Ala oli raske, osades garaažides polnud enam põrandaid, palju oli klaasikilde ja lahtiseid telliseid ja kive. Garaazide taga oli künklik ala, kus oli ehk parem mängida.
Aga palju tänu tulijatele! Olenemata tööpäeva õhtust oli meid niipalju, et saime ilusti üheksa üheksa vastu mängida.
Esimeses lahingus olime kaitses ja kui rünne takerdus, siis naljatasime kaitsjatega, et igav juba, rünne aeglane jne. Ja millegi pärast ka ise arvasin, et seal saaks kiiremini rünnata.
Ja peagi kui ise ründasime saime tunda, et naersime ründajate üle ilmaasjata. Polnud midagi nii kerge rünnata. Väga aeglaselt liikusime edasi. Vastane oli meie vigadest õppinud ja tegi kaitses olles head barrikaadid ja sulges ühe boksi augu, kus kohast sai lihtsamini rünnata.
Garaazide taga künklikul maastikul oli huvitavam madistada.
Palju tänu kõigile, kes aitasid katsetada seda ala!
