Kaks osapoolt, umbkaudse lugemise põhjal 12 (ACE) ja 22 vastu.
Kui õigesti aru sain siis oli meie seas isegi välisriigi mängijaid, Taanist?
Neli või viis sõdalast tulid kohale, lootes, et kohapeal on ka relvarent. Tavaliselt lepitakse relvarent eelnevalt kokku. Aga tänu Dmitri (X-Force) kiirelt tegutsemisele olid neil peagi relvad käes.
Täitus soov katsetada kolonni. Ala oli siis selline kus olime kolonniga nõo põhjas ja vastane piiras ülevalt vallidelt kolmest ilmakaarest.
Esmakordne kogemus oli reastada niipalju sõdalasi enda ette. Saatsin ühe mehe üles nõlvale, et aru saada kui lähedalt näeb ta kolonni välimist (kaugeimat sihtijast) rivi. Ja nagu olin eelnevalt paberil kujundanud, nägi ülevalt sihtija kõige kaugemat rivi esimesena. Seega lähim rivi ei saanud tulesektoriks omapoolset nõlva vaid vastas nõlva.
Sellega leppisime kokku, et välimiste rivide tulesektorid ei ole kolonnist välja poole vaid kõrvaloleva rea peadest üle.
Selleks nihutasime keskmise rea kolonnist taha poole, et ohutum oleks. Seda on raske seletada, mõistavad need 21 kes kolonnis olid.
Samuti leppisime ka kokku kui kolonni rivis keegi langeb või laeb relva, kuhu ja kuidas liigub. Liikumistempo valivad kaks esimest. Teoreetiliselt olid enamus asjad kokku lepitud.
Juhtus aga et vastane, olles kõrgemal varitsuses niitis meid lihtsasti maha.
Arvan, et kui see kolonn oleks alustanud liikumist umbes 50 m edasi, kitsamalt alalt, kus oleksime kogu meie ümber olevaid nõlvu paremini näinud, oleksid meie võimalused ehk paremad olnud.
Selle katsega sain teada, et sellist kolonni nii lagedal alal kus vastane saab juba kaugelt varjatud kohtadest lasta, pole mõtet kasutada. Kolonni soovin proovida kitsamal ala, mis oleks selline nagu Murru vangla kitsad tänavad või Sõjamäel tagumiste majade vahel, et kas lähidistantsilt saab seda kasutada…
Aga palju tänu, kes kannatlikult osalesid!!!
Üks noorsõdalane küll hõikas päris valjult, et „mõttetu“, aga see pole hea, see võib viia ka ülejäänute moraali alla.
Teisel rünnakul leppisime kokku, et kolonn jaguneb kaheks ja piirame vastase sisse, mis ka edukalt toimis.
Igaüks võib oma soovide järgi kujundada lahingskeeme ja taktikaid, ärge palun püüdke takistada vaid pigem aidake ja teeme koos lahedamaks. Seekord näiteks pakkus üks vene sõdalane hea mõtte kuidas lahingus „ravimist“ originaalsemaks muuta. Seda katsetame 20 dets Raku lahingus.
Järgnevatel kaitse/rünnakutel saime erinevatel nõlvadel ägedaid lahinguid proovida. Mitu korda püüdis üks sõdalane soovitada mitme eluga lahingut, aga olen kindel, et see oli hea treening enda ainsa elu hoidmiseks.
Kui ründajaid või kaitsjaid oli liiga vähe järgi lahingkeskmes, siis panin ka ajalimiidi ja saime surmaalas kannatlike langenute ooteaega vähendada.
Kella 15 paiku kui vähemalt pooled olid lahkunud võttis tubli Kristofer noorsõdalaste juhtimise enda peale, paigutas kaitseliini nii, et me ei suutnudki neid vallutada – hea töö!!!
Vaateväljas kõrgete õhulendudega krossitajad ja lähedalt lasketiirust päris relvade valangud tegid lahingtegevuse omapärasemaks.
Väga head elamused sõdalase ja vilistaja-fotograafina ning suured tänud kohapeal positiivsete tänude eest!!!
