2146
Üritused / Re: 15.06.2014 Raix VS Vanakaru
« on: June 12, 2014, 10:59:16 »
vabandust, aga kus asub viie tee rist?
Show Posts
This section allows you to view all posts made by this member. Note that you can only see posts made in areas you currently have access to.
2147
Arhiiv / Re: 7 juuni Suur-Sõjamäel
« on: June 10, 2014, 10:28:45 »
Kuulsin luures, et plaanitakse järg kord mingil uuel platsil lahing teha, ootan põnevusega…
Luure info peab paika. Nad peavad sõna. Aga seda ei tohi esialgu siia foorumi panna. See info on vaid nende foorumis.
Head luuret. Ma regasin end juba ära...
2149
Arhiiv / 7 juuni Suur-Sõjamäel
« on: June 09, 2014, 15:44:32 »
Osalejaid umbes 50
Esimene lahing: kolm gruppi, igal paar meedikut. Eesmärk oli vastased vallutada ja kui langenut 3 min jooksul meedik ei äratanud, siis võis teine grupp langenud omale ravida. Juhtuski meie grupiga, kus olime keskmises valges majas ja raske oli piiramisrõngast välja võidelda – langesime ägedas kaitselahingus, nii meid raviski endale tugevam grupp, kellega koos saime suure maja kaks korrust vallutatud ja nii see lahing lõppes.
Teine lahing: kolm gruppi nagu esimeseski, parim eliitgrupp (kes meid omale hõivas eelmises lahingus) pidi hakkama saama lageda taeva all, hoonetesse siseneda ei tohtinud-üks elu neil. Ülejäänud kaks gruppi pidid oma lipu viima võimalikult kaugele vastase tagalasse, samal ajal nõelasid majade vahel eliitgrupp. Väga põnev luure ja lahing. Meedikuta, kaks elu, surmatsoonis 0min. Kuulsin pärast, et meie lipp jõudis kahe aia vahelt ilma ühegi kontaktita vastase tagalasse, kuni meie lahingvälja keskel tule oma peale võtsime.
Saime eestlastega (5) ka koosmängu harjutada.
Nüüd on seal kaevikuid igal pool, puud/põõsad lehtedes ja vaba platsi vähe kus lihtne märklaud olla – igalpool mõnusad tule varjed - seda näed ka fotodelt.
Siis loovutasime hooned peintbolleritele ja kolisime viimaseid lahinguid pidama lagedale platsile, kus ka nüüd palju lehtedes põõsaid ja puid.
Kolmas lahing: lipu lahing – vaja vastase lipp vallutada. Kaks elu, ellu ärkad seina katsudes. Siin lahingus sain juhuse tahtel n.n snaiper olla, kus maskeerusin põõsa varju, sügava muru sisse. Ja ma ei pidanud kaua ootama kui esimene vastane minust umbes 15m kaugusel end märklauaks tegi, muutsin asukohta umbes 2m eemale ja laskusin uuesti kõhuli ja mõni hetk hiljem selja taga võttis vastane lähidistantsilt meie oma maha, mind ta ei näinud ja saingi teise ohvri umbes 5 m kauguselt.
Muutsin asukohta 3m ja kolmas ohver tuli kükakil minu poole, märkas mind umbes 10m kauguselt, kuni ta relva minu poole pööras vajutasin päästikule, tõrge, kui muutsin luku asendit ootasin juba vastase kuule, aga millegi pärast ka temal oli mingi viivitus ja napilt sain kolmanda vastase maha viimasel hetkel, adre muidugi kõrgemal kui laes.
Kuna neljandat ei viitsinud enam oodata, siis tõusin ja hiilisin kena blondi suunas, kes oli minu poole küljega, teadsin enda varasematest kogemustest, et liiga ahneks pole mõtet minna ja päris ligi nagunii ei saa, keegi ikka jõuab mu enne maha võtta kui suudan silent killi (õlale patsutada) teha. Aga blond oli ahvatlev sihtmärk. Ja kui hiilides seda kõike mõtlesin saingi valangu künka taga peituvalt vastaselt – nagu ikka…
Mu surmahüüet kuulnud blondikesel olid silmad päris suured mind lähedal nähes.
Mu adre oli nii laes, et ei saanudki aru, kumb pool peagi võitis.
Neljas lahing: samal lagendikul, kus vastane pidi oma lippu kaitsma 15 min ja meie vallutama. Kaks elu, surmatsoonis 1 min. Sellel lagedal olin seekord mina märklauaks kui püüdsin vastasele küljelt hiilida. Viimasel hetkel said meie omad lipu võidukalt kätte.
Igati äge lahingpäev, tore, et niipalju sõdalasi oli.
Kuulsin luures, et plaanitakse järg kord mingil uuel platsil lahing teha, ootan põnevusega…
Esimene lahing: kolm gruppi, igal paar meedikut. Eesmärk oli vastased vallutada ja kui langenut 3 min jooksul meedik ei äratanud, siis võis teine grupp langenud omale ravida. Juhtuski meie grupiga, kus olime keskmises valges majas ja raske oli piiramisrõngast välja võidelda – langesime ägedas kaitselahingus, nii meid raviski endale tugevam grupp, kellega koos saime suure maja kaks korrust vallutatud ja nii see lahing lõppes.
Teine lahing: kolm gruppi nagu esimeseski, parim eliitgrupp (kes meid omale hõivas eelmises lahingus) pidi hakkama saama lageda taeva all, hoonetesse siseneda ei tohtinud-üks elu neil. Ülejäänud kaks gruppi pidid oma lipu viima võimalikult kaugele vastase tagalasse, samal ajal nõelasid majade vahel eliitgrupp. Väga põnev luure ja lahing. Meedikuta, kaks elu, surmatsoonis 0min. Kuulsin pärast, et meie lipp jõudis kahe aia vahelt ilma ühegi kontaktita vastase tagalasse, kuni meie lahingvälja keskel tule oma peale võtsime.
Saime eestlastega (5) ka koosmängu harjutada.
Nüüd on seal kaevikuid igal pool, puud/põõsad lehtedes ja vaba platsi vähe kus lihtne märklaud olla – igalpool mõnusad tule varjed - seda näed ka fotodelt.
Siis loovutasime hooned peintbolleritele ja kolisime viimaseid lahinguid pidama lagedale platsile, kus ka nüüd palju lehtedes põõsaid ja puid.
Kolmas lahing: lipu lahing – vaja vastase lipp vallutada. Kaks elu, ellu ärkad seina katsudes. Siin lahingus sain juhuse tahtel n.n snaiper olla, kus maskeerusin põõsa varju, sügava muru sisse. Ja ma ei pidanud kaua ootama kui esimene vastane minust umbes 15m kaugusel end märklauaks tegi, muutsin asukohta umbes 2m eemale ja laskusin uuesti kõhuli ja mõni hetk hiljem selja taga võttis vastane lähidistantsilt meie oma maha, mind ta ei näinud ja saingi teise ohvri umbes 5 m kauguselt.
Muutsin asukohta 3m ja kolmas ohver tuli kükakil minu poole, märkas mind umbes 10m kauguselt, kuni ta relva minu poole pööras vajutasin päästikule, tõrge, kui muutsin luku asendit ootasin juba vastase kuule, aga millegi pärast ka temal oli mingi viivitus ja napilt sain kolmanda vastase maha viimasel hetkel, adre muidugi kõrgemal kui laes.
Kuna neljandat ei viitsinud enam oodata, siis tõusin ja hiilisin kena blondi suunas, kes oli minu poole küljega, teadsin enda varasematest kogemustest, et liiga ahneks pole mõtet minna ja päris ligi nagunii ei saa, keegi ikka jõuab mu enne maha võtta kui suudan silent killi (õlale patsutada) teha. Aga blond oli ahvatlev sihtmärk. Ja kui hiilides seda kõike mõtlesin saingi valangu künka taga peituvalt vastaselt – nagu ikka…
Mu surmahüüet kuulnud blondikesel olid silmad päris suured mind lähedal nähes.
Mu adre oli nii laes, et ei saanudki aru, kumb pool peagi võitis.
Neljas lahing: samal lagendikul, kus vastane pidi oma lippu kaitsma 15 min ja meie vallutama. Kaks elu, surmatsoonis 1 min. Sellel lagedal olin seekord mina märklauaks kui püüdsin vastasele küljelt hiilida. Viimasel hetkel said meie omad lipu võidukalt kätte.
Igati äge lahingpäev, tore, et niipalju sõdalasi oli.
Kuulsin luures, et plaanitakse järg kord mingil uuel platsil lahing teha, ootan põnevusega…
2151
Pildid / Re: Rutja lennubaas 30-31 mai 2014
« on: June 04, 2014, 12:20:39 »http://fotoalbum.ee/photos/militaarseiklus/sets/1415563
Lahe on vaadata kuidas sõdalased bussi kõrval liiguvad.
Siin albumis on lennuk veel ratastel - nii paistab ta võimsam ja ägedam.
Kahju, et ei jõudnud lennukile laskeulatusse, kuulid langesid vaid lennuki ees oleva kinduseni.
2152
Muud teemad / ABI ürituste korraldamisel
« on: June 03, 2014, 15:30:19 »
PÖÖRDUMISE PÕHJUS
Kui õigesti kuulsin, siis Rutja korraldaja kahjum oli 400 eur, söögi kogus oli ostetud 100-le.
Palju tegelikult sööjaid oli? 30-40?
Kahju on kuulda, et korraldaja teeb meile hea ürituse ise kahju kandes.
Kardan, et kauaks sellist head korraldajat enam ei jätku. Kaua ta viitsib sponsoreerida meie lõbu? Ilmselt seoses Rutjaga loobus korraldaja Suvepäevade (25-27 juuli) toitlustamisest, täitsa mõistetav.
KORRALDAJA HEAOLU
Üks kalleimaid on vist toitlustus ja kütus.
Et vältida üleliigset toitu, võiks suurürituse eel iga sõdalane tasuda mängumaksu korraldajale … päeva enne üritust. Et valida söögi kogust.
Arvan, et suurüritusel mängumaks alla 10 eur pole üldse mõtet.
Ära nüüd arva, et ma mingi rikas olen, aga hea mängu eest võib ju natuke rohkem maksta. Minu vaesust näitab ka juba see, et sõidan vana (1997a) odavaima (1750 eur) maasturiga ja pean lahingut odavaima automaadiga (G36). Rohkem raha polnud, et kallimat maasturit osta ja liisingu intressi asemel maksan mugavuse eest 12l/100km. Maasturit vajan oma loodusliku elustiili pärast ja mugavus mitte palju kõndida. See selleks.
Neid osalejaid on ilmselt vähe, kes teatavad oma osalusest viimasel hetkel, nad saavad endast teada anda ja tasuda vahetult enne üritust, siis jõuab veel korraldaja söögikogust muuta. Kindlasti peaksid ka üritusest loobujad (mängumaksu ei tagastata) korraldajale teada andma, just söögi koguse pärast. Et ei oleks üleliigset raiskamist.
Meile häid elamusi pakkuvad üritused võiksid korraldajale ka meeldivamad ja tulusamad olla, et korraldaja tunneb rõõmu ja soovi veel ja veel korraldada.
Mul on olnud rahaliselt raskeid olukordi ja tean mis see on.
Kui mõni mängija (näiteks suure pere laps) soovib väga lahingus osaleda, aga raha vähe, siis kas on korraldaja nõus erandi tegema ja laskma mängu minimum tasu eest, peaasi, et sõdalasi võimalikult palju. Mida rohkem sõdalasi, seda enam elamusi on lootust saada. Mida rohkem sõdalasi, seda suurem info liikumine ja seda suurem lootus sõdalasi juurde saada.
Ja nagu näha sõltub ürituse heaolu sõdalaste arvust.
KUIDAS SAAME AIDATA
Mina (56 570 325) näiteks saaksin aidata transpordiga (kui mul auto olemas ja terve), lisaks saan korraldaja käru taha võtta (omal mul käru pole).
Hea oli et Rutjale jõudsin mitu tundi varem ja sain kohe asendada korraldaja katkise kummiga maasturit kütte puude metsast vedamisel. Korraldaja oli leidnud nutika lahenduse ja muutnud ühe ruumi kõetavaks.
Et korraldajale ei jäeks ainult pealtvaataja roll ja kui korraldaja soovib ka vahepeal osaleda lahingus, siis olen nõus asendama mõned tunnid helkurvestiga ja olukorda kontrollima niipalju kui oskan.
Kui kellegil on selles valdkonnas mõtteid ja ideid või kes on nõus samuti tasuta korraldajaid aitama, siis oleks tore seda siin jagada.
Oleme ju üks suur pere.
Meie heaolu nimel.
Kui õigesti kuulsin, siis Rutja korraldaja kahjum oli 400 eur, söögi kogus oli ostetud 100-le.
Palju tegelikult sööjaid oli? 30-40?
Kahju on kuulda, et korraldaja teeb meile hea ürituse ise kahju kandes.
Kardan, et kauaks sellist head korraldajat enam ei jätku. Kaua ta viitsib sponsoreerida meie lõbu? Ilmselt seoses Rutjaga loobus korraldaja Suvepäevade (25-27 juuli) toitlustamisest, täitsa mõistetav.
KORRALDAJA HEAOLU
Üks kalleimaid on vist toitlustus ja kütus.
Et vältida üleliigset toitu, võiks suurürituse eel iga sõdalane tasuda mängumaksu korraldajale … päeva enne üritust. Et valida söögi kogust.
Arvan, et suurüritusel mängumaks alla 10 eur pole üldse mõtet.
Ära nüüd arva, et ma mingi rikas olen, aga hea mängu eest võib ju natuke rohkem maksta. Minu vaesust näitab ka juba see, et sõidan vana (1997a) odavaima (1750 eur) maasturiga ja pean lahingut odavaima automaadiga (G36). Rohkem raha polnud, et kallimat maasturit osta ja liisingu intressi asemel maksan mugavuse eest 12l/100km. Maasturit vajan oma loodusliku elustiili pärast ja mugavus mitte palju kõndida. See selleks.
Neid osalejaid on ilmselt vähe, kes teatavad oma osalusest viimasel hetkel, nad saavad endast teada anda ja tasuda vahetult enne üritust, siis jõuab veel korraldaja söögikogust muuta. Kindlasti peaksid ka üritusest loobujad (mängumaksu ei tagastata) korraldajale teada andma, just söögi koguse pärast. Et ei oleks üleliigset raiskamist.
Meile häid elamusi pakkuvad üritused võiksid korraldajale ka meeldivamad ja tulusamad olla, et korraldaja tunneb rõõmu ja soovi veel ja veel korraldada.
Mul on olnud rahaliselt raskeid olukordi ja tean mis see on.
Kui mõni mängija (näiteks suure pere laps) soovib väga lahingus osaleda, aga raha vähe, siis kas on korraldaja nõus erandi tegema ja laskma mängu minimum tasu eest, peaasi, et sõdalasi võimalikult palju. Mida rohkem sõdalasi, seda enam elamusi on lootust saada. Mida rohkem sõdalasi, seda suurem info liikumine ja seda suurem lootus sõdalasi juurde saada.
Ja nagu näha sõltub ürituse heaolu sõdalaste arvust.
KUIDAS SAAME AIDATA
Mina (56 570 325) näiteks saaksin aidata transpordiga (kui mul auto olemas ja terve), lisaks saan korraldaja käru taha võtta (omal mul käru pole).
Hea oli et Rutjale jõudsin mitu tundi varem ja sain kohe asendada korraldaja katkise kummiga maasturit kütte puude metsast vedamisel. Korraldaja oli leidnud nutika lahenduse ja muutnud ühe ruumi kõetavaks.
Et korraldajale ei jäeks ainult pealtvaataja roll ja kui korraldaja soovib ka vahepeal osaleda lahingus, siis olen nõus asendama mõned tunnid helkurvestiga ja olukorda kontrollima niipalju kui oskan.
Kui kellegil on selles valdkonnas mõtteid ja ideid või kes on nõus samuti tasuta korraldajaid aitama, siis oleks tore seda siin jagada.
Oleme ju üks suur pere.
Meie heaolu nimel.
2153
Arhiiv / Re: Op. Blackbird @ Rutja 30-31MAY2014 tagasiside
« on: June 02, 2014, 20:29:46 »
...ja see ongi kogu Sinu kirjeldus lahingust : ) ) )
Sul oli seal vist päris igav? Me teie baasi ei rünnanud ja tegevust vähe?
Sul oli seal vist päris igav? Me teie baasi ei rünnanud ja tegevust vähe?
2154
Arhiiv / Re: O: midcap salvesid G36-le - LUKKU
« on: June 02, 2014, 17:28:48 »
Sain relvad.ee abiga õigeaegselt 5 salve
2155
Pildid / Rutja lennubaas 30-31 mai 2014
« on: June 02, 2014, 16:55:31 »
Pildid lennukist on seal teisel leheküljel:
http://fotoalbum.ee/photos/margus1701/sets/1415389
Nägin meie hulgas ka paremat fotokat, ehk näeb siin peagi kvaliteetsemaid fotosid?
http://fotoalbum.ee/photos/margus1701/sets/1415389
Nägin meie hulgas ka paremat fotokat, ehk näeb siin peagi kvaliteetsemaid fotosid?
2156
Arhiiv / Re: Op. Blackbird @ Rutja 30-31MAY2014 tagasiside
« on: June 02, 2014, 16:36:12 »
VÕIMAS SEIKLUS – palju tänu korraldajatele!!!
Sõdalased on ilmselt värskeõhu mürgitusega veel uimased. Nüüd saastases linnas hakkab mälu taastuma ja ilmuvad ka siia mälestused põnevast üritusest.
Õnneks on meie REDFOR´i juht juba põhjalikult kirjeldanud üritust, kirjeldan siis oma mälestusi.
SAABUMINE PÄRIS LENNUVÄLJALE
Saabusime kolmekesi mitu tundi enne algust vastase staapi ja sattusime juhuslikult selle sõjalennuki peale, mida järgneva päeva missioonil leidma pidime. Siis oli veel lennuk ratastel ja nägi päris hirmuäratav välja – korraldaja oli küllaga vaeva näinud. Õnneks suutsime suu kinni hoida ja mitte avaldada tiimi kaaslastele lennuki asukohta vaid ausa näoga kilomeetreid läbi otsida. Aga õnneks suunas meie Boss meie viiese tiimi just lennuki suunas teele. See oli siis eelviimasel missioonil.
RÄNNAK TÄISVARUSTUSES
Redfor jagunes kolmeks tiimiks, igal tiimil oma juht.
Kõige meeldejäävam oli jah see esimene rännak kogu varustusega, kus soisel alal tuulemurd – ronisime mitme meetri kõrgusele langenud puudele, millel ei saanud vahepeal püsti käia vaid tuli kogu varustusega laskuda käpuli ja palgil roomates sellele risti langenud puu alt läbi. Minul oli kergem –käed vabad, kogu varustus seljal ja õlal, aga mitmel oli varustus käes, neil oli päris raske seal roomata. Samuti tassisime vahetustega kogu tiimi (ca 15 sõdalast) peale umbes kolme 5 liitrist veekankut.
Kogu liikumine oli väga põnev, pidevalt laskusime madalale ja kuulasime ümbrust, info vahetus tiimi esi ja viimase liikme vahel, puhkepausid, kuni umbes 3 tunnise rännakuga olime vist läbinud umbes 6 km meie ajutisse laagrisse. Kogu öö oli piisavalt valge, ainult ühes lahingus kasutasime korraks ka lampe.
MISSIOONID:
Õnneks ei pidanud täisvarustuse missioonidel osalema (seljakott vahetusriiete, söögi ja magamisvarustusega jäi laagrisse), sest see ligi 20 km 21h jooksul oleks olnud tõeline katsumus.
Lahingud olid võrdlemisi lühikesed aga põnevad, rohkem oli luuret ja varitsusi.
Viimasel missioonil tegi liikumise põnevaks kütuse elemendiga kast, mis iga tugevama raputuse peale heliga märku andis oma plahvatusohtlikusest ja korraks ka tugevamat heli tegi. Kuulsin, et ASH oli selle valmistanud – tänud nutika lahenduse eest! Ja ASH-i nime kostus veelgi, kui ta oma kulaga meile kurja tegi – hea töö, vähemalt oli meile ka tugevat vastast.
Lõpuks õnnestus see kast lennukile umbes 100 m kaugusele toimetada, aga vot lähemale enam vastase tulemüürist ei saanudki.
Püüdsin siis laskuda sügavamale metsa ja tihnikust luurata vastase selja taha. Kui olin mingi aeg hiilinud arvasin, et vaevalt siia tihnikusse vastane viitsib tulla ja siis kohe saingi valanguga pihta. Krsitofer oli end eriti hästi varjanud ja nii ta mu maha niitiski. Metsast langenuna väljudes nägin, et vastaseid oli veel küllaga varitsuses, et oleksin nagunii seal peagi langenud.
Lahing lõppes sellega, et meie viimane Redfor jõudis lennuki lähedale umbes 15m kaugusele, sattudes piirava tule alla ja langes. Blufor sai lennuki kaitsmisega ilusti hakkama.
ELAGU VÕITJAD!!!
Peale lahingut sai tasuta maitsvat suppi ja kotletti.
TÄNUD:
Müts maha 12 aastase Risto ees, kes pidas meiega sammu ja sai hästi hakkama, suured tänud korraldajatele, meie juhile ja kõigile, kes viitsisid nii kaugele kohale tulla, et pakkuda võimsaid elamusi!!!
Esimeselt pildilt on ka näha kui väiksed ja tublid on Mareki sõjakooli kasvandikud.
Kogu ürituse ajal kuulsin vaid kahte sääske, palju kägusid unerahu rikkumas ja põnevad öökulli huilged.
Sõdalased on ilmselt värskeõhu mürgitusega veel uimased. Nüüd saastases linnas hakkab mälu taastuma ja ilmuvad ka siia mälestused põnevast üritusest.
Õnneks on meie REDFOR´i juht juba põhjalikult kirjeldanud üritust, kirjeldan siis oma mälestusi.
SAABUMINE PÄRIS LENNUVÄLJALE
Saabusime kolmekesi mitu tundi enne algust vastase staapi ja sattusime juhuslikult selle sõjalennuki peale, mida järgneva päeva missioonil leidma pidime. Siis oli veel lennuk ratastel ja nägi päris hirmuäratav välja – korraldaja oli küllaga vaeva näinud. Õnneks suutsime suu kinni hoida ja mitte avaldada tiimi kaaslastele lennuki asukohta vaid ausa näoga kilomeetreid läbi otsida. Aga õnneks suunas meie Boss meie viiese tiimi just lennuki suunas teele. See oli siis eelviimasel missioonil.
RÄNNAK TÄISVARUSTUSES
Redfor jagunes kolmeks tiimiks, igal tiimil oma juht.
Kõige meeldejäävam oli jah see esimene rännak kogu varustusega, kus soisel alal tuulemurd – ronisime mitme meetri kõrgusele langenud puudele, millel ei saanud vahepeal püsti käia vaid tuli kogu varustusega laskuda käpuli ja palgil roomates sellele risti langenud puu alt läbi. Minul oli kergem –käed vabad, kogu varustus seljal ja õlal, aga mitmel oli varustus käes, neil oli päris raske seal roomata. Samuti tassisime vahetustega kogu tiimi (ca 15 sõdalast) peale umbes kolme 5 liitrist veekankut.
Kogu liikumine oli väga põnev, pidevalt laskusime madalale ja kuulasime ümbrust, info vahetus tiimi esi ja viimase liikme vahel, puhkepausid, kuni umbes 3 tunnise rännakuga olime vist läbinud umbes 6 km meie ajutisse laagrisse. Kogu öö oli piisavalt valge, ainult ühes lahingus kasutasime korraks ka lampe.
MISSIOONID:
Õnneks ei pidanud täisvarustuse missioonidel osalema (seljakott vahetusriiete, söögi ja magamisvarustusega jäi laagrisse), sest see ligi 20 km 21h jooksul oleks olnud tõeline katsumus.
Lahingud olid võrdlemisi lühikesed aga põnevad, rohkem oli luuret ja varitsusi.
Viimasel missioonil tegi liikumise põnevaks kütuse elemendiga kast, mis iga tugevama raputuse peale heliga märku andis oma plahvatusohtlikusest ja korraks ka tugevamat heli tegi. Kuulsin, et ASH oli selle valmistanud – tänud nutika lahenduse eest! Ja ASH-i nime kostus veelgi, kui ta oma kulaga meile kurja tegi – hea töö, vähemalt oli meile ka tugevat vastast.
Lõpuks õnnestus see kast lennukile umbes 100 m kaugusele toimetada, aga vot lähemale enam vastase tulemüürist ei saanudki.
Püüdsin siis laskuda sügavamale metsa ja tihnikust luurata vastase selja taha. Kui olin mingi aeg hiilinud arvasin, et vaevalt siia tihnikusse vastane viitsib tulla ja siis kohe saingi valanguga pihta. Krsitofer oli end eriti hästi varjanud ja nii ta mu maha niitiski. Metsast langenuna väljudes nägin, et vastaseid oli veel küllaga varitsuses, et oleksin nagunii seal peagi langenud.
Lahing lõppes sellega, et meie viimane Redfor jõudis lennuki lähedale umbes 15m kaugusele, sattudes piirava tule alla ja langes. Blufor sai lennuki kaitsmisega ilusti hakkama.
ELAGU VÕITJAD!!!
Peale lahingut sai tasuta maitsvat suppi ja kotletti.
TÄNUD:
Müts maha 12 aastase Risto ees, kes pidas meiega sammu ja sai hästi hakkama, suured tänud korraldajatele, meie juhile ja kõigile, kes viitsisid nii kaugele kohale tulla, et pakkuda võimsaid elamusi!!!
Esimeselt pildilt on ka näha kui väiksed ja tublid on Mareki sõjakooli kasvandikud.
Kogu ürituse ajal kuulsin vaid kahte sääske, palju kägusid unerahu rikkumas ja põnevad öökulli huilged.
2157
Üritused / Re: 1 juuni Männikul
« on: May 29, 2014, 21:25:33 »
Kogunemine kell 10:15 - 10:30 Burgsi putka juures,
lisa info:
http://www.airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4542&p=65103#p65103
lisa info:
http://www.airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=15&t=4542&p=65103#p65103
2158
Pildid / Re: Männikul 24 mai
« on: May 29, 2014, 09:41:21 »
Siit on neid palju mõnusam vaadata:
https://plus.google.com/photos/117670322468892755485/albums/6018088742221312513?authkey=CLW_mcO-hcnXfg
Mõned lahingud on väga hästi jäädvustatud, eriti kus maja rünnatakse
https://plus.google.com/photos/117670322468892755485/albums/6018088742221312513?authkey=CLW_mcO-hcnXfg
Mõned lahingud on väga hästi jäädvustatud, eriti kus maja rünnatakse
2159
Arhiiv / Re: 24 mai Männikul
« on: May 27, 2014, 18:00:56 »
Väga kvaliteetsed pildid vene foorumist:
https://plus.google.com/photos/117670322468892755485/albums/6018088742221312513?authkey=CLW_mcO-hcnXfg
Mõned lahingud on väga hästi jäädvustatud, eriti kus maja rünnatakse
https://plus.google.com/photos/117670322468892755485/albums/6018088742221312513?authkey=CLW_mcO-hcnXfg
Mõned lahingud on väga hästi jäädvustatud, eriti kus maja rünnatakse
2160
Pildid / Re: Männikul 24 mai
« on: May 27, 2014, 10:57:35 »
Väga kvaliteetsed ja mahukad pildid vene foorumist:
https://googledrive.com/host/0B_eGl2N3iFk-Vk92N2FxcktneTQ/
https://googledrive.com/host/0B_eGl2N3iFk-Vk92N2FxcktneTQ/