125
« on: May 09, 2016, 11:44:43 »
Osalesin mängul eriüksuse poole peal.
Mis oli hästi:
* Lahinguala oli huvitav ja kergelt orienteerutav. Kolm paralleelset teed aitasid pidevalt aru saada, kus asud.
* Raadioside töötas väga hästi eriüksuse poole peal. Side oli lühike, konkreetne ja alati kasutati kutsungeid ning täpsustati enda positsiooni.
* Eriüksuse 4-6 liikmelised pundis töötasid sisemiselt hästi. Liiguti rahulikult, hääletult (ei olnud mingi mõla ega niisama tulistamist / täristamist) ja varjatult. Vastane oli tihtipeale 100-150m ette kuulda. Olukordi, kus vastased märkasid meid enne kui meie märkasime neid praktiliselt ei olnudki. Oli isegi selline olukord, kus vastase baasi juures oleks üks vastane meile peaagu peale pissinud. Kuna me ei tahtnud niisutatud saada, siis pidime kahjuks tule avama ja rikkusime enda planeeritud rünnaku natukene ära. Päris eriüksuslased oleksid kindlasti lasknud enda peale pissida :D Nii kõvad mehed me veel ei ole.
* Kaju oli väga hea juht. Käsud olid selged ja mõistlikud. Ei olnud mingit niisama lahmimist ja ebaselgust. "Mis oleks võinud paremini olla" sektsioonis räägin ma mõnest ettepanekust, mida võiks järgmine kord jälgida.
* Vastane oli aus ning suri ausalt. Kui ikka said kuuli pihta (kasvõi 50+m pealt), siis tõusis käsi üles. Respekt! Proovisime samaga vastata.
* Eriüksuslased olid kõik profesionaalsed airsofti mängijad ja äge oli teiega koos toimetada.
Mis oleks võinud paremini olla?
* Raadioside kanalid - edaspidi võiks minimaalselt 2 kanalit vahet jätta kahe tiimi vahel. Sageduse vahed on kahjuks sedavõrd väiksed, et mõni saatja lärmab kõrvalkanalitesse. Alatasa jooksis kõrvas "Siin Ristiisa, Siin Ristiisa". Ignoeerisime seda juttu ning taktikaliselt seda infot me ära ei kasutanud, samas segas see päris palju meie enda kommunikatsiooni. Hoitan ette, et järgmisel korral hakkame seda infot juba ära kasutama. Seega soovitan kõigil veenduda, et saatjad on kitsa spektriga ja kahe poole vahel on vähemalt 2 kanalit vahet.
* Eriüksuse jagude funtsioon on olla iseseisev ja omaette. Seda võiks tulevikus rohkem ära kasutada. Näiteks baasi kaitsmisel oleksime võinud baasist tegelikult ära kolida (kõik tavaari kaasa võtta). Ja peibutiseks paar meest sinna jätta. Tegelikult samaaegselt oleks võinud hõivata vastste baasi, või lihtsalt neid segada. Meid oli liiga vähe, et korralikult baasi kaitsta ning baasikaitses sõideti meist lihtsalt jõuga üle. Probleem ei olnud kokkuvõttes selles, et vastaseid liiga palju, vaid me olime ettearvatavatel positsioonidel, mis eriüksuse liikmete arvu arvestades ei ole mõistlik. Peame oleme peidus ning kohtades, kust ei osata otsida.
* Vastaste nende enda baasi elluärkamine jäi segaseks. Kui baasi ründasime, siis ühe rünnaku jooksul kaks venda kaks korda maha. Korraks käis kuskil ära ja siis oli kohe tagasi. Ma arvan, et edaspidi võiks baasi rünnaku korral surnu ala olla baasist natukene eemal. Kuna meid oli 5 ja vastaseid 30-40, siis ei ole päris aus kui samu vendi pead mitu korda laskma.
Üldkokkuvõttes jäin väga rahule ning taolistel üritustel osaleksin uuesti!