleeme. Pigem tasub nozzlet suuremaks venitada silindri poolt, et ta paremini tihendaks ja see ongi kõik mida vaja. Samuti ka ei ole vaja panna alumiiniumist kolbi ja kolvipead, kuna mõned raporteerivad, et gearboxi korpus võib katki minna. Originaalkolb ja -kolvipea on täiesti adekvaatsed. Mootor ja hammasrattad töötavad samuti täitsa hästi, samuti anti-reversal latch. Mootorit ehk vahetaks, kuna küllap ta harjad ükskord ära kuluvad, aga paremat pole saada. Samasugust saaks.

Seega, vahetama peaks:
1. vedrujuhi: http://eagle6.co.uk/shop/catalog/product/view/id/973/s/laylax-nineball-spring-guide-for-aep-cmg-series/
Antud lingil seda hetkel ei ole, aga küllap sobib ka PDI vedrujuht, seda saab lihtsamini kätte kui Nineballi oma. Originaali jätta ei tasu, võib katki minna.
2. Laagrid: http://eagle6.co.uk/shop/catalog/product/view/id/928/s/laylax-nineball-ball-bearing-set-for-aep-cmg-series/
Olgu öeldud, et ma pidin jätma ühe plastist laagri, kuna muidu olid hammasrattad liiga ligistikku ja gearbox tegi väga koledat heli.
3. Vedru: http://eagle6.co.uk/shop/catalog/product/view/id/206/s/eagle6-airsoft-upgrade-spring-for-aep-cmg-series/
Olen proovinud nii Nineballi kui Eagle6 enda vedru, Eagle6 oma on parem (tugevam).
4. Hopikumm: http://eagle6.co.uk/shop/catalog/product/view/id/1328/s/firefly-hop-up-rubber-for-aep-cmg-series-hard-black/
Ma kahjuks modisin enda hopi ära r-hopiga katsetades ja kompressiooniprobleemidega võideldes enne kui firefly oma panin. Täiesti võimalik, et hopiga polegi vaja muud teha kui ainult uus kumm panna.
5. Täpsustoru. http://www.ebay.com/itm/PDI-01-6-01mm-Precision-Barrel-For-Marui-MP7A1-AEG-182mm-PDI-01-4560249637871-/282001693975
Igasuguseid variante on, mina panin PDI oma. Olgu öeldud, et suvaline AEG täpsustoru ei sobi sinna, sooned on teises kohas.
6. mosfet ja lipo. Lipo panin selle: https://hobbyking.com/en_us/turnigy-nano-tech-370mah-2s-25-40c-lipo-pack.html ja mosfeti selle: http://gunfire.pl/product-eng-1152201418-JeffTron-mikro-Mosfet-unit.html
Mosfeti ja teise aku install nõuab päästikusüsteemi (kuhu külge ka aku käib) olulist ümberehitust, arvestataval määral materjali tuleb eemaldada ja juhtmed ringi joota.
Kes kavatseb MP7't primaarse relvana kasutada, võib tahta panna välise akuboxi.
7. Shim set oleks ka abiks. http://eagle6.co.uk/shop/catalog/product/view/id/353/s/eagle6-airsoft-advanced-shim-set-0-1mm/
Tava-AEG seibid ei sobi.

Aga, kui see tehtud, siis peakski olema nüüd tulemuseks relv, mis laseb erineva raskusega kuule 0.9J energiaga (95m/s 0.2)!  Kui võrrelda seda algse 0.25J....0.3J laskevõimega, siis sooritusvõime vahe on märgatav.

Asi mida võib vahetada aga ei pea on silinder. Mul on sees selline silinder; tal on silindripea piirkond kitsam ja seetõttu tihendab paremini http://eagle6.co.uk/shop/catalog/product/view/id/975/s/laylax-nineball-full-cylinder-for-electric-cmg-series/
Samas, originaalsilinder + toruteip töötab ka.

Mida ma veel teada sain ehituse käigus.
1. Praktiliselt igat MP7 juppi on eraldi saada. Lõhud midagi ära, siis saad kindlasti uue. Samas, mõistlik võib olla teine mp7 kõrvale võtta kui on plaanis teda oluliselt lõhkuda, juba paari jupi tellimine võib selle hinna tasa teha. Ma lõhkusin ära fire selectori hoova, kuna ei saanud seda alguses lahti. Samuti tellisin tagavara pästikusüsteemi ja tagavara gearboxi, et kui ma neid modifitseerin ja midagi tuksi läheb, siis oleks tagavara olemas. Olgu öeldud, et neid pole vaja läinud. Samas, paljud lõhuvad gearboxi lahti võttes ära tappeti ja nozzle. Mul pole seda juhtunud, kuigi relva on mingi 20x lahti võetud ja gearboxi vast 5..6 korda.
2. mul tekkisid mingi hetk kompressiooniprobleemid. Se oli tegelikult tingitud sellest, et nozzle ei liikunud nii ette kui oleks võinud, ta loksus tappet plate kinnituses. Ma panin sinna midagi vahele, peale seda on kompressioon perfektne praktiliselt iga hopi konfiga. Kahjuks ma lõhkusin enne oma r-hopi, kui see välja tuli.
3. Tehase hop on efektiivne, relv laseb täpselt (kui kumm norm on). Samas, kui modima hakata ja rohkem jõudu rakendada, siis võib see probleem ette tulla, et hop'i arm paindub peale keeramisel vedruna kõveraks. Ma modisin hopi nii, et lõikasin hoova küljest rattasse tuleva kõrva maha ja asendasin selle metalltraadiga, mis töötab kangina (teen pilte kui relva järgmine kord lahti võtan).

Mis veel on plaanis teha:
1. Tahaks sinna saada kolmest valangut, kuna nõrga relvaga ikkagi üksik kuul võib vastasel märkamata jääda. Kui komputeriseeritud mosfet kohale jõuab, siis üritan ta ära mahutada
2. Natuke mõtisklen uuesti r-hop installimise peale. Kui hop-i aken on materjali täis, siis see parandab natuke kompressiooni ja annab ehk veel paar m/s. 95 on praegu käes, aga 100'ni võiks idee poolest välja minna. Samas, võib-olla ei viitsi ka.

Veel: Well R4 on saada ka metallkerega (hetkel gunfires 50% ale talle). Ei saa aru, miks seda tehti, kuna MP7 tulirelv on polümerist kerega. Aga, ju siis tahtjaid on.

6
Projektid / AG3-F2
« on: November 01, 2016, 09:33:33 »
Hei, Gunfires on hetkel müügil selline asi:
http://gunfire.pl/product-eng-1152199630-JG101A-Assault-Rifle-Replica.html

Tellisin selle ja plaanis on sinnna juurde panna veel sellised asjad:
http://www.ebay.com/itm/112112909152?_trksid=p2060353.m2749.l2649&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIT
ja
http://www.ebay.com/itm/291775824623?_trksid=p2060353.m2749.l2649&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIT

.. ning siis vaadata, kas temast saab teha DMR'i. Niipalju kui ma G3'dega kokku puutunud olen, siis see saab ilmselt peavalu olema, kuna gearbox ei ole korpuses kuigi hästi kinni, plastreceiver jne. Aga üldiselt, projekt tundub huvitav; kel KL Tallinna malevaga kokkupuuteid, see saab ilmselt aru, miks:-)

Kui kellelgi on ideid, kuidas antud tulemust paremini saavutada, andke palun siin teada.

7
Müün oma Lonexi, kuna ikkagi ei leia sellele kasutust. Hind komplektile on 180 EUR.

Relv on ostetud Gunfirest natuke rohkem kui kuu aega tagasi. Ta on käinud kahel mängul. Ise ma sellega mänginud ei olegi, seda on kasutanud tiimikaaslased, kes on seda igati kiitnud.
See on Lonexi odavama otsa relv, plastmassist kerega, elektrilise blowback'iga. Sama tüüpi relv, kuigi musta värvi, on hetkel Gunfires müügil siin: http://gunfire.pl/product-eng-1152211651-L4-PR-01-10-5-Assault-Rifle-Replica-Black.html
Erinevalt Gunfire versioonist on tal nüüd sees Mosfet ja kaasas on LiPo aku. See võiks olla hea relv algajale, kes tahab m4 relva, mis on hea tootja oma ja töötab. Täielikust komplektist on puudu ainult akulaadija, mille saab osta relvad.ee'st või gunfirest või mujalt.

Relv on modifitseeritud:
1. Lisasin talle Mosfeti (selle: http://gunfire.pl/product-eng-1152201418-JeffTron-mikro-Mosfet-unit.html )
2. Vahetasin talle sisse 120m/s vedru. Originaalis lasi ta 130m/s; nüüd ta laseb 120..123 m/s, mis on siiski natuke rohkem kui võiks, aga legaalne. Selle operatsiooni käigus lisasin talle kolvipeasse kuullaagri, originaalis tal kolvipeas ja vedrujuhil laagreid ei olnud.
3. pakun teda ostja valikul kahe akuvariandiga:
a. kas 1300mAh 2S Lipo,  või siis
b. 2000mAh 3S Lipo (lisab komplekti hinnale 10 eur)
Akudest võib loobuda, siis läheb komplekt 10 eur odavamaks. Akusid eraldi ma ei müü.

Ma lisan kuulutusse varsti video, kus on näha, kuidas ta kummagi akuga laseb. Olgu mainitud, et nii akudel kui relval on xt30 pistikud, ruumi säästmise huvides. Kui ostja tahab, võin talle kaasa panna varu xt30 pistiku või siis xt60 pistiku.

Komplektiga on kaasas üks highcap salv, seesama millega ta tuli. Relv asub Tallinnas.

Video koos piltidega on siin: https://youtu.be/SelH6fngzzQ

8
Üritused / 15. OKTOOBER. WARLORD 2016. HOOAJA LÕPETAMINE TARTUS.
« on: October 15, 2016, 21:11:46 »
Niisiis, Tartus käidud. Üsna täpselt 9:30 sai lennuvälja alale sisenetud ja ilma suuremate probleemideta ka parkla leitud. Enne meid oli veel üks auto, peale meid hakkas neid vaikselt lisanduma.
Mingil hetkel tekkisid parklasse ka noored timurlased, kes juhendasid parkimist ja teavitasid ka sellest, et toimub kronomine ja selleks tuleb võtta relvad ja minna ühte teed pidi. Saigi siis relvad võetud ja mindud ja üsna kohe oligi meie ees teatav summ. Korraks oli ka näha kellegi käes krono, aga esialgu midagi ei toimunud. Ootasime. Ok, mingi hetk hakati ka tõesti kronoma. Kronojatel olid pakkuda M4 ja vist ka AK salved, igati kena.

Tuli minu järjekord ja näitasin Vintorezi ette. Selgus, et AK ja M4 salved sinna ei istu:-) Küsisin 0.2 kuule. Krono hoidval poisil neid ei olnud. Paberit ja pastakat hoidval poisil samuti, noh et ta ei jõua kõigega tegeleda. Mitte kusagilt neid ei ilmunud. Olukord muutus naljakaks, et kaua ma seisan seal nii. Tõmbasin kopsud õhku täis, KUS K**DI KOHAS ON 0.2 KUULID R**SK?!!!! See mõjus, kuulid tekkisid kohe ja sai kronotud.

Edasi sattusin vastamisi Haraldiga, kes soovitas linnaga tutvuda ja siis kuskil parklate vahel pidi briefi ala olema. Ok, vaatasin linna üle, vägev. Baarilett ja tütarlapsed seal taga. Läksin siis briefiplatsi otsima ja kõmpisin läbi metsa teise parklani. Teel sinna midagi erilist silma ei hakanud ja tulin tagasi. Ok, f**k, korraldaja nimi ongi ju militaarSEIKLUS, kõik ei peagi olema lihtsasti arusaadav ja ette ära tehtud. Linna hakkas rahvast kogunema. Võtsin tassi teed ja elu läks käima, teamikaaslased tulid ka. Kella vaadates meenus ka idee, mis tegelikult tekkis juba Tallinna hooaja lõpetamisel: et see mäng peaks olema tegelt 2-päevane. Esimesel päeval passitakse ja teine päev siis mängitakse ka.

OK, mõne aja pärast hakkas asi looma. Selgus, et on olemas ka osapoolte pealikud ja armee osapool kamandatigi ühte lennuvälja serva. Saime lindid käe peale ja passisime natuke veel. Avalikustati lureandmed, et linnas saab pannkooke!
Meid jagasi rühmadesse ja jagudesse ja määrati rühma- ja jaopealikud, igati kena. Ja läkski mäng käima, pidime linna ära vallutama (Yess! Pannkoogid!!!). Liikusime linna poole ja vaenlane ei peitnud end kaua, varsti hakkasid kuulid lendama ja action algas. Esimese killi sain oma MP7'ga, mis oli tegelt backuprelv snaiprile, väljalaskekiirusega nii 60m/s. Ma ei arvanud, et ma sellega kedagi maha saan, aga sain. Yess! Sain mõned korrad ka pihta ja pidin iga kord alguspunti tagasi liikuma, kuskohast meid siis iga veerandtund jälle välja lasti.

Kui linn käes ,siis julgestasime seda natuke ja siis läksime juba uuesti rünnakule. Pannkookideks ei olnud aega. Pidime vastase mingitest majadest välja tõrjuma. See sai tehtud päris libedalt, sain küll jälle paar korda surma ja kaotasin ka oma MP7 salve (100-kuuli mahutav pikk salv, kui keegi leidis, palun andke teada), aga väga äge oli. OK, siis tõmbusime kaitsesse. Läksime kolmekesi ühte majja ja kaitsesime seda. Alguses kedagi ei tulnud, aga mõne aja pärast oli ka võsas hiilivaid kollaste lintidega tüüpe näha ja lahing läks lahti. Väga äge. Mina sain kuuli, aga niipalju kui ma tean, sellest majast lõid meie omad välja lõpuks maalrid, kes tulid sinna oma paintballi trenni tegema.

Siis sai natuke niisama ringi hängitud ja vaadatud, kuidas kollased üritavad oma maju tagasi võtta. See nägi välja umbes nii: rida kollaseid tuleb läbi võsa majade suunas. Siis natuke lahingukära ja siis läheb rida surnuid kollaseid rivis tagasi. Ja mõne aja pärast ulevad jälle. Ja siis tagasi. Jne jne jne. Lõpuks lähen ise rünnakule, saan tagumikku kuuli ja siis baasi. Pannkoogid! Tellin lausa kaks, tõesti head! Ja siis sai tegelikult jalga lastud, kuna seltskond tahtis ka lahkuda, ikkagi Tallinna sõit jne. Ja kui kollastel läks oma majade vallutamine niivõrd raskelt, siis polnud mõtet neile baasi ründamist liiga raskeks teha.

Üldmulje: igati korda läinud laupäev heas seltskonnas.

Mis ei meeldinud: üldine korratus ja info puudus, sealhulgas ka eelinfo puudus. Näiteks, et oli 2 parklat, aga miks? Kes oleks pidanud kuhu parkima jne. Kus kronomine, kus kogunemine. See info oleks võinud enne teada olla.
Mis meeldis: osapoole juhtimine. See, et jagati rühmadeks ja jagudeks ja need jaod püsisid üsna koos ka. Mänguala oli täiesti ok suurusega. Mängutüüp oli ok, see et kohe alguses pidi midagi ära vallutama, see täitsa sobis. No ja pannkoogid! Tasuta tee ja kohvi olid ka igati respecti väärt.

9
Mängu tagasiside.

Üldised tähelepanekud.
1. See oli see mäng, kus sai kronomist nähtud. Kõiki kronoti ja kõik said ka relvadele kleepsud. Ma ei tea kas kellegi relv ka liiga hot'iks osutus, aga ma tean üht inimest, kes avastas tänu kronomisele, et ta relva väljalaskekiirus on langenud umbes poolele loodetust. Ehk siis, kronomine on kasulik.
2. Mängu algus oli kronomise tõttu mõnevõrra milsim'lik ehk siis möödus taktikalise passimise tähe all, kuna algus venis üle tunni kronomise venimise tõttu.
3. Mängu ala oli päris suur. Andis ikka kõmpida keskkohast oma baasi ja tagasi. Ala suuruse tõttu kannatas ka raadioside ja minu arust see ka suures osas rikkus mängu, vähemalt meie osapoolel. Kui osapoole juht ei saa oma päringutele vastuseid, siis on tal suht piiratud võimalused midagi mõjutada. Mingi hetk olime osapoole juhiga neljakesi ja viimase eepilise rünnaku tegime nii, et meie osapoolest oli olemas 9 inimest! Kus ülejäänud 100 olid, ei tea. Küllap sõdisid kuskil aga nendega puudus ühendus.
4. Toitlustus oli tasemel. 5EUR eest sai kartulid kastmega + värske salat + tee. Maitses ülihästi.

Üldiselt, ma ei mäletagi et ma oleks olnud sellisel osapoolel, mis on nii kõvasti pasunasse saanud nagu meie see mäng. Meie baas hävitati, hiljem meie osapoole juht moos kaaskonnaga tapeti maha ühe tee serva varjunud vastase luuraja poolt, viimane rünnak lõppes ka meie osapoole surmasaamisega (see oli tegelt ette näha ka, viimane lahing ikkagi). Sellest hoolimata on aga väga head muljed mängust, ei kahetse et sinna läksin, sest kogemus oli päris sürrealistlik:-) Ilmataat ka halastas: kuigi sinna sõites tibas vihma ja mängu lõppedes hakkas ka sadama, siis mängu aeg oli täiesti kuiv.

Seda küll, et ala on minu arust liiga suur. See on probleem just selle tõttu, et raadioside kannatab ning kui juhtimist enam ei ole, siis ongi nii, et inimesed jalutavad mööda metsa ja lasevad keda juhtub, mis on ka ok sest fun, aga erilist sisu nagu mängul pole. Ja kui mäng oleks üles ehitatud sellele, et palju kontakti ja adrenaliini, siis selleks ei ole vaja nii palju jalutada.

10
Arhiiv / 24.09 Aegviidu - Surrogates ( MG Iskra & X-Force )
« on: September 25, 2016, 22:07:59 »
Lühidalt öeldes: äge mäng oli. Kuna alast oli kasutusel väiksem osa, siis oli kontakte palju ning adrenaliininälg sai kenasti kustutatud.

Huvitavamad nüansid: Iga mängija sai käepaela, mis tuli loovutada surma korral vastasele - kui vastane minuti jooksul mängijani jõudis. See ei olnud kuigi lihtne, sest omad kaitsesid omi langenuid ja minut on üsna lühikene aeg. Siiski, parim headhunter kogus mängu lõpuks 15 paela.

Maggots kasutas see mäng tehnilise abivahendina drooni. Sellest oli kasu vastase tähelepanu kõrvale juhtimisel. Vähemalt üks vastane lasti ära, kui ta drooni vahtima jäi.

Oli arvata, et öömäng on üks paras clusterfuck ja nii ka oli. Fun oli ikka.

Surnuaiad olid tasemel nagu ikka. Igaühele olid kuum tee ja präänikud, ühtlasi olid registratsiooni surnuaia juures lõkked, mille peal keedeti suur pajatäis putru, mida vist pakuti raha eest ka, euro ports, aga pimeduse saabudes pakuti kõikidele ja tasuta, sest seda oli tõesti palju. Surnuaia ümber valitse selline kerge grillsim'i hõng, eriti kui pimedaks läks - mets, elus tuli, kuum tee, toit....

Üldiselt, ilmad hakkavad natuke külmemaks minema ja akud tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Minu ühes elektrilises highcap'is surid nimh akud täiesti maha, kuigi laadisin neid enne mängu. Kula salves suri 9V patarei, kuigi see oli tal 5..s või 6's mäng alles. Ühel kolleegil suri relvas ka vanem lipo.

12
Arhiiv / STEELCORE 2014 (1.november)
« on: November 01, 2014, 18:14:13 »
Nii, mängult tagasi.

Üldiselt jäin mänguga rahule; eriti alguses oli huvitav, kui hunta pidi meid linnast välja lööma. Enne esimest surma tuli 4..5 killi, täitsa hea tunne oli. Edasi oli ka tegevust kes tahtis, sest vastane meid päris rahule ei jätnud kogu mängu aja ja meil oli ka mitmeid missioone. Tunda andis vastase arvuline ülekaal; iga edu mis me saavutasime, oli ajutine.

Omapärane see mäng oli see, et vahemaad olid pikad, sellest suur laskemoona kulu. See mäng ma mängisin 120m/s AEG'ga, kuhu oli pandud nii 4x optika kui red dot sinna otsa. Päris mitu situatsiooni oli, kus sai vahetatud tuld vastasega ning läbi optika konstanteeritud, et ei, ei lenda ikka välja. Kuulipildujatega ning korralike snaipritega vennad võisid end hästi tunda.

Igal juhul, hästi veedetud laupäev, tänud organiseerijatele.

Eredamad hetked:

1. mängu algus. Paigutame end koos kaasvõitlejaga majakesse, mis jäi vasakule poole teest, mida mööda Hunta saabus. Keegi oli urgitsenud seina sisse augukese, mille abil sai end väljas toimuvaga kursis hoida ilma, et keegi oleks mind näinud. Ja ei pidanudki kaua ootama: Hunta tuli, kenasti rivikorras. Lasin nad niikaugele kui arvasin et kuulid kindlasti välja lendavad ja andsin pool sekundit aknast valangut. Ma ei näinud otseselt et keegi selle peale välja läks, aga nad said igal juhul aru, et sõda on.

2. Hetk majakeses. Mu paariline oli ilmselt ära lastud, aga mina seda ei teadnud. Kõrvaltoast kostab kõva krobinat. Vaatasin siis ukse poole ja ennäe, kõrvaltoast ilmub kollase lindiga võitleja ja suundub minu poole vaatamata uksest välja. Küllap ta oli aknast sisse roninud. Kaks kuuli selga ja oli tal surnuaeda minek.....

Üleüldse, tundus et vastane eriti ei pööranud minu majakesele tähelepanu. Mõned võitlejad üritasid akna esist võsa mööda läheneda, aga need said minu ja paaarilise poolt ära lastud. Lahing ise kandus majast mööda, ma mingi hetk lasin vastaseid, kes olid minu poole küljega või isegi seljaga, aga nad olid arvatavasti liiga kaugel.
Olukord muutus siis, kui saabusid tagasi need, keda ma olin maha saanud. Ma jälgisin läbi piiluaugu, kuidas nad sammukaupa lähenesid, püssid palges, aga valangut andes jäin aknale kauemaks kui pool sekundit ja sain kuuli.

3. Peame minema ja vallutama mõned majad, milles luureretkel vastast nägime. Liigume päris hästi edasi kuni viimase majani kuskil metsa sees, kuhu elusolevad vastased taganesid. Raske on sinna märkamatult ligi saada. Sammhaaval lähenen, lõpuks eraldan maja katusel liikumist ja tühjendan sinna peaaegu terve midcapi, mingit effekti ei paista. Järsku keegi röögatab "aitab!!!! nüüd aitab!", ning sealt katuselt tuleb alla 3 surnut.

4. Läheme vallutama teise tiiva maju. Vastane on kahes majas. Manööverdan nii et minu poole jääb ühe maja ots, ning hakates akendesse tulistama üksiklaske, liigun lähemale. Üllatavalt hästi läheb, üks valang aknast võiks mind maha võtta aga seda valangut ei tule. Aga, maja ees õues on snaiper. Saan kuuli.

5. Mingi lahing baasi juures. Automaadid tärisevad ja kuulid lendavad, aga eemal võsas keegi avaldab verbaalset rahulolematust, et mu kaaslased pihta ei saa. Samas, kuulid kukuvad lähedale, aga ükski meieni välja ei lenda. Siis ilmub põõsastest üks vend kuulipildujaga, aeg-ajalt sihtides ja valades, ning sammub lähemale. Lasen teda, kuigi tean, et mõttetu üritus, liiga kaugel. Mingi hetk sain nii mina kui mu kaaslased kuuli, aga see hetk oleks tema arust pidanud arvatavasti olema siis, kui ta kaugemal oli. Aga mis teha, ei olnud; tal oli hea relv, aga mitte päris nii hea kui ta arvas.

6. Peame otsima mingeid torusid, millest lastakse rakette. Alguses öeldakse, et nad on välja peal, siis et vastased kannavad neid. Pimedaks kisub. Märgatakse vastast, liigume tema järel metsa. Valangud mitmest torust, pooled mu kaaslased on surnud, mina ka. Läheme baasi tagasi. Ei viitsi enam. Ühtegi toru me isegi ei näinud. Millal siis see lõpulahing tuleb.....


Mis võiks paremini organiseeritud olla:
A. Kronomisi ei ole tükk aega näinud. Ma sain omavahelisest vestlusest teada, et mitmed kaasvõitlejad tegelikult ei tea, kui kõvasti nende relv laseb. Võiks kasvõi mitteametlikult paluda järgmine mäng omanikel kronod kaasa võtta ja kes tahab saab laenata. Mul näiteks on krono tavaliselt kaasas.

Veel kommentaariks: Vaatasin ka vene foorumit ja paistis, et 1. ka vene foorumis on massiivselt positiivset tagasisidet mängule, 2. nii eesti kui vene meeskonnad mängisid "üldkasutatavate reeglite" järgi. Hiljem küll täpsustati, et automaat on 120, granaadil ei pea olema viskavat elementi jne. Probleeme sellest ei paistnud olema, aga siiski, mis mõtet on hoida kahte komplekti reegleid käibel.


13
Arhiiv / 03.05.2014 Nursipalu "Terminaator 2" tagasiside
« on: May 03, 2014, 23:57:41 »
Väga tore mäng oli, rohkelt rünnakuid ja kaitset, sai ka taktikalist mängu teha. Kahju ainult, et termikaid ei näinud:-)

Alguses rebisid sinised ette, aga siis võtsid oranzid järele ja hetkeks kui pommi asukoht avalikustati oli kõik veel lahtine. Siis aga said sinised pommi ja edaspidine on ajalugu.

See mäng ma kasutasin ainult medcap'e. Vintorezil olid kahjuks söötmisprobleemid ning mängust ta osa ei võtnud. Natuke kahju, maastik pakkus snaipritele piisavalt tegutsemisvõimalust, aga automaadiga sai ka edukalt asjad aetud. Medcapid ei seganud kuidagi.

Mis meelde jäi:
Sisselaskmisala, märklauad 50 ja 20 m peal. Väga tore, kuigi ei saanud aru, kuskohast laskejoon läks.
Käelindid olid väga kõrge tase. Nendega oli vaeva nähtud, see väga meeldis.

Situatsioonid:
Situatsioon 1: vaenlane ründab angaari tagant ja raadioside järgi on kohe-kohe tulemas üle angaari katuse. Lähen teiselt poolt vastu ja leian sealt ehmunud vastase, kes sai lühikese valanguga neutraliseeritud. Hiljem poole kõrvaga kuulsin, et üks kuul oli vist näkku läinud. Kui nii, siis vabandan igal juhul.
Situatsion 2: SMS on edukalt saadetud ja aeg on täis tiksunud. Kõik kogunevad lipu juurde arutama, et mida edasi teha. Äkitselt laskmine, paanika, surnud. Vastane rullis üle ja otsustas ise, et mida me järgmiseks teeme - surnuaeda läheme...
Situatsioon 3: istun oma peamises valvepositsioonis, seljataga kõrge vall, ees madal vall, mille ees mets. Metsa mööda tulevad 2 vastast. Kui nad juba piinlikult lähedale said, 4..5 m, siis lasen valangu. Üks vastane hakkas kohe karjuma, et sai, minu arust polnud mingit varianti, et nad mõlemad pihta ei saanud. Aga ei. Teine vastane kogus end ja kostitas mind valanguga.
Situatsioon 4: Ekspeditsioon Charlisse, mis on vastaste käes. Alari läheb ees - äkitselt küsimus: seis, kes seal on. Alari vastab valanguga. Vastane laseb ka valangu ja kukub siis Alarilt nõudma, et miks Alari surnud pole? Alari kuulidega pihta ei saanud; situatsioon toimus võsas, inimesed nägid üksteist, aga läbi peenikeste okste räga. Minu kogemus võsaga oli selline, et paar-kolm korda sai tühjendatud medcap häguselt läbi võsa paistva vastase suunas ja sellest ei olnud mitte mingit effekti.
Situatsioon 5: Läheme Charlie poole. Seal on vastaste lipp, on ka üks surnud vastane kes ootab elluärkamist, ning kõrval käib lahing. Muudan lipud ringi. Surnud vastane on pettunud:-)

Igal juhul, lahe mäng oli, hea asukoht. Organisaatorid olid eeltööga kõvasti vaeva näinud. Ootan järgmist.

Pages: [1]