Jaa, oli alles seiklus see „Ameerika snaiper”

Omapäraseimad faktid sellest raamatust:

SEAL-i väljaõpe oli väga pikk, raske, põhjalik ja väga kulukas. Osa treeningust: jooks ca 12km päevas, sellest 3 km hüpates, külili ujumine, kurnamisujumine – ujud kuni vajud põhja. Külmas ookeanis (ca +15) umbes 15 min ligunemist koos kaaslastega puntras, suurim rõõm seal oli see kui keegi pissis vette – sai korrakski sooja. Peale veest väljumist püherdad liivas ja jooksed 4 miili pehme liivaga rannal, kiirabi oli pidevalt kohal ja neil oli minestuste ja vigastustega tööd küllaga.

Koolitus:
autode varastamine - lõpueksamil – varastad auto väga avalikust kohast ja pärast viid tagasi – omanik ei saanudki teada. Muukimine – mitte ükski lukk ei olnud SEAL-ile avamatu. Sissesulandumine: maskeerumine näiteks dzässmuusikuks kitsehabemega. Kaamerate ja pealtkuulamisseadmete varjatud kandmine, selle tõestuseks pidid minema striptiisiklubisse ja tagasi tulema videotõestusega seal käimise kohta.
 
Kõige raskem füüsiliselt ja veel raskem vaimselt oli koolituse viimane nädal – n.n. põrgunädal.
Põrgunädal kestis 132 tundi = 5,5 ööpäeva, selle jooksul sai magada umbes 3 tundi, ülejäänud aeg väga raske füüsiline/vaimne koormus. Täpsemalt sellest „Ainus ellujäänu”.

Esimene ohver oli naine, kes oli ohtlik oma granaadiga. Tegelikult tappis ta palju rohkem kui ametlikult kirjas. Ametlikult siis kui oli vähemalt üks tunnistaja ja sai surma kinnitada. Kirja ei läinud ka need kes said kuuli kõhtu ja roomasid surema maja taha. Kuna SEAL-i snaiprid erinevalt teiste üksuste snaipritest ei kasutaja vaatlejat (tuule suuna ja kauguse määraja), siis lasid SEAL-i snaiprid enamasti üksinda, ma ei saa aru kuidas üldse siis tunnistaja oli olemas…
Nii nagu paljude heade snaiprite oli ka tema pea eest mässuliste poolt väja pandud kopsakas vaevatasu.

Pikim distants tapmisel 1920m. Odavaim lask maksumaksjale – kaks ühes – kui lasi kaks mässulist mopeedil ühe kuuliga maha.

Kaklused pubides täitsa tavalised – ohvrite materiaalsed kulud + moraalsed, pidevad SEAL-de vahistamised, kõik mätsiti riigi poolt kinni.
 
Nagu vene sõjaväes dedovcina – nii ka SEAL-idel – peksti ja alandati uusi, pisut küll teise alatooniga...

Mees nautis tapmist, see meeldis talle väga, ta eelistas oma naisele ja kahele beebile riigi tööd ja lahingkaaslasi.

Üleelamised lahingutes mõjusid psüühikale, pidev stress, kõrge vererõhk, hell närvisüsteem - ta naine kirjutab, et kui öösel tahtis mehe kõrval voodisse minna, peale näiteks wc-s käimist, siis pidi naine eelnevalt eemalt oma nime ütlema, et mees ära tunneks ja siis ettevaatlikult voodisse pugema, muidu sai jälle ehmatavalt mehelt peksa või eluohtlikult kägistatud. 
                Tundis ka Marcus Luttrelli („Ainus ellujäänu”) ja oli mures kui ta oli 5 päeva kadunud Afgaanis.

Kui Euroopas maksab riikliku killeri välja õpetamine 30 mlj vist dollarit (Bourne´i identiteet”), huvitav palju siis USA tippkilleri (SEAL) väljaõpe maksma läheb maksumaksjale…
Igaljuhul super huvitavad elamused sellest raamatust.

Kui füüsilist lahingut saab nädalavahetustel, siis vaimset kasvõi iga päev, asun nüüd järgmisega „Snaiper idarindel” seiklema…

http://fotoalbum.ee/photos/margus1701/sets/1422011
romantilised kaks pilti on viimased, teisel lehel - mõnus ajaviide surmatsoonis.

Google tõlge:
See on hetk, kui riigid on kaotanud oma tõelist jõudu.
Asemele tulid globaalsed korporatsioonid.
Kui kolm aastat tagasi, on nad endiselt lobitööd, et edendada oma huve, kuid nüüd enam ei karda kasutada oma seirekomisjonides.
Võimu detsentraliseerimine on korrumpeerunud ametnike lubatud korraldada müüki tehnoloogia ja seadmed nende käsutuses.
Loomulikult otseselt keegi müüb, õnnetuse või varguse eest.

Meie puhul oli see halb algus.

Ühes lähedal ladustamise leke mürgiseid aineid.
Kõige kaitse surnud ja need, kes elasid desorientatsioon ja oota tellimusi käsk.
Kohalik üldiselt oli kaval mees, ja on müünud ​​raketid kohe 2uM ettevõtted.


Ja nii on meil 3 osapoolt.

Turvalisus, kes soovivad raketi käivitada.
Ja 2 rühmade seirekomisjonides alates korporatsioonid konkurendid toodavad GPS satelliidid.

1 ettevõtte Procter & pokter
2 Corporation General Calektric

kui vähegi võimalik, siis Pärnus on põhimõtteliselt iga nv mäng

Kas saab kuskilt foorumist näha, mis mängud Pärnus toimuvad?
Osaleks heameelega

Mis kell

Kell 10 relvarentijail, teised kogunevad 10-10:30

Kes ei viitsi jalutada teise parklani, saan kell 10 burgsi putka juurest peale võtta, aga siis saada pm.

Vene foorum korraldab lahingu:
http://airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4695

Kogunemine parklas, mis asub teine pööre paremale, vaata kaardilt.

PS.
Korraldaja poolt hea töö . Loodan et HC poole pealt said kõik aru et HC vastane ongi üldjuhul selline kellele peab andma infot mis võimaldaks neil sõdida, muidu vajutatakse „EI VIITSI“ nuppu ja minnakse koju kui lahmida ei saa.

Pole mõtet üldistada!
[/quote]

just just, pole mõtet üldistada, olime pojaga lõpuni ja olime end ette valmistanud järgmise öö HC-i kollitamiseks.

Samas pyro kirjutabki, et mitte kõik ei ole sellised vaid: vastane ongi üldjuhul...
Nii, et Andres ärme tunne end puudutatuna.

väga tore, et foorum on vabamaks ja lõbusamaks läinud

Parim kild:
ASH on 2 meetrit pikk, habemega, ropendab kohutavalt ja sööb hommikuks väikseid poisse - pildile pole õnnestunud saada aga kes on näinud need enam ei maga kunagi ja on oma pered välismaale saatnud .