Antud üritusel väga harva kuulsin, et oleks pihta saamist häälega teada antud. Ikka üldiselt tõusti ja lahkuti. Siis ei saagi aru, kas üritatakse taganeda või lahkuda surnuna. On mõlemat varianti korduvalt nähtud. Ühel juhul kirud, et miks üle ei lasknud, teisel juhul vabandad, et sorry, lasin uuesti.

Jah, oli inimesi, kel rätikut ei olnud. Minul siiski oli ja ma kasutasin seda. Ehk siis, vastase eksponeeritud punast rätikut ei näe = pimelaskmine? Öösel aga - kui ma poleks varitsusel oma lampi põlema pannud ning oleks vaikselt minema kõndinud, võimalik et ma poleks ühtki kuuli saanud. Minu punane lamp oli aga ideaalne sihtmärk mille pihta lasta ja seda võimalust õhinal kasutati. Võimalik ka, et laskjatel olid toonitud prillid ja nad ei eristanud värve, ei tea.

Viimasel missioonil, kui ma olin pihta saanud, siis ma lihtsalt tõusin püsti ja kõndisin minema ja tulemuseks oli täielik vaikus. Keegi ju ei näinud midagi:-)

Meil olid kõik relvad maas/puu najal ning neid EI saanud näha üle valli.

.. ehk siis relvad ikkagi olid. Järelikult saite asja eest.

EDIT: See on minu arvamust lihtsalt, ma ei näe probleemi selles kui jääme eriarvamusele siin.

EDIT2: Natuke rohkem selgitust siiski.
Reaalses elus, kui tsiviilid oleks maha lastud ja siis sealtsamast relvad leitud, siis poleks kellegi mingit kobisemist olnud. Relvastatud isik ei ole rahulik elanik.
Kui teil TÕEPOOLEST poleks tol hetkel relvi olnud, siis oleks võinud pahandada. Aga antud hetkel ütleks, et venelastel läks, küll kobina peale, õnneks likvideerida ohtlik relvastatud jõuk.

Ash oli ka eespool nördinud, et tsiviilid lasti tihti ära, enne kui nad midagi teha jõudsid. Minu arust, kui nad plaanisid kurja teha, siis see oli koalitsiooni õnnestumine, kui nad enne ära nopiti. Kui tsiviilid tõepoolest plaanisid rahulikku tegevust a la infrastruktuuri rajada, siis on pahameel kahtlemata õigustatud kui enne maha lasti.

Järgmine küsimus k. vägedele - mis te siis tegite järgmine hommik? Palju võitlejaid kohal oli?

Mina magasin autos ja kuskil 9 paiku oli varustus seljas ja minek baasi poole. Seal tegeleti ärkamisega ja mingil hetkel selgus ka, et vastast pole ja rohkem midagi ei toimu. Siis aeti veel viimane shaslökk pruuniks, pandi telgid kokku ja mindi koju. Inimesi oli vast 30..40.

Ehk aitaks see kui kasutaks järgmistel mängudel reeglit 1)Kõik relvad peale kuulipildujate kasutavad mid cape 2)Iga üks võib lahingusse võta kolm salve ja nelisada kuuli 3)ülejäänd salved ja kuulid jäävad baasi või parklasse.

Äkki siis lõpeks mõttetu plastiku jagamine.

Ei ole kusjuures üldse paha point. Kuigi, midcappide nõuet ma ei poolda. Minu arvates, need kel saab villand kõrinal ringijooksmisest, ostavad midcapid niikuinii, eraldi sundida ei ole vaja. Kaasasoleva laskemoona piiramisel võiks küll jumet olla. See ei maksa midagi, igaüks saab seda teha.

Natuke muust teemast: mind huvitaks, mis ühel või teisel puhul tegelikult juhtus. Mitte see ideoloogiline BS, et olin tsiviil ja ei tea midagi, vaid et mis tegelikult plaanis oli ja kuidas välja kukkus, mis õnnestus ja mis mitte. Näiteks, mis teema oli siis, kui pääslast tulid jooksuga kasarmusse surnud noorkotkad; pääslas endas olid 3 vastast, hiljem selgus et tsiviili, kellele ma hoolega plastikut andsin, ja peale mida oli laagris näha surnud ASH'i, kes midagi seletas. Et mis üldse toimus seal?

Nii, mängult tagasi lõpuks. Soojas toas on vahelduseks täitsa tore olla:-)

Mis meeldis:
1. Olustik, seltskond. Tore oli terve ööpäeva värskes õhus möllata ning õhtul lõkke ümber värsket shaslõkki nosida.
2. Relvad näitasid ennast heast küljest. Minu Vintorezi snaipri jaoks see oli teine mäng, kusjuures see oli esimene mäng korraliku hopi tuuninguga. Kohe esimene kontakt sisaldas ennast vaenlast 50..60m kaugusel, kellest paistis kaevikust ainult pool kiivrit. Juba kolmas kuul tabas märki ja esimene kill oli kirjas. Automaat ja kuulipilduja käitusid kah suht hästi, kuigi automaadi elektrilise salve akud surid päikeseloojangu saabudes ära, ju siis oli liiga külm nende jaoks.
3. Tegevust oli täitsa arvestatavalt ja ülesannete sisu oli ka igati tasemel. Mõne ülesandega saime hakkama ka:-)
4. Opfori tegevust oli kohati lausa nauding jälgida. Rahvas ikka pingutas, enne missiooni käidi luurel, päris tihti üllatati millegagi (näiteks sirge seljaga peaaegu meie baasi sissemarssimine ja siis laustuli peale) jne.
5. Noorkotkad olid tublid, tahtmist täis.

Mis ei meeldinud või pani õlgu kehitama:
1. Antud mängu puhul ma eeldasin, et sealt saadav kogemus sarnaneb Steel Corel saaduga. Tegelikult see nii ei olnud, Minu isiklik experience eile ja täna jäi Steel Core omale alla. Võib-olla oli asi selles, et Steel Cores olin mässuliste poole peal, kes valis oma grupiga ise sihtmärke ja tegi mis tahtis, Starõi Krõm'il aga olime koalitsiooni osa, kes pidi ja tohtis teha seda, mida kästi teha ja reeglina oli suurema jõu osa, kellega ei olnud kuigi palju, et mite öelda üldse, kokku mängitud.
2. Meie osapool mängiti mõnikord oluliselt üle. Kui me läksime Ameerika saatkonda päästma, siis meile grupile lihtsalt hiiliti järgi ja lasti selja tagant maha. Mitte et see kuidagi paha oleks, lihtsalt see tekitab tahtmise teha asju järgmine kord (oluliselt:-) paremini. Õnneks küll teine grupp meie osapoolest sai saatkonna vallutatud ning VIP sai päästetud. Öine varitsus oli eepiline fail - algas see sellest, et varitsesime vale teed, mille tõttu osad meie võitlejad olid väga valed varitsuspaigad valinud, neid märgati ja lasti maha. Edasi läks aga asi ainult hullemaks. Omad lasid omasid, surnud ei surnud (või vähemalt ei lahkunud surnuaeda) ja oli üsna arusaamatu, et mis üldse toimub.
3. Surnud oli mõnikord päris jutukad. Mingid tsiviilid imbusid baasi hoolimata sellest et nad olid kuulid saanud ja muudkui vahutasid. Haavatud ei hüüdnud mitte meedikut appi (keda see mängu anyway ei olnud), vaid vahutasid ka. See tundus mõttetult reeglitevastane käitumine.

Mõned mõtted seega:
Mulle tundub, et kõige paremini saavad ülesannetega hakkama üksused, mis on kokku harjutanud. Seetõttu, iga airsofti team üksi suudab aeg-ajalt päris toredaid asju korda saata, aga paned nad kokku ühte punti ja nende suutlikkus pigem väheneb, kuna suuremate üksuste juhtimisega pole keegi tegelenud. Ma usun, et milsim-tüüpi ürituse eesmärk oleks pigem see, et vastava väljaõppe omandanud inimesed testivad omi oskusi "päris" metsas, aga suvalise asjaarmastajate teami roll seal saab ikkagi olla pigem mässuliste punt. Või siis reasõdurid, aga keskne operatiivne juhtimine peab kindlasti ka olema, milsim terminit pole ju mõtet downgradeda ka. Vene mängudes näiteks, kuigi see pole milsim, on tihti tavaks, et teamide juhid jäävad osapoole üldjuhi juurde, moodustades staabi. Poole üldjuht juhib teamijuhte,  teami juht siis juhib raadio teel oma teami ja hangib staatusinfot. See vähendab mitmesugust segadust oluliselt, eriti kui teamide emakeel on erinev.

Kokkuvõttes aga: time well spent. Järgmise ürituse vastu tunnen huvi kindlasti.

 

 

Ok, siit ma saan aru, et 150m/s semi-auto APS UAR on legaalne, kui on ka backuprelv olemas. Kui korraldajad arvavad teisiti, palun andke teada.

Medcap salve kohta ma ei leidnud reeglitest midagi, SA puhul see nagu pole kuskil teema ka. Kui UAR SA snaiprina tuleb, siis ilmselt lähevad talle originaalis kaasas olnud 150 kuuli mahutavad highcapid sisse. (Mul on küll ostetud talle 130'sed medcapid, aga need lihtsalt ei toimi.)

Samas, kui antud mängul on highcapid keelatud, siis oleks küll viimane aeg sellest teada anda.