Kuna on erinevaid juppe erinevate hindade ja kaaludega siis ma ei saanudki päris lõpuni aru kas pigem on parem lowweight jupid või just raskemad? Või peaks näiteks kolb olema võimalikult kerge ja kolvipea raskem? Võiks eeldada, et mida kergemad osad seal liiguvad seda lihtsam on mootoril kõike toimivana hoida ja ROF peaks olema teoreetiliselt suurem? Samas raskemad jupid ilmselt tekitavad suurema "tagasilöögi" aga ei ole GB korpuse jms elueale nii hea? Või ma olen väga valed järeldused teinud?
Üldiselt, mida kegem sul kolb on, seda kergem on teda mootoril ka kiirelt vinnastada. Seetõttu, suurt ROF'i püüdvad vennad panevad võimalikult kerge (aga metallhammastega) kolvi ja puurivad selle veel auguliseks ka. Ühtlasi, kui sul on plastist kolvipea, silindripea ja kolb, siis nad peavad tõenäoliselt paremini vastu ja mõjuvad gearboxi korpusele ka paremini kui nende metallist variandid.
Samas, see ei tähenda, et rasked asjad millekski ei sobi. Relvad lasevad erinevaid kuule erineva energiaga ja see sõltub kolvi kaalust. Ma olen märganud, et poest ostetud relvad on tehases projekteeritud selliseks, et suurima energiaga lendab sealt välja 0.25 kuul. Vahe 0.2 ja 0.3 kuulidega ei ole kuigi suur, aga siiski täiesti mõõdetav. Seetõttu on ka stock relvadel tavaliselt kolvipeas mingi metallplönn, mis ühtlasi vedrut kinni hoiab. Selle metallplönni peamine eesmärk on teha kolbi raskemaks. Kui sul on soov ehitada snaiprit ja kasutada raskeid kuule, siis sa tahad nihutada maksimaalset energiat raksemate kuulide poole ja siis peab su kolb koos kolvipeaga olema nii raske kui saad.
Ah jaa. Vedrujuht peab olema terasest kindlasti. Plastmass minul ei ole katki läinud, aga näiteks alumiiniumist vedrujuht on küll murdunud, soovitan seda vältida iga hinna eest. Ja laagrid on paremad kolvipeas kui vedrujuhil. Vedrujuhil võivad laagrid olla, kolvipeas peaks olema.
Ja veel: kui sa ise plaanid oma gearboxi ehitada, siis uuri palun välja mis asi on shimming (ning telli ka komplekt seibe).