MARGUS
Seda nimetatakse ohutus reeglite eiraminseks.
Jah Aivar, Sul on õigus, eirasin jämedalt ohutusreegleid. Aga ega ma kedagi teist peale enda ei süüdistagi. Laskjaga saan hästi läbi siiani :)
Tavaliselt surun küll mütsi vastu prille, aga eks liikudes ikka tekib vahe. Ise osalen mängus ja tean riske.
Lihtsalt uus kogemus.
Teadmiseks teistele, kui ikka on auk, siis laske arstil üle vaadata ja las kaevavad kuuli välja.
Olin näinud videosid kuidas kuul läbi naha lendab ja sellepärast 8 juuni 2016 ka tugevalt pigistasin. Arvasin, et otsa ees pole mingit pehmet kude kuhu võiks kuul ära kaduda, aga järelikult ikkagi on ja sinna kuul peitu pugeski.
Haav paranes kiiresti ja paranenud koht tundus küll kahtlaselt kõva muhk olema. Aga arvasin, et ju siis selliseks auk paranebki.
Viimasel ajal hakkasin aga ise kõhklema ja eelmisel nädalal arstil käies lasin igaksjuhuks ka seda katsuda ja ta väitis kohe, et võõrkeha on sees. Perearst ütles, et ta võiks ka ise kohe selle välja lõigata, aga kuna pea piirkond, siis pigem las kirurg teeb.
Kui mujal olid kirurgidele mitme kuulised järjekorrad, siis Kopli polikliinikusse sain kohe järgmiseks päevaks aja. Eakam proua kirurg ütles, et las olla seal sees, et tema endal ega sugulastel seda küll välja ei lõikaks. Palusin kaks korda ja 5 päeva hiljem (täna) võeti välja. Tegi väikse augu ja pigistas, kuul lendas kirurgi abilise metallkausi vastu ja rikošetiga kapi alla. Pärast upitas ta ja sai pintsettidega kätte.
Kui vaadata seda toredat kuuli, siis on seal omapärane vagu ja nagu veresooned oleksid kuuli pinnal. Ju tahtis organism seda omastada…
Vot selline tore lugu ligi 15 kuud endas peidus kantud kuulist. Tore talisman