Vene hooaja lõpetamine Piirsalu tagasiside

[Bjorn]

Siia teemasse hooaja lõpetamise suurürituse tagasiside.

[olavi]

Esimene selline suurem mäng (varasemad max 70-80 osalejaga mängud olnud). Ausalt öeldes ma ei saanud suurt midagi aru, mis toimus. Palju on omavahelisi tulevahetusi, ei saanud aru, kes on kes ning väga palju sai niisama ringi jalutatud ja käsi laiutatud. Ma ei tea, kas see oli nüüd mängu omapära või puhtalt minu viga... aga tundus et ka paljudel teistel oli kogu see üritus arusaamatu - mida teha, keda tohib lasta, keda mitte. Kord lased, kord oled koos jne. Minu arvates oleks võinud osapooli olla kas vähem või siis kõik osapooled ka omavahel sõdida (actioni mõttes).

[Bjorn]

Lisaks siis meie pundi poolt ka. Nimelt pakkus korraldaja paar nädalat enne mängu algust võimaluse panna kokku kaks luuregruppi, kes tegutseksid iseseisvalt ning teeksid omi ülesandeid muust mängust sõltumatuna. Loomulikult sai need kaks gruppi ka välja pandud.

Kogunemine meile oli 0900h Piirsalu põhjapoolseimas tipus ruut 24 kaardil. Sinna parkisime autod ning saime oma esimese "soojendus" ülesande SoftErna stiilis. Aja peale stardijoonelt liikuda punkrisse, lasta ära sihtmärgid, vältida "no shoot" sihtmärke, leida üles haavatu, siduda ning transportida haavatu  tagasi stardijoonele. Loeti tabamuste arvu sihtmärkides, no shoot puhtust ning aega. Mõlemad luuregrupid tegid sama ülesannet ning võistlesid omavahel.

Pärast seda tuli mängu meie osa briif. Lühidalt: otsida kolme osapoole juhte (pildid olid olemas), nende juhtimispunkte (baase) ning tibeeriumi väljasid. Kui üles leitud midagi, siis kaheksa kohaline koordinaat saata sõnumiga korraldajale. Täpselt 1100h väljusime oma kogunemispunktist ning grupid asusid sama ülesannet täitma nn. võidu.

Kuna suurusjärk 400 mängijat olid enam vähem igas Piirsalu baasi nurgas massides, siis juhtide ja juhtimispunktide eristamine oli keeruline. Leidsime piirkonnad, kus oli väga suur aktiivsus ning nägime palju mängijaid tihedalt koos seismas, kuid markeeringutega hooneid ei näinud. Kontakti üritasime vältida, kui ei õnnestunud, siis astusime kontakti ning eemaldusime. Liikusime esialgu äärealadel, kus sai mõned väiksemad üksused maha võetud, kuid kaugelt luuramine ei andnud tulemust. Siis liikusime rohkem ala keskele, kus aga oli niipalju vastutegevust, et ainult kontaktis olimegi.

P.S. Tänud NOD patrullile/tunnimehele, kes põldude idaküljel sai vaikuses kolmiku vesti ning sealjuures ei karjunud kõva häälega, et ta pihta sai. See andis võimaluse meie grupil vältida teise patrulliga suuremat kontakti ning eemalduda vaikselt.  Polarstar FTW!

Luuregrupp 1: 3 liiget
Luuregrupp 2: 4 liiget

[Margus]

Bjorn jõudis juba vastused anda mu aimdusele.
           Küsisin Bjornilt mingi aeg varem enne lahingut, et kus grupis tema osaleb. Ja vastus oligi, et temal eriülesanne.
Kui kella 9:15 paiku veel sissesõidu järjekorras olime, siis sõitis kraavipervelt meist mööda üks osav sõdalane (eks ta siis kiirustaski kella 9-le briifingule). Kui teda ja Bjorni suurel briifingul ei märganud, siis sai mulle selgeks, et on olemas eraldi üskus eri ülesandega. See tekitas sellise salapärase põneva eelaimuse, et kuskil võib keegi salaja jälgida…
                         Alles peale lahingut kui juhuslikult burgsis kohtusime, siis oli huvitav kuulda nendelt nende tegevusest. Burgsis need luuretiimi (umbes 7) liikmed ei lärmanud    ei ülbanud    vaid õhkasid professionaalsust. Müts maha selliste ees!!!


Briifing algas isegi peaaegu õigeaegselt olenemata sellisest rahvamassist. Esmalt üldine ja siis igal osapoolel veel eraldi briifing kus oleks saanud iga soovija kõigile küsimustele vastuse saada.
Nii rohkearvulisel üritusel arvasin, et ma ei pea väga põhjalikult süvenema ülesannetesse, et kindlasti õnnestub saada mõnda teadja juhiga tiimi. See oli täiesti enda viga, et ei teinud omale selgeks kõiki ülesandeid. Ja nagu näha/kuulda on kaebusi, et teadmatus ja „mõttetu lahing“ jne.
               Arvan, et korraldaja oli kõik ülesanded korralikult paika pannud. See kui minusugused laisad ei viitsinud süveneda, oli täiesti meie enda viga.
Kui tegutsesime koos Haraldi tiimiga, siis vähemalt oli meil juht kes viitsis uurida ülesandeid ja sai planeeritult liikuda/varitseda/tegutseda.

Esimest kontakti ei pidanud kaua ootama kui vastased ründasid meie ala. Oma lahingpäeva võimsamad adrelaksud saingi just esimeses kaitselahingus. Kui maja seina ääres varitsedes piilusin majja, kus esimese akna taga vastase relvatoru minu poole keeramas, hüppasin paari kiire sammuga järgneva akna juurde ja sain ta selga lastes maha. Vabandan kui ohvrile nii lähedalt valu tekitasin.   
                    Järgneva kaitse juures maja taga küljel õnnestus end nii ära peita, et ainukesena jäin ellu varitsuses. Sain mitut vastas mõnusalt üllatada, kes hooletult majale lähenesid. Ei tea kas see, et seekord kasutasin hea maskeeringu värvi kiivrit või mis, aga mind ei leitud kergesti.
                   Kui kostus omadelt, et „tule tagasi, nad piiravad“, siis taganemise asemel tegin veel kiire põike maja teisele küljele, kus just kaks vastast olid küljega minu poole ja meie sõdalast maha võtmas. Mõnus oli need kaks küljelt maha võtta. Sellised lahedad elamused esimesest kontaktist.

Minu meelest läks aeg liiga kiiresti, see oli ainuke „kellegi viga“. Järsku oli kell juba 15, järelikult oli vahepeal niipalju tegevust, et ei märganudki.
Eks igaüks saab ise muuta oma tavapärase igava lohistavate jalgadega jalutamise rippuva relvaga muuta põnevaks ümbrust kullipilguga jälgivaks sõrm päästikukaitsel eesmärgiga liikumiseks...   ASI ON SUHTUMISES


Jätkusid väiksemate kontaktidega missioonid, varitused, „linnas“ „kasiino ja pubi“ külastused.
Kella 16 paiku suundusid paljud lahkuma, aga jäime veel kolmekesi kontakti otsima ja saime valusalt nõelata suuremat üksust.
Kui kella 16:40 paiku lahkusime nägime veel suurt lahingut „linna“ ala lähedal. Nii, et tahtmise juures oleks saanud kontakti küllaga.


Nii nagu minule oli ka teistele suureks vaenlaseks prillide udutamine. Laenasin oma udulappe paljudele, aga toime oli võrdlemisi lühike. Ilmselt vale kasutamine või liiga palju loodan. 

Tuleb veel meelde meie briifing, kus üks suur klubi mustades barettides (ilmselt Maggotsid) jättis hea distsiplineeritud mulje. Valjuhäälselt jagas juht käske, eraldi üksused, kõik ühtemoodi riides – äge.

Korralduse kohalt meeldis veel:
Tugev väike ala kaart, mida saan tulevikuski kasutada, lahingust mälestuseks embleem ja veekindel rahaühik, mille eest lähen nõuan kuskilt tibeeriumi, kuna oma suutmatuse pärast seda lahingus ei otsinud.
Kohtunikke oli päris päris palju.
"Linna" piiril käskis politsei relvadel salved eemaldada. Lahedad olid Pubi ja kasiino, „linna“ elanikud olid kõhedust tekitavad, nagu filmis Dracula.

Tänud ka kastiga maasturile, kes meid „linna“ viis.

Vaadates vene foorumis pilte ja videosid saab parema ettekujutuse toimunust. Ja nagu näha, kes otsis, see tegevust leidis:
http://airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=246&t=4845


Järgmine kord soovitan endal tutvuda põhjalikumalt lahingu eesmärgiga ja ka nendel kes kaebasid tegevusetuse pärast.

Minu poolt igaljuhul Korraldajatele sügav kummardus nii suure ürituse eest!!!

[krism]

Kokkuvõttes mulle meeldis, kuigi jah oli veidi minulgi seda kätega laiutamist ja mõtlesin, et nah ma üldse nii kaugele tulin. Kõige rohkem meeldis mulle ohvitseride maja 2. korruse vallutamine ( https://www.youtube.com/watch?v=qltoeH2c-k0&vq=hd720 ) . See tundus kuidagi väga keeruline ülesanne vallutajatele. See  lõpu lahing oli ka märkimisväärne, kus S-NOD ründas N-NOD konvoid, sain esimese kuuli lasta nende pihta, peale mida oli selline ühtlane softi relvade urin... huvitav.