Lahing toimus BLRT-s mingis sellises osas mis olevat olnud salajane sõjatööstuse osa, kui ikka õigesti aru sain.
Esmalt tegi roheline barett ekskursiooni ja näitas ohtlikud kohad ära, üks omapärane salakäik oli endises pesuruumis, millest pääses mingisse salapärasesse kompleksi, ma suure kõhuga ja paksu vestiga sealt läbi ei mahtunud (fotodel peenike läbikäik). Kaar võlvidega suur söökla ja huvitav oli väga suur (umbes 500m2) arhiiv, mille riiulid igasugu pabereid ja raamatuid täis. Mõni koht oli nii niiske, et sõnajalad kasvasid seinal, ka fotol.
Siis toimus relvade väljalaske kiiruse kontroll, oli lubatud kuni 120m/s.
LAHINGUD
Kahe osapoolega, valangud lubatud, mõned elud.
Meie kaitsesime arhiivi tähtsaid dokumente. Jagunes nii, et kena neiuga (fotodel) jäin taga treppi kaitsma. Igalpool toimusid lahingud, aga meid eriti segama ei tuldud. Arvasin, et treppi on lihtne kaitsta, raske ju vastasel üles tulla kui ülevalt alla valanguid jagasime. Üksikud üritajad võtsime maha, aga neljane niitis peagi minu, aga kaunitar pidas kauem vastu. Lõpuks said vastased tähtsa dokumendi kätte ja nende võit.
Vahepeal jätkus lahing ka majade vahel, kus väikse rendi relvaga (vist G3) pidin kõvasti kõrgemale sihtima, et kuulid kaarega kohale lendaksid, tundsin puudust oma heast G36-st, mis on kahjuks remondis.
Järgnevad lahingud toimusid hoone II kor sööklas ja III kor arhiivis. Kaks treppi, seega sai rünnata eest ja tagant, ehk siis sai sisse piirata. Elusid 2, üksiklasud.
Need olid väga ägedad lahingud, sain isegi pikalt hiilida ja üllatada. Aga langesin ka päris kiiresti. Ma ei oska veel siseruumides sõdida – vajab harjutamist. Need siseruumid olid kuidagi teised kui Suur-Sõjamäel. Pimedaid ohtlikke ruume oli palju ja arhiivi raamatute riiulite vahelt tuli ootamatuid laske.
Libedus ja sodi küllaga, kolme nägin kukkumas. Aga korraldaja hoiatas ka korduvalt seda - igaüks omal vastutusel.
Muidu oli väga hea vaheldus ja põnev lahing koht. Lubati veel seal korraldada, lähen kindlasti. Ja ka vaid ainult püstoli lahinguid lubati teha.
