Korraldaja oli valmis alustama briifingut graafikujärgselt, aga andestasime hilinejatele ja hakkasime umbes 7 min hiljem.
Esimese mängu alustasime kümme kümne vastu, mängu ajal liitus veel ja siis oli kokku 29.
Kasutasime kogu ala, kollaste osapool valis tagumise alal majade vahel kuhu oma lipp peita ja punased ees alal. Sellisena on seda ala palju huvitavam kasutada kui kogu ala on mängus, siis üllatus võimalusi rohkem. Mängus oli mõlemal osapoolel häid rünnakuid ja üllatusi selja tagant, aga täpselt poolteist tundi hiljem stardist leidis punaste osapoole üks mängija kollaste lipu viimase punase maja keldrist. Punaste lipp pesitses parkla äärse maja II-korruse äärmises toas.
Teise mängu pisut muutsime nii, et leppisime kokku, et punased peidavad lipu eelviimase II-kordsesse punasesse majja ja kollased parkla II kordsesse punasesse majja. Lipp pidi olema nähtaval kohal mõlemas mängus. Seekord panime ajalimiidiks 1 tund, et jõuaks ikka Zombitada ka. Viimased 15 min andsin sides ja karjudes ka teada järelejäänud minutitest.
Kui punane osapool jõudis küll vastaste majja, aga viimastel sekunditel jõudis kollaste osapool lipust vaid 10 m kaugusele, seega kollased olid edukamad.
Tegevust jagus kõigile, minule meeldis seekord rohkem luurata valge keskmise maja kõrval võsas, kus sain nii kuulidega kui ka sõnadega üllatada. Ja see mitmekesine ala pakub igasugu võimalusi erinevale maitsele.
Kell 16:15 olid umbes 10 lahkunud, järelejäänutega püüdsime leida ühiseid sobivaid reegleid zombikaks. See polnud kerge, küsimusi oli palju, millele oli raske vastuseid leida. Näiteks üks küsimus: kui zombi lasti maha, ja inimene hoiab teda sihikul, siis kuidas saab zombi peale 5 sekundi möödumist elluärgates elusana edasi tegutseda kui ta kohe uuesti maha võetakse. Leiti, et zombi võib siis taganeda. Küsimusi oli palju, millele oli raske parimat lahendust leida. Viriseti, et külm, et mängime parem tavalist mängu. Olin ka valmis juba käega lööma, aga Tõnu päästis ja hakkas loivates-mõirates inimesi ründama, osad põgenesid kahekordse valge maja I ja osad II-korrusele. Õnneks loksus mänguga palju asju ise paika.
Varsti olid peaaegu kõik zombid ja zombid tegid kaks tiiru kogu majale peale ja lõid viimasedki inimesed majast välja.
Inimesed (vist ainult 3) viimases hädas põgenesid I-kordse valge maja katusele. Kogu ala rõkkas zombide möiretest ja kiljumisest.
Hirmunud inimesed võtsid katusel kindla ringkaitse, mida Zombidel ei õnnestunudki ajalimiidiga lahingus murda. Seega jäid osad inimesed ellu ja nad plaanivad zombidele kättemaksu…
Õnneks juba vähemalt üks tubli mängija haudub plaani kuidas zombikat huvitavamaks muuta ja kättemaks zombidele saab olema…
Arvasin, et peale zombikat kiirustatakse koju, aga ei, nõuti mänge. Täitsa mõistetav, ei saa selliseid zombisid koju lasta, äkki ohtlikud pereliikmetele. Lasime siis viimase ühe eluga mängus neil end veel välja elada. Tegime 3-4 liikmelised grupid ja pimedas läks andmiseks kolme majaga alal. Viimased olid langenud kella 17:33 paiku.
Oli võimas adrekas lahingpäev.
Palju tänu kõigile osalejaile ja et mõitsvalt suhtusite zombi raskesse briifingusse ja meid ära ei söönud.
