Tänan Nospammx!

Praegu on see video kahjuks vaid 4 min ja kehva kvaliteediga. Eks vaatan kas õnnestub sellest saada nomaalsem...

Lõpuks sain selle kätte.
Kuna videol oli üks lõik praak - filmisin kogemata klapp ees - pime film, siis andsin video ühele, et see lõik välja lõigata. Senini seal.
Nüüd aga aitas teine sõdalane ja video valmis, aga kahjuks on töötlusega (läbi feicbooki saadetud) kvaliteet väga kehvaks läinud. Plaadil muidu hea kvaliteet. Kahju, et arvutis nii võhik olen.

Filmi algus on eriti kehva kvaliteediga ja lõigud vahelt kadunud, aga hiljem pisut parem kvaliteet.


Filmitud tavalise Canoni kaameraga:

https://www.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fonedrive.live.com%2Fembed%3Fcid%3D2BDAB3F97497AAF6%26resid%3D2BDAB3F97497AAF6%252110820%26authkey%3DABm2y-ntGqAwubc&h=tAQE3fmJ-



Loodetavasti see avaneb kõigil

Jama nende kaartidega (kogunemiskoha ja territooriumi).
Kui vajutada kaardi lingil, siis ei avane. Aga alles teisel korral vajutades avaneb, vabandan.
Kui kaart üldse ei avane, siis anna palun teada.

Poolte jagamisel läks kumbagi poolele väike tiim kes hakkasid omale sõdalasi valima.
Suure üllatuse ja au osaliseks sain kui mind valiti esimesena. Tegelikult oli seal palju osavamaid sõdalasi keda valida. See tekitas minus sellise ebakindla oleku, et hinnati kõrgemalt kui tegelikult olen. Ja kartsin end halvemana näidata.
            Aga kohe esimestes lahingutes hiilisid vastased ise minu püssitoru ette ja kõik laabus väga hästi.

Olid väga põnevad lahingud.
Kasutada võis ka automaati, aga ühes salves kuni 70 kuuli.

Korraldaja Dima lasi väga oskuslikult elluärganuid surmatsoonist lahingusse vajalikul ajal ja suunas.

Vahepeal filmis meie lahingut üks filmigrupp.
Ka selle laulu lõpuosa on seal suurimas hallis filmitud:


SMASH - Rapture


Võimsad lahingud jätkusid raamatukogus, sööklas ja kahe hoonega alal, toimus ka kastide otsimise ja transportimise lahingud. Seekord oli võimalus eriti aktiivselt osaleda kiires pealetungis kuna surnualas ei pidanud kaua kannatama.

Ja nii ma läksin jälle ja jälle, sain mõne minuti rünnata ja jälle langesin. Aga kui Sa vaid teaks, millise adre laksuga ma surmatsooni tõttasin…
 
Ma täitsa mõistan kui seda lugedes kogemustega sõdalased marru lähevad ja mind ei mõista.
Aga sellepärast ma seal lahingus käingi, et saada võimsaid ja kiireid elamusi. Millegipärast ma vahest vajan seda.


Oli väga võimas ja elamusterohke lahingpäev hea seltskonnaga.

Minu meelest väga väga hea lahingala põnevate mägede ja sügavikega, kahju, et seal sagedamini lahinguid ei korraldata. Asub ju samuti Männikul linna servas.

Osalejaid oli vist umbes 30-40.

Hea oli vaadata kuidas Mareki suur noorarmee kolonnis vastutegevuse positsioonidele marssis.

Startis vist umbes 5 viie-kuue liikmelist tiimi, kes pidid leidma alale peidetud heeliumiga täidetud õhupallid, ringkaitses hoidma seda ala 10 min ja siis säraküünla süütama ning õhupalli lendu laskma.


Esimesed edukad ja edutud kontaktid olid kolme erineva tiimiga lähima õhupalli alal. Otsisime nii pimesi kui lampidega, aga palli ei leidnud või olime hiljaks jäänud, ei tea…
                             Suundudes järgnevaid otsima saime kõrgelt mäenõlvalt edukalt üllatada sügavikus liikuvat tiimi.
Vahepeal tundus juba olema võimatu mingitki palli leida ja tundus, et ka teised polnud veel midagi leidnud. Aga õnneks lõpuks  leidis meie tiim esimese palli. Siis peagi ka teise.
                            Kuna kohati oli nähtavus pimedas vaid paar meetrit, siis kadus osa meie tiimist ära, aga tänu sidele õnnestus siiski leida.

Tagasiteel stardi poole oli põnev koht kus peatusime kuulama ja kaarti vaatama, kui meist vaid umbes 15m kaugusel varitses meid kogu noorarmee. Aga nad vaesekesed olid kõik ühes puntras ja neid polnud raske kiire hargnemisega maha võtta.
                  Viimase kolmanda palli ala kaitse ajal piiras meid meie klubi (Airsoft Club Estonia) teine tiim oma kahe kulaga, aga saime siiski kaitsega hakkama ja palli õhku lastud.
 
Arvan, et kümnest (või oli 7, ei mäleta) pallist kolm kätte saada oli täitsa normaalne tulemus.

Oli täitsa põnev ja hea koormusega (kohati oli nõlv nii järsk, et pidi käed ka appi võtma pehmes liivas) lahingöö.

Fotod ei õnnestunud pimedas.

Pärast noorsõdureid Militaarseiklusse ära viies, kuulsin, et nende vaenlaseks oli ka kõle tugev külmetama panev tuul ja vihm. Aga õnneks ootas neid Militaarseikluses öö plaan, mis nende meeleolu üleval hoidis.

Palju tänu Militaarseiklusele, osalejatele ja vastutegevusele. On millest reede õhtu lõpupeol heietada…

Hea oleks teada korraldajalt teiste tiimide tulemusi (meie tiimi nimi oli Kris) ja teistelt tiimidelt, et kas leiti pallid ka alles lahingu hilisemas osas nagu meie?

Arvatavasti tulemas, aga see kokkusaamis koha kaart ei funktsioneeri

Vabandust, oli mingi tõrge tekkinud.
Loodetavasti nüüd avaneb

NÕMME VÄLK

Kell 08-13.
Meie (4 airsofterit) lahingpaaride vastutegevuse alaks oli siis Männiku polügonist alla, vist loode suunas Pääsküla raba osa, mis hõlmas osaliselt ka raba laudteed. 
Esimest lahingpaari kuulsin võrdlemisi lähedal ragistamas, kuna nad olid minust möödumas, siis esmalt püüdsin neile läheneda, aga nähes nende kiirenevat tempot, palusin sides meie sõdalasel laudteel nende tee ära lõigata. Aga nad olid kiired ja osavamad, nad jõudsid kiiremini üle laud tee ja nii nad võssa kadusid.

Järgnevatele paaridele saime oma kohalolekuga palju kurja teha, kuna nad olid sunnitud suuremat ringi tegema või üldse putku panema oma raske varustusega.
                        Tegime väikse arutelu, mulle tundus, et lahingpaarid on nii osavad, et ei õnnestugi ühtegi trahvitalongi saada kui juhtumisi üle õla vaatasin. Ja ennäe, teel jalutab lahingpaar. Kui nad kaardilugemiseks peatusid saime kiire lähenemisega nad kinni. Ja millised kenad neiud langesid meie ohvriteks. Sõbralikult loovutasid nad oma trahvitalongi (14-s pilt – talongi sai meie kiireim noor sõdalane), siis ühispilt, oleksime kauemakski jutustama jäänud, aga tuletasin neile meelde, et neil aeg tiksub.
                   Arvasin, et nad said õppetunni teel liikumise ohtlikusest, aga ei, nad jätkasid rahulikult mööda teed, erinevalt teistest lahingpaaridest.   
Vahepeal tegime üllatus peatuse maasturile, mis sõitis Pääsküla raba sõidu keelu alal. Kui kolm kõnetasid juhipoolt, siis ma liginesin teiselt küljelt ja oh üllatust: optilise sihikuga jahipüss armatuuri peal, ka pildilt on seda näha (6-s pilt). Mind märgates hoidis juht oma jahikoera tagasi, et ta mulle näkku ei kargaks akna prao vahelt. Omapärane, et nii aktiivses jalutus/spordialal jahimees….
                  Põnev seik oli kui nägin Pääsküla rabade vahelisel ringil nurga tagant välja tulemas umbes 15 liikmelist noorukite ekskursiooni, kuna ma ei jõudnud enam kuhugi varju hüpata, siis lihtsalt kükitasin tee serva paari oksa taha, nii nagu 9-l fotol.  Alles nende  neljas mööduja märkas mind kükitamas, nende koer lähenes kiiruga, käsi juba klammerdus matseetale, siis jäid nad kõik tardunult minu liikumatut kuju vaatama. Kui avasin suu ja ütlesin, et „see on varitsus”, siis lähimad võpatasid, esimesena pani plehku koer ja siis lahkus noorte seltskond valjude kommentaaridega „äge sõdur” jne…  Mul adre laes. Ei teagi kas vedas minul või koeral….
                      Veel mõned lahingpaaride kollitamised ja siis saime proovida rada, mille video Bjorn üles pani. Haraldiga saime maksimum punktid täpsuse eest, ühte märklauda mida väljast majja nägin, unustasin majas ringi kõmmutades ära, see võttis – 10 p. Meie tempo oli paljudest aeglasem, sellepärast jäime 17 paari (15 paari võistlejaid + 2 paari vastutegevust) arvestuses viiendaks.

SNAIPRI TREENING   

Umbes kella 13:30-16
Teoreetilises osas hea info enda maskeerumiseks, praktilises osas peitmine-maskeerumine erinevatel alaldel, teineteise leidmine. Väga hea koolitus ja treening. 
Tõeliselt hea, et leidub aktivist kes on nõus oma oskusi ka teistele jagama, tänan Bjorn!!!


ÕHTU – ÖÖ LAHING


Kell 19:30- 01:15.
Korraldajalt punase tulega surnu pulgad.
Eestlastega (umbes 10) saime valida sõltumatu patrulli osapoole. Meie ülesanne oli nelja erinevat keerukat missioone täitvat gruppi takistada.  Jagasime grupi kaheks viieseks tiimiks ja tegutsema.
Algul kohe sattusime varitsusega ühele grupile, keda ründasime küll ootamatult umbes 20 m kauguselt, meie langesime kõik ausalt, aga jah….
                Meid see ei heidutanud, olime rõõmsad oma vaikse liikumise ja varitsuse üle.
Millegi pärast kõik meie tule alla sattunud grupid liikusid lärmakalt ja aegajalt lampidega näidates. Eks sellepärast meie ei sattunudki ühegi varitsuse ohvriks, et liikusime tuleta ja võimalikult vaikselt.
Veel ja veel saime üllatada vastaseid vaikse lähenemisega.
                Eriti põnev oli meie kiir rünnak vallile, mille edukalt vallutasime. Järgnevas viimases rünnakus saime vastase rohelise tulega kullakastile päris ligi, mille käigus meie klubi (Airsoft Club Estonia) Oliver oli isegi saavutanud silent kille, kus oli vähemalt kahele vastasele õlale patsutanud. 
Öölahing oli palju ägedam kui arvasin.

Pärast alles mõtlesin, et kui meie ründasime kedagi, siis panid nad lambid põlema meie suunas, meie lasime lampide suunas, arvates, et nad võiksid ju pihta saada. Aga miks mitte ei tegutsenud nad nii, et osad seisid puu taga ja suunasid lambid meie peale, et ülejäänud nende sõdalased said asukohti vahetades meid lasta. Proovisin seda ka kiires mäe vallutuses, et valgustasin mäge meie ründajatele, kustutasin ja muutsin kiiresti asukohta ja uuesti lambi valgus mäele. Sellega ei reetnud meie ründajad oma asukohta.  Seda võiks nüüd reedel täitsa proovida…

Lõpusaluut ja koju. Tudu 6 h ja järgnevale üritusele:


NATO TEST:

Meie klubi korraldas enese seisukorra hindamiseks testi:
3,2 km jooksu, kõhulihased, kätekõverdused ja lõuatõmb.
normide tabel:
http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/ajateenistus/Kehalise%20ettevalmistuse%20hindamise%20normatiivid.pdf


Sooritasin testi küll positiivselt 214 punktiga (norm 190), aga tundsin mitmel alal kui nõrgaks olen jäänud.  Eks lühike uneaeg (6h) andis ka tunda.
See test paneb tegutsema...

Selline mitmekülgne oli siis minu 51 lahingpäeva nädalavahetus.