Kas vanuse piirang on? Ja kuhu täpsemalt tulla?

Tule Kroonu tee parklasse

Vanusepiirang oli mingi küll, ei teagi milline, aga kui oled noor, võta igaksjuhuks kaasa vanema kiri

tavaliselt tuleb täpsem info neljapäevaks, siis kohe ka siia

See sell kirjutab, et eesti kamraad lasi teda selga ja siis küsis, et kas on ok, ega näkku ei saanud?  Et ju siis on arusaamad, kuspool nägu asetseb, erinevad. Et ta igal juhul täpsustas selle üle.
Ei midagi erilist, niisama lõõpimine.

Tänan info eest!

Üllatavalt palju osalejaid, vist umbes 70, neist vähemalt 2 õrnema soo esindajat, eestlasi vähemalt 6.

Seekord oli teemaks kastid, mida pidi toimetama eri kohtadesse, neid kaste ka võis/pidi laskma kui õigesti aru sain. Jagunes kolm armeed: meie oranžid, kollased ja hallid.
Surmatsoone kuus, 5 min elluärkamiseks.

Põnevad olid rünnakud ja kaitsed.

Huvitavaks tegi see, et kui valliga staabi kaitsel olid kollased ja oranžid koos ühel poolel, siis staabist väljudes olime vaenlased. Ja ka ühes staabi kaitselahingus ütles korraldaja, et 10 min pärast vaadake ka üle õla, et kollased on siis vaenlased.

Vahepeal sai meie kuuene eesti tiim ülesande kast toimetada torniga majja, kaitsta maja 5 min ja tagasi tuua. Tagasi jõudes oli vahepeal meie staap vallutatud ja koos kogu meie armeega vallutasime kollastelt selle tagasi.
Rünnakus majale õnnestus esimesena tungida majja, aga teiseltpoolt maja ei osanud meie mees veel oodata mind majast ja võttis mu vaenlase pähe maha.
 
Surmatsoonist väljusin koos kahega, otsisime meie armeed, kohtusin kena neiu sõdalasega ja veel eesti sõdaalasega, neljakesi suundusime meie armeed otsima.
                Märkasime kolme vastast, millegi pärast kaks meie sõdalast hargnesid liiga laiali ja jäime neiuga kahekesi. Selle asemel et kudrutama jääda sundis adre janu vaatama kolme vastase poole. Kuna ma ei eristanud täpselt vastase värvi, hõikasin (ca 70m), vaadati tuimalt, siis liikusime neiuga (temake minu taga) nende suunas ja kui nad kolmekesi relvad tõstsid läks sõjaks. Juhuse tahtel oli mu lähedal kolm puud, mille taha varjusin ja siis võtsin kaks maha. Kolmas varjus künka taha. Siis läksin kiiresti kaeviku varjus kolmandale külje poolt ja kui välja tulin sihtis kolmas neidu, napilt jõudsin 15 m kauguselt ta maha saada enne kui neiu oleks langenud.  Oli see alles mõnus romantiline rünnak ja kaitse. Loodetavasti peab  kaunitar nüüd mind oma kaitsejumalaks – unistamine pole ju keelatud…

 Peagi leidsime ülejäänud armee ja sain neiukese ta isale tervena üle anda.

Lahingutes oli ka see hea, et korraldaja jagas koguaeg uusi ülesandeid ja jagas häid vihjeid. Näiteks lõpulahingus kuulsime, et vastastele anti ülesanne minna ühe mäe suunas ja meile kukkus sülle vihje suunast, et me võiksime takistada vastastel seda teha. Õnnestuski vastaste punt pooleks lüüa ja vaid kaks neist jõudsid sihtmärgi poole ja peagi kostus lõpu vile.

Oli tõeliselt huvitav ja kuum lahingpäev, meile pojaga meeldis.

Ka maasikaid oli palju, keegi vist ei julge seal maasikal käia.

http://fotoalbum.ee/photos/margus1701/sets/1419419

Mis kell lõpeb?

Oo, tore tõlge juba olemas.
Tavaliselt kestavad nende mängud umbes kella 14-15-ni

Me pojaga lähme

Lahing püstolitega

Esimene lahing toimus kompleksis kuhu pääses läinult läbi salakäigu. Ühe endise riietus/pesuruumi valamu kõrvalt läks kitsas pragu, millest vaevu läbi mahtusin, redelist alla ja avanes suur kompleks ja hall.
Kaks osapoolt, üks elu, kumbki osapool alustas halli eri otsast, halli keskel oli erinevaid kaitse rajatisi (ka fotodel näha). Oli väga äge lahing. Poolte vahetus ja sama äge andmine.

Siis olid lahingud hoone esimesel korrusel, kus ühed kaitsesid ja teised tungisid sisse kahest sissekäigust, kaitsjatel üks, ründajatel 3 elu.


Siis kolisime teise hoonesse, kus II-korrusel ka suur raamatukogu, mida kirjeldasin ka eelmisel BLRT lahingul.  Ründajad ja kaitsjad, kõigil mõned elud. Mitu lahingut. Lahe moment oli kui kaks vastast hakkasid korraga püstoleid laadima, sain vastasele teisele poole posti 1m kaugusele. Mõtlesin, et teeks silent killi, aga kogemus näitab, et kui hakkad patsutama õlale, siis saad kuuli. Seekord vältisin ja pigem ütlesin seda kuuliga. Lasin kuuli pikki reit nii, et tal võimalikult vähe valu oleks.
            Hetk hiljem kostus mingi plõks, ei saanud aru, kas see oli vastu molle vesti või seina, vaatasin üle õla ja 2m kaugusel vastane-olin kirbule võetud, tõstsin käed ja ütlesin, et olen surnud. Ta oli mulle vastu vesti lasknud.


Viimane lahing oli minu jaoks kõige ägedam, kus meie asusime varitsusse ja vastased tungisid hoonesse. Peitsime end varitsusse.
Kui airsoft foorumist on mu unistus Märklauad hr B…. ja välgatus hr H….., siis vene foorumist oli seda hr S…
          Ja nüüd see lõpuks õnnestus. Seadsin end varitsusse trepil sellisesse kohta kuhu ta vaadata ei osanud. Nimelt oli betoon käsipuuga trepil esimese käänaku taga end hea varjata (kvaliteetfotodel nr 80). Tavaliselt kui trepikotta seal siseneda vaatavad kõik esimesena üles, et keegi sealt ei laseks, aga millegi pärast alumise osa peale ei vaadata. Ja nii ma kükitasingi madalamail osal käänaku taga. Kõigemealt sain umbes 2 m kauguselt oma unistuste Märklaua maha ja pisut hiljem ka teise. Aga siis väsisid põlved kükitamisest, muutsin asukohta umbes 5 cm, sellest piisas, et oma asukoht reeta ja järgnevas tulevahetuses langesingi.

Viimane lahing lõppes päris kiiresti.

Äge lahingpäev põnevas hoones.