496
Show Posts
This section allows you to view all posts made by this member. Note that you can only see posts made in areas you currently have access to.
497
Üritused / 2014-xx-xx 22 juuni Kohtla-Järve
« on: June 15, 2014, 09:48:11 »
Vene foorum korraldab lahingu:
http://airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4581
Kas samaaegselt keegi lähemal ei korralda?
http://airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4581
Kas samaaegselt keegi lähemal ei korralda?
500
Arhiiv / 7 juuni Suur-Sõjamäel
« on: June 09, 2014, 15:44:32 »
Osalejaid umbes 50
Esimene lahing: kolm gruppi, igal paar meedikut. Eesmärk oli vastased vallutada ja kui langenut 3 min jooksul meedik ei äratanud, siis võis teine grupp langenud omale ravida. Juhtuski meie grupiga, kus olime keskmises valges majas ja raske oli piiramisrõngast välja võidelda – langesime ägedas kaitselahingus, nii meid raviski endale tugevam grupp, kellega koos saime suure maja kaks korrust vallutatud ja nii see lahing lõppes.
Teine lahing: kolm gruppi nagu esimeseski, parim eliitgrupp (kes meid omale hõivas eelmises lahingus) pidi hakkama saama lageda taeva all, hoonetesse siseneda ei tohtinud-üks elu neil. Ülejäänud kaks gruppi pidid oma lipu viima võimalikult kaugele vastase tagalasse, samal ajal nõelasid majade vahel eliitgrupp. Väga põnev luure ja lahing. Meedikuta, kaks elu, surmatsoonis 0min. Kuulsin pärast, et meie lipp jõudis kahe aia vahelt ilma ühegi kontaktita vastase tagalasse, kuni meie lahingvälja keskel tule oma peale võtsime.
Saime eestlastega (5) ka koosmängu harjutada.
Nüüd on seal kaevikuid igal pool, puud/põõsad lehtedes ja vaba platsi vähe kus lihtne märklaud olla – igalpool mõnusad tule varjed - seda näed ka fotodelt.
Siis loovutasime hooned peintbolleritele ja kolisime viimaseid lahinguid pidama lagedale platsile, kus ka nüüd palju lehtedes põõsaid ja puid.
Kolmas lahing: lipu lahing – vaja vastase lipp vallutada. Kaks elu, ellu ärkad seina katsudes. Siin lahingus sain juhuse tahtel n.n snaiper olla, kus maskeerusin põõsa varju, sügava muru sisse. Ja ma ei pidanud kaua ootama kui esimene vastane minust umbes 15m kaugusel end märklauaks tegi, muutsin asukohta umbes 2m eemale ja laskusin uuesti kõhuli ja mõni hetk hiljem selja taga võttis vastane lähidistantsilt meie oma maha, mind ta ei näinud ja saingi teise ohvri umbes 5 m kauguselt.
Muutsin asukohta 3m ja kolmas ohver tuli kükakil minu poole, märkas mind umbes 10m kauguselt, kuni ta relva minu poole pööras vajutasin päästikule, tõrge, kui muutsin luku asendit ootasin juba vastase kuule, aga millegi pärast ka temal oli mingi viivitus ja napilt sain kolmanda vastase maha viimasel hetkel, adre muidugi kõrgemal kui laes.
Kuna neljandat ei viitsinud enam oodata, siis tõusin ja hiilisin kena blondi suunas, kes oli minu poole küljega, teadsin enda varasematest kogemustest, et liiga ahneks pole mõtet minna ja päris ligi nagunii ei saa, keegi ikka jõuab mu enne maha võtta kui suudan silent killi (õlale patsutada) teha. Aga blond oli ahvatlev sihtmärk. Ja kui hiilides seda kõike mõtlesin saingi valangu künka taga peituvalt vastaselt – nagu ikka…
Mu surmahüüet kuulnud blondikesel olid silmad päris suured mind lähedal nähes.
Mu adre oli nii laes, et ei saanudki aru, kumb pool peagi võitis.
Neljas lahing: samal lagendikul, kus vastane pidi oma lippu kaitsma 15 min ja meie vallutama. Kaks elu, surmatsoonis 1 min. Sellel lagedal olin seekord mina märklauaks kui püüdsin vastasele küljelt hiilida. Viimasel hetkel said meie omad lipu võidukalt kätte.
Igati äge lahingpäev, tore, et niipalju sõdalasi oli.
Kuulsin luures, et plaanitakse järg kord mingil uuel platsil lahing teha, ootan põnevusega…
Esimene lahing: kolm gruppi, igal paar meedikut. Eesmärk oli vastased vallutada ja kui langenut 3 min jooksul meedik ei äratanud, siis võis teine grupp langenud omale ravida. Juhtuski meie grupiga, kus olime keskmises valges majas ja raske oli piiramisrõngast välja võidelda – langesime ägedas kaitselahingus, nii meid raviski endale tugevam grupp, kellega koos saime suure maja kaks korrust vallutatud ja nii see lahing lõppes.
Teine lahing: kolm gruppi nagu esimeseski, parim eliitgrupp (kes meid omale hõivas eelmises lahingus) pidi hakkama saama lageda taeva all, hoonetesse siseneda ei tohtinud-üks elu neil. Ülejäänud kaks gruppi pidid oma lipu viima võimalikult kaugele vastase tagalasse, samal ajal nõelasid majade vahel eliitgrupp. Väga põnev luure ja lahing. Meedikuta, kaks elu, surmatsoonis 0min. Kuulsin pärast, et meie lipp jõudis kahe aia vahelt ilma ühegi kontaktita vastase tagalasse, kuni meie lahingvälja keskel tule oma peale võtsime.
Saime eestlastega (5) ka koosmängu harjutada.
Nüüd on seal kaevikuid igal pool, puud/põõsad lehtedes ja vaba platsi vähe kus lihtne märklaud olla – igalpool mõnusad tule varjed - seda näed ka fotodelt.
Siis loovutasime hooned peintbolleritele ja kolisime viimaseid lahinguid pidama lagedale platsile, kus ka nüüd palju lehtedes põõsaid ja puid.
Kolmas lahing: lipu lahing – vaja vastase lipp vallutada. Kaks elu, ellu ärkad seina katsudes. Siin lahingus sain juhuse tahtel n.n snaiper olla, kus maskeerusin põõsa varju, sügava muru sisse. Ja ma ei pidanud kaua ootama kui esimene vastane minust umbes 15m kaugusel end märklauaks tegi, muutsin asukohta umbes 2m eemale ja laskusin uuesti kõhuli ja mõni hetk hiljem selja taga võttis vastane lähidistantsilt meie oma maha, mind ta ei näinud ja saingi teise ohvri umbes 5 m kauguselt.
Muutsin asukohta 3m ja kolmas ohver tuli kükakil minu poole, märkas mind umbes 10m kauguselt, kuni ta relva minu poole pööras vajutasin päästikule, tõrge, kui muutsin luku asendit ootasin juba vastase kuule, aga millegi pärast ka temal oli mingi viivitus ja napilt sain kolmanda vastase maha viimasel hetkel, adre muidugi kõrgemal kui laes.
Kuna neljandat ei viitsinud enam oodata, siis tõusin ja hiilisin kena blondi suunas, kes oli minu poole küljega, teadsin enda varasematest kogemustest, et liiga ahneks pole mõtet minna ja päris ligi nagunii ei saa, keegi ikka jõuab mu enne maha võtta kui suudan silent killi (õlale patsutada) teha. Aga blond oli ahvatlev sihtmärk. Ja kui hiilides seda kõike mõtlesin saingi valangu künka taga peituvalt vastaselt – nagu ikka…
Mu surmahüüet kuulnud blondikesel olid silmad päris suured mind lähedal nähes.
Mu adre oli nii laes, et ei saanudki aru, kumb pool peagi võitis.
Neljas lahing: samal lagendikul, kus vastane pidi oma lippu kaitsma 15 min ja meie vallutama. Kaks elu, surmatsoonis 1 min. Sellel lagedal olin seekord mina märklauaks kui püüdsin vastasele küljelt hiilida. Viimasel hetkel said meie omad lipu võidukalt kätte.
Igati äge lahingpäev, tore, et niipalju sõdalasi oli.
Kuulsin luures, et plaanitakse järg kord mingil uuel platsil lahing teha, ootan põnevusega…
502
Muud teemad / ABI ürituste korraldamisel
« on: June 03, 2014, 15:30:19 »
PÖÖRDUMISE PÕHJUS
Kui õigesti kuulsin, siis Rutja korraldaja kahjum oli 400 eur, söögi kogus oli ostetud 100-le.
Palju tegelikult sööjaid oli? 30-40?
Kahju on kuulda, et korraldaja teeb meile hea ürituse ise kahju kandes.
Kardan, et kauaks sellist head korraldajat enam ei jätku. Kaua ta viitsib sponsoreerida meie lõbu? Ilmselt seoses Rutjaga loobus korraldaja Suvepäevade (25-27 juuli) toitlustamisest, täitsa mõistetav.
KORRALDAJA HEAOLU
Üks kalleimaid on vist toitlustus ja kütus.
Et vältida üleliigset toitu, võiks suurürituse eel iga sõdalane tasuda mängumaksu korraldajale … päeva enne üritust. Et valida söögi kogust.
Arvan, et suurüritusel mängumaks alla 10 eur pole üldse mõtet.
Ära nüüd arva, et ma mingi rikas olen, aga hea mängu eest võib ju natuke rohkem maksta. Minu vaesust näitab ka juba see, et sõidan vana (1997a) odavaima (1750 eur) maasturiga ja pean lahingut odavaima automaadiga (G36). Rohkem raha polnud, et kallimat maasturit osta ja liisingu intressi asemel maksan mugavuse eest 12l/100km. Maasturit vajan oma loodusliku elustiili pärast ja mugavus mitte palju kõndida. See selleks.
Neid osalejaid on ilmselt vähe, kes teatavad oma osalusest viimasel hetkel, nad saavad endast teada anda ja tasuda vahetult enne üritust, siis jõuab veel korraldaja söögikogust muuta. Kindlasti peaksid ka üritusest loobujad (mängumaksu ei tagastata) korraldajale teada andma, just söögi koguse pärast. Et ei oleks üleliigset raiskamist.
Meile häid elamusi pakkuvad üritused võiksid korraldajale ka meeldivamad ja tulusamad olla, et korraldaja tunneb rõõmu ja soovi veel ja veel korraldada.
Mul on olnud rahaliselt raskeid olukordi ja tean mis see on.
Kui mõni mängija (näiteks suure pere laps) soovib väga lahingus osaleda, aga raha vähe, siis kas on korraldaja nõus erandi tegema ja laskma mängu minimum tasu eest, peaasi, et sõdalasi võimalikult palju. Mida rohkem sõdalasi, seda enam elamusi on lootust saada. Mida rohkem sõdalasi, seda suurem info liikumine ja seda suurem lootus sõdalasi juurde saada.
Ja nagu näha sõltub ürituse heaolu sõdalaste arvust.
KUIDAS SAAME AIDATA
Mina (56 570 325) näiteks saaksin aidata transpordiga (kui mul auto olemas ja terve), lisaks saan korraldaja käru taha võtta (omal mul käru pole).
Hea oli et Rutjale jõudsin mitu tundi varem ja sain kohe asendada korraldaja katkise kummiga maasturit kütte puude metsast vedamisel. Korraldaja oli leidnud nutika lahenduse ja muutnud ühe ruumi kõetavaks.
Et korraldajale ei jäeks ainult pealtvaataja roll ja kui korraldaja soovib ka vahepeal osaleda lahingus, siis olen nõus asendama mõned tunnid helkurvestiga ja olukorda kontrollima niipalju kui oskan.
Kui kellegil on selles valdkonnas mõtteid ja ideid või kes on nõus samuti tasuta korraldajaid aitama, siis oleks tore seda siin jagada.
Oleme ju üks suur pere.
Meie heaolu nimel.
Kui õigesti kuulsin, siis Rutja korraldaja kahjum oli 400 eur, söögi kogus oli ostetud 100-le.
Palju tegelikult sööjaid oli? 30-40?
Kahju on kuulda, et korraldaja teeb meile hea ürituse ise kahju kandes.
Kardan, et kauaks sellist head korraldajat enam ei jätku. Kaua ta viitsib sponsoreerida meie lõbu? Ilmselt seoses Rutjaga loobus korraldaja Suvepäevade (25-27 juuli) toitlustamisest, täitsa mõistetav.
KORRALDAJA HEAOLU
Üks kalleimaid on vist toitlustus ja kütus.
Et vältida üleliigset toitu, võiks suurürituse eel iga sõdalane tasuda mängumaksu korraldajale … päeva enne üritust. Et valida söögi kogust.
Arvan, et suurüritusel mängumaks alla 10 eur pole üldse mõtet.
Ära nüüd arva, et ma mingi rikas olen, aga hea mängu eest võib ju natuke rohkem maksta. Minu vaesust näitab ka juba see, et sõidan vana (1997a) odavaima (1750 eur) maasturiga ja pean lahingut odavaima automaadiga (G36). Rohkem raha polnud, et kallimat maasturit osta ja liisingu intressi asemel maksan mugavuse eest 12l/100km. Maasturit vajan oma loodusliku elustiili pärast ja mugavus mitte palju kõndida. See selleks.
Neid osalejaid on ilmselt vähe, kes teatavad oma osalusest viimasel hetkel, nad saavad endast teada anda ja tasuda vahetult enne üritust, siis jõuab veel korraldaja söögikogust muuta. Kindlasti peaksid ka üritusest loobujad (mängumaksu ei tagastata) korraldajale teada andma, just söögi koguse pärast. Et ei oleks üleliigset raiskamist.
Meile häid elamusi pakkuvad üritused võiksid korraldajale ka meeldivamad ja tulusamad olla, et korraldaja tunneb rõõmu ja soovi veel ja veel korraldada.
Mul on olnud rahaliselt raskeid olukordi ja tean mis see on.
Kui mõni mängija (näiteks suure pere laps) soovib väga lahingus osaleda, aga raha vähe, siis kas on korraldaja nõus erandi tegema ja laskma mängu minimum tasu eest, peaasi, et sõdalasi võimalikult palju. Mida rohkem sõdalasi, seda enam elamusi on lootust saada. Mida rohkem sõdalasi, seda suurem info liikumine ja seda suurem lootus sõdalasi juurde saada.
Ja nagu näha sõltub ürituse heaolu sõdalaste arvust.
KUIDAS SAAME AIDATA
Mina (56 570 325) näiteks saaksin aidata transpordiga (kui mul auto olemas ja terve), lisaks saan korraldaja käru taha võtta (omal mul käru pole).
Hea oli et Rutjale jõudsin mitu tundi varem ja sain kohe asendada korraldaja katkise kummiga maasturit kütte puude metsast vedamisel. Korraldaja oli leidnud nutika lahenduse ja muutnud ühe ruumi kõetavaks.
Et korraldajale ei jäeks ainult pealtvaataja roll ja kui korraldaja soovib ka vahepeal osaleda lahingus, siis olen nõus asendama mõned tunnid helkurvestiga ja olukorda kontrollima niipalju kui oskan.
Kui kellegil on selles valdkonnas mõtteid ja ideid või kes on nõus samuti tasuta korraldajaid aitama, siis oleks tore seda siin jagada.
Oleme ju üks suur pere.
Meie heaolu nimel.
503
Pildid / Rutja lennubaas 30-31 mai 2014
« on: June 02, 2014, 16:55:31 »
Pildid lennukist on seal teisel leheküljel:
http://fotoalbum.ee/photos/margus1701/sets/1415389
Nägin meie hulgas ka paremat fotokat, ehk näeb siin peagi kvaliteetsemaid fotosid?
http://fotoalbum.ee/photos/margus1701/sets/1415389
Nägin meie hulgas ka paremat fotokat, ehk näeb siin peagi kvaliteetsemaid fotosid?
505
Arhiiv / 24 mai Männikul
« on: May 25, 2014, 22:40:32 »
Olenemata kuumale oli sõdalasi üksjagu ja lahing äge.
Erinevalt tavalisest oli seekord surmatsoonist väljumine iga veerand, pool, kolmveerand ja täistund. Nii, et kui jõudsid 14-minutil surmatsooni, siis sai minut hiljem juba väljuda.
Enamus ajast liiguti väikeste tiimidena.
Olime pojaga väikses tiimis, millega sai luuret, valvet ja mõned põnevad lahingud pidada.
Kui tiimid ühinesid siis oli suure väega äge vastasele kallale minna.
Eriti põnev oli maja vallutamine üldise tormijooksuga, kui sain seina äärde, õnnestus lihtsalt keevitajaga granaat süüdata ja 5-6 vastast hävitada ja olles kindel, et majast väljusid kõik langenud sisenesin hooletult uksest, aga üks vastane oli siiski majas elus ja selle kuuli läbi langesingi… Hooletus maksis kätte!!!
Mul oli ka ootamatu langemine täiesti ootamatust kohast lastud valangu läbi. Tundus küll olema läbi vaadatud ja turvaline ala, aga eiteakust tuli sinna vastane ja niitis meid kuulipilduriga maha. See tähendab, et osava luuraja eest on end väga raske kaitsta. Peab veel paremini ümbrust jälgima. Siit head mõtlemisainet järgnevateks lahinguteks…
Kuna meie tiim helikopteriga kokku ei puutunud, siis ei tea täpselt, kas kõik laabus vastavalt sisule, aga sidest kuulsin, et oli kaotusi ja võite. Viimase objekti kaitsel sai aeg täis ja meie võitsime, oranžid kaotasid.
Kuule läks seekord ainult 800 ringis.
Sai isegi lühikestes pükstes ja särgis lahing peetud, ainsad kuulihaavad olid otsa ees (prillide ja mütsi vahelt) ja jalal (läbi püksi sääre). Pikkades riietes oleksin vist kuumarabanduse saanud.
Imestan kuidas teised hakkama said.
Helikopteri juht oli kena neiu valge pluusiga, fotodel ka näha.
Erinevalt tavalisest oli seekord surmatsoonist väljumine iga veerand, pool, kolmveerand ja täistund. Nii, et kui jõudsid 14-minutil surmatsooni, siis sai minut hiljem juba väljuda.
Enamus ajast liiguti väikeste tiimidena.
Olime pojaga väikses tiimis, millega sai luuret, valvet ja mõned põnevad lahingud pidada.
Kui tiimid ühinesid siis oli suure väega äge vastasele kallale minna.
Eriti põnev oli maja vallutamine üldise tormijooksuga, kui sain seina äärde, õnnestus lihtsalt keevitajaga granaat süüdata ja 5-6 vastast hävitada ja olles kindel, et majast väljusid kõik langenud sisenesin hooletult uksest, aga üks vastane oli siiski majas elus ja selle kuuli läbi langesingi… Hooletus maksis kätte!!!
Mul oli ka ootamatu langemine täiesti ootamatust kohast lastud valangu läbi. Tundus küll olema läbi vaadatud ja turvaline ala, aga eiteakust tuli sinna vastane ja niitis meid kuulipilduriga maha. See tähendab, et osava luuraja eest on end väga raske kaitsta. Peab veel paremini ümbrust jälgima. Siit head mõtlemisainet järgnevateks lahinguteks…
Kuna meie tiim helikopteriga kokku ei puutunud, siis ei tea täpselt, kas kõik laabus vastavalt sisule, aga sidest kuulsin, et oli kaotusi ja võite. Viimase objekti kaitsel sai aeg täis ja meie võitsime, oranžid kaotasid.
Kuule läks seekord ainult 800 ringis.
Sai isegi lühikestes pükstes ja särgis lahing peetud, ainsad kuulihaavad olid otsa ees (prillide ja mütsi vahelt) ja jalal (läbi püksi sääre). Pikkades riietes oleksin vist kuumarabanduse saanud.
Imestan kuidas teised hakkama said.
Helikopteri juht oli kena neiu valge pluusiga, fotodel ka näha.
506
Üritused / 2014-xx-xx 1 juuni Männikul
« on: May 18, 2014, 09:16:10 »
Vene foorum korraldab 1 juunil lahingu:
http://airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4542
tuleb päris militaarne nädalavahetus
http://airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4542
tuleb päris militaarne nädalavahetus
507
Arhiiv / O: midcap salvesid G36-le - LUKKU
« on: May 14, 2014, 16:57:31 »
Ostan midcap salvesid automaadile G36
509
Arhiiv / 10 mai Männiku viimasel polügonil
« on: May 11, 2014, 23:05:55 »
Seekord toimus lahing Männiku viimasel polügonil, umbes 20 sõdalast. Ilmselt sellepärast nii vähe sõdalasi, et eelmine päev oli võidupüha ja kuulutus pandi välja alles päev varem.
Alguses jagas korraldaja soovijatele uued punased rätid, tänan.
Esimene lahing oli väikse punase maja vallutamine (fotodes punasest tellisest maja).
Ühed kaitsesid ja teised ründasid. Ründajatel õnnestus maja vallutada, kõige ägedam oli maja seina juurde jõuda ees oleva väiksema maja tagant ja siis püstoliga sisse tungida.
Järgnevad olid lipu lahingud, kus surmatsoonis 3 min.
Esimeses tuli vastase lipp ära võtta ja sellega plehku panna ja järgnevas tuli oma lipp vastase mäel püstitada. Mõlemas olid väga põnevad rünnakud ja kaitselahingud. Kui tavaliselt pole mul õnnestunud lipule eriti lähedale jõuda, siis seekord, esimest korda õnnestus lipp vallutada (eks te naerge, sõdalasi oli tõesti vähe) ja ise seda kanda ja lipul lehvis lemmik lühend SEAL.
Viimane oli jälle väikse maja lahing, kus seekord olin maja kaitses. Alustasin sellega, et peitsin end kaitstavast ees oleva väiksema maja kõrval olevas väikses augus. Tavaliselt on seda maja kõige parem rünnata just selle eesoleva maja tagant.
Ja nii ka kaks vastast tulidki rahulikult minu suunas maja poole. Nad teadsid, et selle eesoleva maja taha on neil turvaline tulla. Vastased oli juba päris lähedal, ma imestasin, et kuidas nad mind ei näe, minu kiiver ja nägu koos sihtiva automaadiga oli ju täielikult neile näha (olen tänulik oma maskeeruvale varustusele), aga nad tulid rahulikult minu poole.
Mul adre täiega möllas ja raske oli end tagasi hoida, aga suutsin kannatada ja nad lasta umbes 10 m kaugusele ja siis neid mõlemaid üllatada. Kõrval olev kohtunik veel ütles neile, et pole mõtet midagi nii naglalt tulla.
Sellega reetsin oma asukoha ja hakati piirama, vaevu õnnestus majja taganeda, kus aga tegin vist ebaausat mängu, vähemalt kohtunik viisakalt ütles nii.
Nimelt tuli tihe kuulivalang vastu kiviseina ja vineeri, mis eriti valjusti plõgises. Ja mina tõesti ei tundnud ega kuulnud, et kuulid oleks mu käe varrukat tabanud. Aga ju oli kohtunikul õigus.
Müts maha kohtuniku ees!
Teised vähemalt olid väga ausad sõdalased.
Seekord oli kaks juhtumit, kus mu päästis kaassõdalase valvas silm, nimelt ei märganud ma, et seljatagant läheneb vastane. See on mõnus tunne kui pääsed tänu kaasvõitlejale napilt vastase varitsusest ja siis õnnestub veel vastane napilt maha võtta. Adre laes.
Oli väga lahe seltskond ja põnev, minu 30-s lahing.
Alguses jagas korraldaja soovijatele uued punased rätid, tänan.
Esimene lahing oli väikse punase maja vallutamine (fotodes punasest tellisest maja).
Ühed kaitsesid ja teised ründasid. Ründajatel õnnestus maja vallutada, kõige ägedam oli maja seina juurde jõuda ees oleva väiksema maja tagant ja siis püstoliga sisse tungida.
Järgnevad olid lipu lahingud, kus surmatsoonis 3 min.
Esimeses tuli vastase lipp ära võtta ja sellega plehku panna ja järgnevas tuli oma lipp vastase mäel püstitada. Mõlemas olid väga põnevad rünnakud ja kaitselahingud. Kui tavaliselt pole mul õnnestunud lipule eriti lähedale jõuda, siis seekord, esimest korda õnnestus lipp vallutada (eks te naerge, sõdalasi oli tõesti vähe) ja ise seda kanda ja lipul lehvis lemmik lühend SEAL.
Viimane oli jälle väikse maja lahing, kus seekord olin maja kaitses. Alustasin sellega, et peitsin end kaitstavast ees oleva väiksema maja kõrval olevas väikses augus. Tavaliselt on seda maja kõige parem rünnata just selle eesoleva maja tagant.
Ja nii ka kaks vastast tulidki rahulikult minu suunas maja poole. Nad teadsid, et selle eesoleva maja taha on neil turvaline tulla. Vastased oli juba päris lähedal, ma imestasin, et kuidas nad mind ei näe, minu kiiver ja nägu koos sihtiva automaadiga oli ju täielikult neile näha (olen tänulik oma maskeeruvale varustusele), aga nad tulid rahulikult minu poole.
Mul adre täiega möllas ja raske oli end tagasi hoida, aga suutsin kannatada ja nad lasta umbes 10 m kaugusele ja siis neid mõlemaid üllatada. Kõrval olev kohtunik veel ütles neile, et pole mõtet midagi nii naglalt tulla.
Sellega reetsin oma asukoha ja hakati piirama, vaevu õnnestus majja taganeda, kus aga tegin vist ebaausat mängu, vähemalt kohtunik viisakalt ütles nii.
Nimelt tuli tihe kuulivalang vastu kiviseina ja vineeri, mis eriti valjusti plõgises. Ja mina tõesti ei tundnud ega kuulnud, et kuulid oleks mu käe varrukat tabanud. Aga ju oli kohtunikul õigus.
Müts maha kohtuniku ees!
Teised vähemalt olid väga ausad sõdalased.
Seekord oli kaks juhtumit, kus mu päästis kaassõdalase valvas silm, nimelt ei märganud ma, et seljatagant läheneb vastane. See on mõnus tunne kui pääsed tänu kaasvõitlejale napilt vastase varitsusest ja siis õnnestub veel vastane napilt maha võtta. Adre laes.
Oli väga lahe seltskond ja põnev, minu 30-s lahing.
510
Üritused / 2014-xx-xx 10 mai Männikul
« on: May 09, 2014, 10:37:55 »
Vene foorum korraldab homme Männikul lahingu:
http://www.airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4527&p=64718#p64718
Nagu aru saan, siis kogunemine kell 10:15 - 10:30 Männikul bussi 5 lõpp-peatuses (burgsi putka juures).
Kes soovib relva või varustust rentida, kogunevad kell 10:00
Hilinejad: lahing toimub viimasel polügonil.
Maksumus 1-5 eur vastavalt soovile.
http://www.airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4527&p=64718#p64718
Nagu aru saan, siis kogunemine kell 10:15 - 10:30 Männikul bussi 5 lõpp-peatuses (burgsi putka juures).
Kes soovib relva või varustust rentida, kogunevad kell 10:00
Hilinejad: lahing toimub viimasel polügonil.
Maksumus 1-5 eur vastavalt soovile.