7
« on: September 21, 2020, 11:12:15 »
Üldiselt: Mäng meeldis, ala oli väga lahe ning kindlasti võiks seal palju palju veel mängida. Enda tiimiga (punane) jäin rahule, ning ka vastaste kohta pole midagi halba öelda. Täpsemalt siis allpool kui huvitab.
Kirjutan siis enda nö "subjektiivse" vaate mängust: üritusele saabudes oli juba kaugel kurvides silte tähisega "Airsoftpro24", hea detail lihtsama logistika jaoks :D edaspidi võiks sildid (või nende ääred) erksavärviliseks teha et need paremini välja paistaks. Pääslas sai ennast kohe kirja panna, mugav, ei pea hiljem muretsema et "kas sain kirja pandud".
Peale asjade valmis panemist ja chronomist toimus briifing, võiks olla veidi detailsem aga samas, paljud ei viitsi tavalist briifingutki kuulata. Võibolla (ka teistele mängu korraldajatele) võiks panna ürituse juurde airsofti reeglite lingi? Pimetuli, surnud ei räägi....kõik sellised airsofti kuldreeglid. Briifingu lõppedes jagati meeskonnad (ise punasesse) ning määrati juhtivad mängijad (kompaniiülem ning 2 rühmaülemat, kui mälu ei peta). Ise leian et kui võimalik võiks kompaniiülemad olla korraldaja poolt, sedasi saavad üritusel osalejad kah lahingust osa võtta, otseselt seda muidugi keegi ei keelanud kuid mulle tundus et enamus ajast majandas kompaniiülem baasis jagude kööstööd (eriti öisel ajal). Samuti võiks paremini toimida see "MilSim" osa kuidas käsk liigub. Jagu võiks saada käsu jaoülemalt. Näide mängult: laagris olles kutsuti nö "võllide" juurde jaoülemad et anda neile edasi järgmine ülesanne, mõne hetke pärast kubises võllide ümbrus võitlejatest kes soovisid uut ülesannet täitma minna. Minu arust vähendaks see küsimusi ja segadust kui võitlejatel oleks üks kindel inimene kelle poole küsimuste korral pöörduda ning kellelt infot saada (selleks siis jaoülem) ning sellel inimesel omakorda teised määratud isikud.
Päevane osa, minu enda jaoks, jäi tiba igavaks, esimese tõsise kontakti sain alles enne õhtusööki kui UN'iga koos rohelisi surusime. Teistelt võitlejatelt kuulsin et nemad olid rohkem kontakti saanud seega võibolla minu enda mähis. Tuuseldasin ala edelaosas lootuses vastase baasi või luuregruppi tabada. Nagu hiljem selgus toimus põhiline madin siiski ida pool kus kaevikutes ja küngaste vahel sõditi.
Õhtusöök oli hea, ei saa midagi halba öelda. Peale õhtusööki, kui algas nö "öine tegevus" nägin juba rohkem organiseeritust ning koostööd meie poolel, jaod said konkreetsed ülesanded ning teised jaod olid igati abivalmis ja mõistlikud. Öösel väga lahedad elemendid olid minu arvates ilutulestik, mida kasutati ülesannetena, ning igasugu muud ülesanded. Oma jaoga pimesi läbi kaevikute kobamine, otsides vastase peidetud kasti (mille me ka lõpuks ühest varjendist leidsime) pakkus palju lusti ning jääb pikaks ajaks meelde. Selle sama kastiga sai kaevikutest ka välja kobatud ning seejärel elu eest UN'i baasi poole tormatud, mina küll kasti ei kandud, kuid turvamiseks jooksin kasti kandvate võitlejatega kaasa, adrenaliin tegi oma töö ning peale UN'i vastuvõttu saime ka kasti sisu teada.
Mina leian et sellise mänguformaadi (MilSim) jaoks on neutraalne kolmas osapool väga hea osa. See annab nii mängijatele kui korraldajatele lisavõimalusi mägnu paindlikuse, ja ka "rollimängu" osas (Näide: kui üks osapool on teiset kõvasti üle, ning mängukogemus pole kaotava poole jaoks enam nauditav, saab korraldaja mõelda välja põhjuse miks kolmas osapool neile appi läheb, seeläbi mängu tasakaalustades).
Suureks üllatuseks sai teisel päeval see, et rohelistega, kelle baasi me vaid poole tunni eest agresiivselt ründasime, sõlmiti rahu ning tungiti peale UN'i baasile. See rünnak oli võibolla kogu ürituse meeldejäävaim hetk. Vist üle sajast inimeset koosneva jõuga, lähendedes vastase baasile läbi võsa, baasist kostuv rockmuusika kõlas järjest valjemalt ning lõpuks, Creedence'i "Fortunate Son" taustal suitsu- ning kildgranaate loopides vastasele peale tungimine. Stseen märulifilmist.
Aitäh laheda kogemuse eest. Jään ootama edaspidisi mänge sel alal ning kindlasti pilte (ja videoid?) ürituselt.