Väga intensiivne ja füüsiliselt tugev trenn oli, küngastel tõusta ja laskuda, maas roomata ja varitseda – tõeliselt hea algus kolmapäevakutele.
Pisut enne mängu algust oli kõrgelt mäelt huvitav jälgida kahes suure sõjaväe transpordi helikoperi mööda lendu. Arvasin, et Sõjakool siis saabub seekord sedasi.
Meid Gangstereid oli 5. Jagasime oma kaitse/rinde joone võimalikult laiali, et ründajad (Sõjakooli Politseiüksus) ei saaks meile selja taha.
Ründajaid oli umbes 20. Meie lipu vallutamisel saime ülekaaluka vastase rünnet pisut pidurdada. Ründajad hõivasid kõigepealt kõrgeima mäe ja siis laskusid mäelt ja piirasid küljelt meie lipu küngast, mille peagi kaotasime. Kõige kauem saime rünnakut takistada järgneva madala tiheda männimetsa vahel, kus laskevahemaad olid kohakuti lausa 10-15m.
Meie staabi vallutasid noored Sõjakooli kasvandikud tormijooksuga kiirelt. Kokku kulus umbes 50min kogu rünnakuks.
Politseiüksus ei andnu meie Gangsteritele armu ja aeti meid veel pikalt taga, kuni II-kordse majani ja siis veel mööda varemeid peksti meid ikka täiega. Eks me muidugi püüdsime Sõjakooli armeed ka valusalt nõelata, aga tappa me saime ikka korralikult.
Kere päris täpiline.
Eks Gangsterid lapivad nüüd haavu ja peavad sellest alast suu puhtaks pühkima, mingiks ajaks…
Palju tänu kolmapäevakulistele ja Mareki Sõjakoolile koostöö eest!!!
Oli väga hea tööpäeva õhtune madistamine.
Ilmataat oli hea sõber.
Sõjakoolil on väga huvitav üksus, neil on ära jagatud käsuliin ja üksuste juhid teevad oma tööd täiega, et ülejäänuid rünnakule kamandada. Rohelised baretid on ägedad, tekitavad kõhedust ja aukartust.
Isegi puhkepausil on neil korralik ringkaitse, sellepärast ei saanud ka kõiki neid korraga pildile. Mõned pildid jõudsin teha:
https://onedrive.live.com/?id=A873BD12FD2ED25F%214002&cid=A873BD12FD2ED25F
