Algas küll juba nähtud dok filmiga meie sõduritest Afgaanis, aga uuesti oli ka huvitav näha. Ka nende sõdurite hingeelu, suhteid kodustega ja lahingolukordi.
Ürituse korraldaja oli väga huvitavalt planeerinud, et filmi ajal kostus kõrval tantsubaarist võimas tümps, mis pani adre mõnusalt möllama ja valmistas ette järgnevaks tantsuks.
Vahepeal saime nelja noorega pidada pimedas lahingut joogikõrtega. Eesmärk oli teist enne puudutada kõrrega, peaaegu nagu zombi lahing. Silent kille õnnestus vähemalt kaks. Oli põnev peitmine ja ründamine.
Baarist mõnusad joogid ja head kontserti vaatama/kuulama. Ilusate lugude vahel meeldis väga ka kitarrimängija enda lugu, kuidas ikka oskas oma häälega mängida.
Tants oli võimas.
Tänud, et korraldaja alustas ja juhatas tantsupõrandale hea tantsupartneri, kellega saime ka koos pojaga tantsu vihtuda. Ma polegi varem pojaga kordagi tantsinud ühel tantsupõrandal – uus kogemus.
Korraldaja oli vaeva näinud küllaga, oli oma lahingala täielikult muutnud ürituse jaoks, hea kontsert, võimas tantsumuusika, valikuvõimalus baaris, tore seltskond – kõik super.
Jäi meelde korraldaja lause, et seal võiksid ka teised oma üritusi pidada – hea mõte.
Palju tänu kogu korraldus mees/naiskonnale!!!!
