AirsoftFoorum.ee
Muud foorumid => Arhiiv => Topic started by: AndrusK on May 03, 2014, 23:57:41
-
Väga tore mäng oli, rohkelt rünnakuid ja kaitset, sai ka taktikalist mängu teha. Kahju ainult, et termikaid ei näinud:-)
Alguses rebisid sinised ette, aga siis võtsid oranzid järele ja hetkeks kui pommi asukoht avalikustati oli kõik veel lahtine. Siis aga said sinised pommi ja edaspidine on ajalugu.
See mäng ma kasutasin ainult medcap'e. Vintorezil olid kahjuks söötmisprobleemid ning mängust ta osa ei võtnud. Natuke kahju, maastik pakkus snaipritele piisavalt tegutsemisvõimalust, aga automaadiga sai ka edukalt asjad aetud. Medcapid ei seganud kuidagi.
Mis meelde jäi:
Sisselaskmisala, märklauad 50 ja 20 m peal. Väga tore, kuigi ei saanud aru, kuskohast laskejoon läks.
Käelindid olid väga kõrge tase. Nendega oli vaeva nähtud, see väga meeldis.
Situatsioonid:
Situatsioon 1: vaenlane ründab angaari tagant ja raadioside järgi on kohe-kohe tulemas üle angaari katuse. Lähen teiselt poolt vastu ja leian sealt ehmunud vastase, kes sai lühikese valanguga neutraliseeritud. Hiljem poole kõrvaga kuulsin, et üks kuul oli vist näkku läinud. Kui nii, siis vabandan igal juhul.
Situatsion 2: SMS on edukalt saadetud ja aeg on täis tiksunud. Kõik kogunevad lipu juurde arutama, et mida edasi teha. Äkitselt laskmine, paanika, surnud. Vastane rullis üle ja otsustas ise, et mida me järgmiseks teeme - surnuaeda läheme...
Situatsioon 3: istun oma peamises valvepositsioonis, seljataga kõrge vall, ees madal vall, mille ees mets. Metsa mööda tulevad 2 vastast. Kui nad juba piinlikult lähedale said, 4..5 m, siis lasen valangu. Üks vastane hakkas kohe karjuma, et sai, minu arust polnud mingit varianti, et nad mõlemad pihta ei saanud. Aga ei. Teine vastane kogus end ja kostitas mind valanguga.
Situatsioon 4: Ekspeditsioon Charlisse, mis on vastaste käes. Alari läheb ees - äkitselt küsimus: seis, kes seal on. Alari vastab valanguga. Vastane laseb ka valangu ja kukub siis Alarilt nõudma, et miks Alari surnud pole? Alari kuulidega pihta ei saanud; situatsioon toimus võsas, inimesed nägid üksteist, aga läbi peenikeste okste räga. Minu kogemus võsaga oli selline, et paar-kolm korda sai tühjendatud medcap häguselt läbi võsa paistva vastase suunas ja sellest ei olnud mitte mingit effekti.
Situatsioon 5: Läheme Charlie poole. Seal on vastaste lipp, on ka üks surnud vastane kes ootab elluärkamist, ning kõrval käib lahing. Muudan lipud ringi. Surnud vastane on pettunud:-)
Igal juhul, lahe mäng oli, hea asukoht. Organisaatorid olid eeltööga kõvasti vaeva näinud. Ootan järgmist.
-
Tänud.
Käelintidega varustas meid Tartu seltskond, eesotsas Partsudega. Sisselaskmisala puhul oli tähtsam hopitimmijate eemalejuhatamine mängueelsest melust kui selle ala praktilised omadused, ega me sellele eriti palju aega ei pühendanudki. Kui külalised arvavad, et oleks võinud veidi parem olla, siis saab järgmine kord ehk paar märki juurde lisada, tükki küljest ei võta.
Termikate kohapealt, eks see mängu nimi sai kiire improvisatsiooni korras võetud, kuigi sel aastal me taustainfoga vaeva ei näinud. Mis välja tuli oli see, et mõned mängijad otsustasid ise selle rolli enda kanda võtta, aga paraku on nii suure hulga softijatega sellised olukorrad paratamatud. Lõpuks on see ka Lõuna Eesti jõudnud. Siinkohal on see vastutus juba mängijail endil. Kes, kui palju au endaga kaasa võtab ja kui palju uhkust koju jätab.
Suured tänud külalistele ja eriti Tartu seltskonnale, kes aitasid mõne korralduse sujuvamaks tegeva varustuselemendiga ning sõjakooli inimestele, kes tõstsid mängu kvaliteeti ning aitasid sidega. Viimaseid ei jõuaks kuidagi ära tänada.
Kes eelneval õhtul kohale juhtusid tulema, need said ka "Elavate surnute ööd" meiega mängida, mis loodetavasti lõbus oli.
-
Igal juhu tänud korraldajatele - hea eeltöö .Mänguga igati rahul ,oli ka vaieldavaid situatsioone kuid üldmuljet need ei rikkunud.
-
Mäng üle ootuste. Koht on esiteks suurepärane, distants baaside vahel sobiv, et enamus ajast oleks ikka möll, mitte passimine/otsimine.
Mõned väga meeldejäävad seigad:
*Sadasime kahekesi oranžide käes olevale Alfale peale, suutsime hiilida rohelise ühekordse hooneni. Seda kaitstes lasti mu paariline ära, ise jäin sisse. Maja piiras ümber umbes 5 tegelast, kes hakkasid mõlemast sissekäigust granaate loopima. Nende jutust oli kuulda, et nad ei taha sisse minna, sest sees on kottpime. Oli ka, aga mitte minu jaoks. Ma olin seal niikaua kükitanud, et nägin juba üsna hästi. Enamus ajast passisin koridori otsas nurgas, kaba kokkuvolditud ja üritasin hoida end liikumatult, ACOGi kirp sissepääsu poole suunatud. See oli pimedas hästi keeruline. Ja punatäpp oli mul surnud juba mängu alguses. Iga hingetõmbega kuulsin kuidas rakmete rihmad krigisevad ning üritasin vaiksemalt hingata. Prillid kiskusid uduseks. Mingi hetk hakkasid granaadid mulle lähemale jõudma, üritasin hiirvaikselt teistesse ruumidesse põigata, kuni lõpuks mul polnudki kuskile taganeda. Piirajate jutust oli kuulda, et nad ei tea kindlalt kas ma olen sees, kindel oli ainult see, et 2 läks sisse, ja välja on ainult üks tulnud. Viimane granaat plahvatas mulle üsna lähedal (kuigi siiski seina taga) ja järgmine oleks ilmselt 1:0 ka teinud, niisiis otsustasin viimase hiti callida. Tänan teid vinge adrenaline-rushi eest, granaate oli teil rohkem kui mul kannatust. Btw, üks granaat (paugutaja) lendas sisse maja laiemalt küljelt, ja kui ma nüüd väga ei hallutsineerinud, siis minuarust jäi see seina külge kinni. Kas te tegite need piraadid kuidagi sticky bombideks?
*Siis, kui mu Magpul piip läks (ilmselt hammakad), andsid omad mulle 2 püstolit ja ütlesid naljatledes, et näe tee dual wieldi. Tegin ka. See osutus märksa eepilisemaks kui ma arvasin. Kahe praktiliselt kasutu relva tõttu sai must kahuriliha, kelle ainus funktsioon on joosta täie pasaga head-on vastase suunas ja neid kõmmutama kukkuda. Hangaari katuselt (oli vist Bravo juures) allahüpates õnnestus mul ühe oranži külje-flanki peale saada, ning teda kuklasse tulistada (sorri kui viga tegin liigselt, eesmärk ei olnud palja naha pihta lasta, aga olukord tingis selle, et polnud aega sihtida, see oli sekundite küsimus). Kui pärast salve alt lõin, nägin, et see oli tühi. Niisiis viimane kuul tabas kukalt või kõri.
Hangaarist natuke eemal tuli üks oranž meid kollitama, ja me tõrjusime ta tagasi. Kuigi mul ei olnud endateada enam ühtki kuuli kummaski püstolis, otsustasin talle täie pasaga järgi joosta. Tema vahetuslähedusse jõudes tegin mingi hüppe ja lasin paar viimast laksu (ikkagi oli kuule, etskae...), ning kuni ta tähelepanu ja tuli olid minu peal, lasi minu meedik ta eemalt maha. Kutt vaatas otsa ja ütles, et sellist pulli ei ole veel elusees näinud, et niimoodi kahe pistoolaga järgi joostakse. See oli kuradi Max Payne, täielik hollywood. Lähen nüüd ostan endale 2 püstolit.
*Alfa teine vallutamine oranžidelt oli lihtsalt jõhker andmine. Geps näitas max kiiruseks killustiku peal 35km/h, mis, olgugi, et mul on ebareaalne kiirendus, ei ole siiski praktiliselt võimalik (sest U.Bolt jookseb sama kiirelt). Peale betoonist "seinade" läbimist õnnestus sisse hiilida suurde kahekordsesse hoonesse, ja kuna veel hetk tagasi olid seal vaenlased, siis oletasin, et on ikka veel oranžide poolt mehitatud. Ja seetõttu kõmmutasin hämaras ühe sinise maha (sorri, tõesti ei näinud).
Vabandan siinkohal avalikult selle eest, et peale meediku poolt kokkulappimist unustasin punase räti pähe ja läksin sellega sõdima. Seda juhtus rohkem kui ühel korral ja mängu lõpupoole, siis kui sattusin punti kus meedik mind pidevalt lappis. Õnneks omad tuletasid seda pidevalt meelde ja lõpuks kulus pähe. Ma ei ole cheater, mu rätt on samas ka torusall ning ma kipun teda pähe unustama. Edaspidi ei tõmba ma rätti mitte pähe vaid panen selle lahtiselt pealaele. Ükski situatsioon ei olnud samas selline, kus minupoolt tehtud viga midagi muutnud oleks, sest sel hetkel kui rätt peas oli, oli distants vastasega niivõrd suur.
Siiski, olen number 147, seljas oli mul ATACSi camo ja mustad päikseprillid, niisiis kui kellegile tundus see tegevus pahatahtlikuna siis vabandan.
Väga kickass päev oli, korralduslik pool oli suurepärane, mängu formaat lihtne, konkreetne ja arusaadav. Nii omad kui vastased olid tublid ja professionaalsed. Tänud minupoolt!
Natuke luureandmeid ka: http://www.sports-tracker.com/#/workout/silvervesi/6mtcr7rg8hoemu5j (http://www.sports-tracker.com/#/workout/silvervesi/6mtcr7rg8hoemu5j)
-
Sisselaskmisala puhul oli tähtsam hopitimmijate eemalejuhatamine mängueelsest melust kui selle ala praktilised omadused, ega me sellele eriti palju aega ei pühendanudki. Kui külalised arvavad, et oleks võinud veidi parem olla, siis saab järgmine kord ehk paar märki juurde lisada, tükki küljest ei võta.
Hei, kuivõrg mäng oli tasuta, siis iga featuur oli ekstra, mul ei tule mõttessegi korraldajate kallal millegi üle viriseda. Pigem ütleks, et mängu kvaliteet oli igati tasemel, pigem seal ülevalpool otsas võrreldes mistahes muu mänguga kus mul on olnud võimalust osaleda.
Mängu kvaliteeti näitasid, minu meelest:
1. reeglid ja stsenaarium olid aegsasti avalikud.
2. Reeglid olid ka trükitud kaartide tagumisele poolele - väga suur pluss juhuks kui kellelgi küsimus tekkis. Kommentaariks: ma olen näinud ka variante, et reeglid on surnuaedades, aga kardialune variant tundub parim mida ma näinud olen.
3. Käepaelu sai mainitud. Mõlemal osapoolel olid käepaelad, ning paelad olid kvaliteetsed, hästi märgatavad.
4. Mäng algas täpselt. Briefi kohta ei tea kuna me jäime hiljaks;-) Igal juhul, ajavahe välja hõigatud briefi ja mängu alguse vahel oli piisav et jõuda teha kõike mida vaja.
5. Tutvustav ring polügonil. Midagi sellist ma varem näinud ei ole, ning minu arust see aitas mängu sujuvale kulule kõvasti kaasa.5+
6. Punaste rätikute jagamine. Mul ei olnud vaja, aga see, et nad olemas olid, oli jällegi midagi sellist, mida ma ei ole ühelgi mängul näinud. 5+
7. Sisselaskeala olemasolu, erinevatel kaugustel märgid.
8. Mängu organisaatorid olid energilised, heatujulised, sõbralikud.
Organisaatorite poolsed möödalaskmised:
1. mitte midagi. Ausalt.
Mis jäi siis puudu absoluutsest ideaalist, millest enamat olekski raske midagi soovida, igal mängul:
1. Sisselaskealal märgid ka 60, 80, 90m juures. Snaipritele pakuks see pinget. Märgid võiksid olla sellised, mis akustiliselt tabamisest teada annavad - vineerkarp, present vms. Too 20m karp andis kenasti tabamustest teada, 50m oma enam mitte nii väga. Suuremad võiks need märgid ka olla, nii meeter korda meeter, eriti need mis 50m kaugemal. Märkide värvus võiks olla tume, siis on võimalik jälgida märgi poole lendava heleda kuuli teekonda.
2. Venelaste mängudel on surnuaedades reeglina vesi, külmal ajal ka kuum tee. Mõnel mängul on olnud ka küpsiseid, kuigi need on reeglina ruttu otsa saanud. Vett ja sööki vast kannavad kogenumad mängijad ise kasas, aga kuum jook külmal ajal on igati hea. Kahtlemata boonus kui midagi sellist on.
3. Kellad surnuaedades. Ma ei ole mitte kusagil neid näinud, aga _ideaalsel_ mängul nad võiks olla.
4. Oleks ehk hea, kui lahingute ümbruses oleks rohkem gm'e, et surematuse probleemi tagasi tõmmata. Youtubes on näiteks video, kus mänguala omanik ja gm ühel mängul spetsiaalselt varustas end püstoliga ning lasi ise mängijaid, et näha kes tabamust ei tunnista (tookord vähemalt kõik tunnistasid. Ilmselt siis võisid ka GM'ilt tabamuse saanud mängijad edasi mängida kohe). Ma usun, et surematuse 2 peamist peamised põhjust on 1. vähene kogemus airsoftiga ning 2. soov võita iga hinna eest, ning neid saab parandada konkreetsete olukordade analüüsiga ning ausa mängu väärtustamisega iga teami sees, aga gm'id saavad ka natuke kaasa aidata siin.
-
Tänud korraldajatele meeldiva kevadmängu eest. Nüüd nähtud nii Metsniku kui Nursipalu tänu Valga softeritele. Isiklikult meeldis Metsniku ala veidi rohkem just sellises seisus nagu ta aasta tagasi oli, aga Nursipalu palju maha ei jää. Kindel oleks see, et seal saaks ägedat öist mängu teha, kui ala valgustus toimib jne. Tallinnast tulnud pundi jaoks sai mäng läbi ca 1700h paiku, kui suurem "pommipanijate" laine käis meie baasis ära ning pärast seda oli tükk aega vaikust. Kuna Tallinna tagasi pidi ka jõudma, siis otsustasime, et liigume parkla poole tagasi. Teepeal puhastasime metsa ära, paar vastast leidus. Siis oli vaikus kuni parklani. Hea oleks teada, mida teine meeskond tegi sel ajal ning mis plaanid olid. Sisuliselt meie baasi mängijaid ei jäänud ootama uusi pommimehi. Mina jõudsin lõpuks kodu juurde 21:55.
Mängust endast. Osalejaid ca 60. Sinistes lugesin kokku 33, kollaste poolel täpselt ei teagi, ca 30 kanti vist.
Ürituse põhimõte oli vallutada "lippe", tänu millele saad sa punkte iga täistund ning asukoha, kust ellu ärgata. Distantsid olid meeldivalt pikad ning sundisid läbimõeldud rünnakuid korraldama, sest oma baasi jalutamine oli ajamahukas + kohapeal veedetud aeg.
Ise olin kollaste osapoolel, jaotasime pundi kolmeks: Sõjakool, Lynx ning Pärnu segameeskond. Järele mõeldes, oli see viga. Oleks võinud teha kaks suurt punti. Põhjuseks see, et oleks arvuline ülekaal rünnaku puhul ning teiseks see, et Sõjakoolil olid ainult rendirelvad ning PMR side meil puudus praktiliselt nendega.
Korralduslikult ette heita palju ei ole. Võrreldes eelmise aastaga oli areng suur ning vähe jättis soovida. Välja tooks ehk selle, et kaart oleks võinud olla maaameti roheline põhikaart, mida oleks lihtsam lugeda olnud. Teiseks häiris Alpha punkti surnuala. Seda oli korralduslikult raske ette näha, kuid mängides sai juba esimeses lahingus aru, et asukoht on halb. Nimelt oli Alpha punkti kõige mõtekam rünnata just parkla poolt metsa servast. Sealt vallutada kahekordne maja ning siis edasi pushida punktile. Kuna surnuala oli selle sama metsatuka servas, siis tekkis probleeme, kus surnualast välja tulnud mängijad sõitsid uuesti selga ründavalt pundile. Enda arvates oleks võinud surnuala olla ca 180 kraadi teises suunas. See oleks jätnud selle nurga vabaks - rünnata kahelt suunalt: parkla poolt metsast kahekordset maja ning samal ajalt paremalt poolt metsast madalat müüri ning edasi maja/punkti.
Muud asukohad ja surnualad olid väga head.
Briifing oli 5+ ning kõik toimus sujuvalt. Arusaadavalt oli tuur Nursipalus vajalik, et esmakordsed ära ei eksiks ning saaksid aru kus mis kuidas.
Üldine punktiarvestus 5 hästi kere miinusega. Järgmine aasta korjake ikka mõni eurik mänguraha ka, tasuta lõunaid ei ole olemas.
Hiljemalt aasta pärast jälle!
Bjorn
-
Kuna Tallinna tagasi pidi ka jõudma, siis otsustasime, et liigume parkla poole tagasi. Teepeal puhastasime metsa ära, paar vastast leidus. Siis oli vaikus kuni parklani. Hea oleks teada, mida teine meeskond tegi sel ajal ning mis plaanid olid. Sisuliselt meie baasi mängijaid ei jäänud ootama uusi pommimehi. Mina jõudsin lõpuks kodu juurde 21:55.
Jah, siis kui pomm oli kätte saadud ja esimesel rünnakul hoog rauges, tekkis nagu mingi seisak. Siniste diversioonigrupp pommiga ootas õiget aega ja lahigutegevusse väga ei sekkunud. Oranzid kaitsesid oma baasi, aga tüdinesid ilmselt ja hakkasid otsima kontakti oma baasist järjest eemaldudes. Mingil hetkel käis lahing isegi juba Charlie punkti ümbruses, olid ka kuuldused, et osad oranzid olid isegi siniste baasi juures. See andis shansi meie diversioonigrupile, kes siis toimetas pommi sihtkohta.
Võib-olla oleks olnud mänguliselt huvitavam, kui pomme oleks olnud kaks, üks kummalegi meeskonnale. Oleks olnud mõlemal võimalus initsiatiivi näidata.
Mina olin lõpuni kohal, viskasin veel ühe mängija Tartusse ja jõudsin koju Tallinna 21:45 umbes.
-
Minu poolt ka ainult positiivne tagasiside. Actionit oli piisavalt ja kille kogunes mängu lõpuks päris palju.
Esimene kiir-rünnak "Charlile" ja kontakt vaenlastega lõi kohe adrenaliini põhja. Teine hea kontakt oli
patrullis "Charlie" ja vastaste baasi vahel metsas kus meie patrull oli tihedas kontaktis vastasega.
Meie edu tagas see ,et nägime neid esimesena ja saime varitsemiseks ideaalse positsiooni.
Mis tegi mängu heaks oligi minimaalne passimine ja rohked kontaktid vastasega igal sammul.
Ülesanded olid hästi läbi mõeldud ja ajaliselt kenasti raamides. Konfliktid surematutega lahendasin mina
rohke ülelaskmise teel. Vabandust ühe vastase ees, kes seisis puu taga surnurätt peas nii, et
mina rätti ei näinud. See valang oli üleliigne aga hõikasin vabanduse ka tema poole teele.
Suur tänu VU poistele ja lahinguväljal näeme ...
-
Üks ägedaimaid mänge üle pikaaja! Kindlasti oli ka asukoht mängimiseks supper hea, ja ka korraldus 5+. Väikseid jamasid küll vahepeal tekkis, aga see on igale mängule omane(ei tahetud ära surra jne).
Aga Bjorn, tahtsid teada mis teised tegid kui te juba parklas pakkisite. Samal ajal kui te teepealt parkla poole keerasite, läksime meie 5 liikmelise pundiga (Pärnu tiimi rahvas) vastaste baasi natuke "nalja" tegema. Jõudsime sinna, kõik paistis väga tühi olema, aga lõpuks märkasime kaevikus liikumist. Argo mõtles et teeb natuke nalja, viskas tuki maha ja pani käsikaga jooksuga peale. Mõtlesime natuke aega et, üksi ta küll hakkama ei saa ja liikusime jooksuga järgi. Väga raske oli seda baasi rünnata kuna polnud millegi taha ennast peita. Lõpuks tuli välja et seal oli üks kutt ainult kes meid lõpuks tulistas, ja 3 meist ka maha lasi. Mina sain täpselt samalajal temale pihta kui tema mulle, aga õnneks oli meil meedik kaasas, kes meid uuesti ära tohterdas, ja siis oli ka meie jaoks mäng läbi.. Tagasiliikudes kuulsime kaugemal väikest kõmakat, ja peale seda tuli juba teade raadiosaatjasse, et sinised olid võitnud.
-
Organisaatorite poolt tehtud pilte tahaks väga näha, jagage välja!
-
Organisaatorite poolt tehtud pilte tahaks väga näha, jagage välja!
Hah, organisaatorite poolt pole vist eriti ei pilte ega videosid, kogu visuaalne materjal on kommuuni enda jagada/välja anda. Nägin paljusid GoProdega ringi jooksmas ning platsil ringi liikuv fotograaf oli ühe mängija sõber/kaaslane, kui sealt miski kohale jõuab, viskame lingid üles. Seniks aga peate rahule jääma sellega, mida ise platsil jäädvustasite. Vabandust.
Püüan mingi hetk homme tegeleda ka omapoolse vaatevinkli/tagasisidega, pühapäev läks reisimisele ja laupäeva õhtul ei olnud füüsilist võimekust mõtteid sorteerida.
-
*Sadasime kahekesi oranžide käes olevale Alfale peale, suutsime hiilida rohelise ühekordse hooneni. Seda kaitstes lasti mu paariline ära, ise jäin sisse. Maja piiras ümber umbes 5 tegelast, kes hakkasid mõlemast sissekäigust granaate loopima. Nende jutust oli kuulda, et nad ei taha sisse minna, sest sees on kottpime. Oli ka, aga mitte minu jaoks. Ma olin seal niikaua kükitanud, et nägin juba üsna hästi. Enamus ajast passisin koridori otsas nurgas, kaba kokkuvolditud ja üritasin hoida end liikumatult, ACOGi kirp sissepääsu poole suunatud. See oli pimedas hästi keeruline. Ja punatäpp oli mul surnud juba mängu alguses. Iga hingetõmbega kuulsin kuidas rakmete rihmad krigisevad ning üritasin vaiksemalt hingata. Prillid kiskusid uduseks. Mingi hetk hakkasid granaadid mulle lähemale jõudma, üritasin hiirvaikselt teistesse ruumidesse põigata, kuni lõpuks mul polnudki kuskile taganeda. Piirajate jutust oli kuulda, et nad ei tea kindlalt kas ma olen sees, kindel oli ainult see, et 2 läks sisse, ja välja on ainult üks tulnud. Viimane granaat plahvatas mulle üsna lähedal (kuigi siiski seina taga) ja järgmine oleks ilmselt 1:0 ka teinud, niisiis otsustasin viimase hiti callida. Tänan teid vinge adrenaline-rushi eest, granaate oli teil rohkem kui mul kannatust. Btw, üks granaat (paugutaja) lendas sisse maja laiemalt küljelt, ja kui ma nüüd väga ei hallutsineerinud, siis minuarust jäi see seina külge kinni. Kas te tegite need piraadid kuidagi sticky bombideks?
Endalgi oli korralik adrekas tol hetkel, kuid need lollakad odavad piraadid, ma ei oska öelda mis ime läbi see seina külge jääda võis, aga loopisin neid isuga, kuna üksteisejärel need järjest feilisid. Kümnest paugust ainult 2-3 toimisid, ega muidu poleks nii palju loopinud :d
Paar sõna ka sinisele meeskonnale: väga ägedaid varitsusi ja üllatusmomente tekkis, kuid leidus ikka vähemalt 5-6 tüüpi kes üldse ei tahtnud respawni tagasi minna. Selgelt oli näha kuidas kuulid teie kiivrite ja riiete pealt eemale põrkasid, selle tõttu kaotas meie meeskond ühe snaipri, kellel lõpuks kopp ette viskas ja mängust lahkus.
5+ korraldustiimile
-
kuid leidus ikka vähemalt 5-6 tüüpi kes üldse ei tahtnud respawni tagasi minna.
Need situatsioonid võiks välja tuua, ehk tunneb keegi end ära. Ma kuulsin respawnis kommentaare, kuidas üksiklaskude tabamusi ei tahetud tunnistada, aga valangut lõpuks tunnistati. Kuulsin seda ka, kuidas vähemalt kahte mängijait üritati surnuks karjuda, kuigi kuulid nendeni ei ulatunud. Ma ise arvasin, et see karjuja võis olla keegi, kes on harjunud päris relvaga paukpadrunitega lahingut simuleerima, neil see tabamine vist niimoodi käibki, et tabamiseks piisab laskudest enam-vähem märgi suunas.
Mul endal oli situatsioon, C punktis suht alguses, kui Bjorn meid sinna kollitama tuli, et ma sain üle valli tulistades kuuli kaela ja langesin valli taha. Kohe sealsamas juhtus aga olema meie meedik, kes mind kohe ära lappis, ning ma sõdisin suht kohe edas. Vastasele võis aga paista, et ma korraks kadusin silmist ja siis tulin kohe uuesti.
-
Endal sama lugu. Charlie punkti võttes sain vist 4 korda meedikult abi. Ellu ja jälle edasi.
Siinkohal teen ettepaneku viia sisse muudatus reeglitesse: Kui meedikuga ravimine toimub, siis uuesti mängu astudes tuleb kõva häälega märku anda: "Elus!". Sellega annad nii enda kui vastaspoole võitlejatele märku, et oled uuesti aktiivne. Kasutasin seda viimasel üritusel automaatselt. Imelik oli muidu lihtsalt relva haarata ja edasi liikuda. Panen GoPro video kokku, siis sealt näha. Samuti võiks arvestada sellega, et kui oled keset aktiivset lahingut, siis ei tõsta niisama relva ja ei hakka kõmmutama, vaid vajadusel liigud katte taha, seal võtad punase räti ära ning uuesti välja tulles oled mängus.
Kuna meedikutega mänge väga tihti ei ole, siis pole siiamaani probleemi tekkinud.
-
kuid leidus ikka vähemalt 5-6 tüüpi kes üldse ei tahtnud respawni tagasi minna.
Need situatsioonid võiks välja tuua, ehk tunneb keegi end ära. Ma kuulsin respawnis kommentaare, kuidas üksiklaskude tabamusi ei tahetud tunnistada, aga valangut lõpuks tunnistati.
Üks konkreetne hetk, kus reaalselt mindi juba kurjaks asjaga, oli siis, kui oranžid valvasid alphat ja järsku põhja poolt ilge kamp peale lendas, kellaaeg võis olla siis kuskil 14:00-15:00 kanti.
-
Õnneks on heast lahingust enamus siin juba kirjeldatud.
Kirjeldan reede õhtust osa:
Jõudsin kella 20 paiku ja kohe sain osa võtta linnaku lahingutest, kus toimus mitu vastase vallutamise ja lipulahing.
Siis jõudis kohale veel meie klubi (Airsoft Club Estonia) liikmeid ja algas selle ürituse üks adrenaliinikamaid lahinguid: zombi möll „Elavate surnute ööd”, kus mõned olid zombid ja ülejäänud siis sõdurid.
Tänavavalgustus kustutati, kottpime, zombid relvadeta ja lampideta, sõdurid relvade (kuni 50 kuuli) ja lampidega, 6 peidetud õlu.
Kui zombi jõudis puudutada sõdurit enne kuuli saamist, muutus sõdur zombiks, lõpuks jäi vaid üks sõdur järgi.
Kõige põnevamad olid põiklemised zombide eest majades sees kus zombid huilgasid ja ründasid igalt poolt, päris kõhe ja võimas lahing.
Põnev koht oli majas, kus keldrist läks tunnel kõrval majja. Oleks olnud lahe kui zombid põgenevad majja, otsid maja läbi - mitte ainsatki – aga maja keldrist tunneli kaudu kõrval majja ja siis kollitavad juba maja ümber.
Ülipõnev zombikas lõppes 23:50, kuna adrenaliin veel möllas, siis ei tulnud und - grill lõkkel, tuttu umbes 02 (õnneks õudusunenägusid ei näinud), super ilus vaikne ilm, temp -1, osa magasid lageda taeva all magamiskottides nagu ka minu piltidelt näha.
Lahingpäev oli nagu juba teised kirjeldasid, kontakte ja luuret küllaga, kilometraaž nii jalgsi kui ka sõites mõnuga.
Tagasiteel õnnestus napilt kahest kitsest mööda põigata. Seda ka eeldasin, et tagasiteel kimbutavad madalalt paistev loojuv päike ja loojangul aktiviseerunud metsloomad.
Lahingkoht oli väga huvitav, uus ja puhas linnak, tunnel kahe maja vahel, katusel platvorm, metsas huvitavad kaevikud, punkrid, maa-alused punkrid, vaatetorniga angaar, metsa all õnneks okastraadi tükid viga ei teinud.
Oli kuulda, et liikus ka surematuid terminaatoreid, aga ise neid ei kohanud.
Lahingpäev lõppes viimase rünnakuga nagu „Joonaskala” juba kirjeldas, olime selle 5 seas kahekesi meie klubi liikmega.
Meedikuna oli lahe, sain päeva jooksul umbes 10 tohterdada/elustada.
Lahkusin viimasena umbes 18 paiku.
Palju tänu korraldajatele ja kõigile kes viitsisid nii kaugele kohale tulla.
Maggots klubi on eriti tubli, teid jätkub nii Männikule kui ka Nursipallu.
-
Üks konkreetne hetk, kus reaalselt mindi juba kurjaks asjaga, oli siis, kui oranžid valvasid alphat ja järsku põhja poolt ilge kamp peale lendas, kellaaeg võis olla siis kuskil 14:00-15:00 kanti.
Ühes sellises laines ma osalesin. Me jooksime tormi, aga saime ikkagi kõik ära lõpuks, kuigi palju vastaseid sai maha ka, suur osa laine ebaõnnestumises oli teise korruse snaipril.
Aga üldiselt, ma ei usu et airsofti snaipriga on kuigi reaalne tabada liikuvat sihtmärki. Selleks tuleb ikka väga täpselt hinnata kaugust sihtmärgini ja selle liikumiskiirust. Automaadiga näiteks ma sihin liikuvast objektist mõned meetrid (kuni 10m, sõltuvalt objekti kiirusest) ettepoole ning tekitan niidi, kust ta ise läbi jookseb, üksiklaskudega tundub olema suht lootusetu kedagi tabada nii.
-
Esiteks panen siia kirja mõned ettepanekud, et siis saaks järgmine aasta teemast korraks üle sõita ja neid uuesti meenutada.
1. Meedikute töö, mängijate mängu tagasinaasemine läbi meedikute ja kogu see protseduur. Oleme varasemalt proovinud seda teha valgete paeltega ning "kümne sõlme reegliga", et meedik näeks veidi rohkem vaeva. Kümnest sõlmest sai üsna pea kolm, adrenaliin, tempo ja möll tegi oma töö. Nipukad olid kiire ja lihtne variant, kuid siin mainitud kerge segadus ülikiire respawniga ning info puudumisega paneb mõtlema uutele lahendustele. Kindlasti rakendame järgmistel mängudel meedikute kasutamisel ka "ELUS!" kohustusliku teadaande reeglit.
2. Tundub, et hopi ala oli hea mõte (inspireeritud eelmise mängu tagasisidest, nagu paljud teised elemendidki). Arvan isiklikult, et rakendame seda igal järgneval suuremal mängul ning musta taustaga, kolisevad sihtmärgid on samuti hea mõte.
3. Vesi, toit ja kellad. Kindlasti mille üle mõelda, aitäh ettepaneku eest, iseenesest lausa hädavajalikud asjad.
4. Mis puudutab GM-e, siis isiklikult olen seisukohal, et hetk mil soft vajab sohki tegevate mängijate jälgimist, on see aeg, mil viskan oma relva müüki ja hakkan tegelema teise hobiga. Iga mängija, kes väljakule tuleb, peab endale selgeks tegema, et siin mängus on kõige olulisemaks ausus. Kui endal vähegi kahtlus on, hüüa end välja. Päeva lõpus ei ole kaotusekibedus enam nii terav, aga kommentaarid terminaatorite kohta ajavad keema päris pikaks ajaks. Siinkohal paneks südamele, et ka oma pundi inimesed distsiplineeriks oma sõpru. Kasvõi eraviisiliselt kuskil hiljem omaette. See sõna otseses mõttes rikub mängu ja me ei saa paluda oma pundi inimesi GM-idena ringi tuuseldada, mängust osa võtmata, puhtalt selle pärast, et inimesed on endale vale hobi valinud.
Vanasti, nn "külamängudel" olid kahtlusalused kõigile teada ning neid lõpuks mängudele ei kutsutud, või neid mõnitati niikaua, et nad kas loobusid hobist või muutsid oma suhtumist. Kuna suurtel mängudel on inimesed suuresti anonüümsed, siis jääb järele vaid paar varianti.
- teha mängijad üksteisest eraldatavaks (mustad käepaelad suurte valgete numbritega, või mustad lapid suurte numbritega, mida saab kinnitada rinnale/seljale)
- inkorporeerida mängu stsenaariumisse kõiki karistav element ja rakendada seda iga kord kui suuremat sorti mauramiseks jälle läheb
5. 1. Mai mäng (kusjuures, see toimus 1. mail kui mängud olid väiksemad, suuremaks saades nihutati see liikuvalt mai esimesele nädalavahetusele) on minu mäletamist mööda olnud tasuta. Ei saa lubada, et see alati selliseks jääb, aga kuniks ei ole põhjust seda ideed muuta, siis raha selle eest ei võeta.
Vastan ka mõnele olukorralisele/korralduslikule küsimusele.
Punkt Alfa respawn. Seda poleks vist saanud eriti panna 180 kraadi kasutatud kohast. Põhjusmlihtne, see oleks jäänud A ning B/C vahele. Ma arvestasin kahe asjaga. Esiteks see, et respawni punkt asus sisuliselt parkla kõrval ning sellega, et respawnipoolne maja külje aknad olid kinni (hea, et kollaste kontaktisik sellele õigel ajal tähelepanu pööras kuna see ununes kogu hommikuse melu jooksul sootuks, hiljem pidi jooksvalt ka laskepilude keelamise reeglid rakendama, õnneks see sujus), mis tähendas, et võssis passida polnud suuresti mõtet. Ehk oleks saanud rakendada respawnina ca 70m kirde suunas asuvat punkti, üle tee, metsas? Kartsin ka seda kasutada, sest arvasin, et C punktist ning Siniste HQ-st võimalikud pushid võivad sealt läbi minna.
Sarnase mõttekäigu (loogilised lähenemissuunad) pärast nihkus ka planeeritav B punkt tegelikult tublisti edelasse. Algselt oli see planeeritud topeltangaaride juurde, 150-200m Alfale lähemale. Kohale jõudes aga ei olnud respawni punkti kuskile paigutada, kus oleks olnud turvaline ja aus tagasi mängu naasta. Kokkuvõttes andis see aga sinistele eelise (kuigi suures plaanis tegi mängu võrdsemaks, sest punased olid organiseeritumad).
Üldiselt püüdsime hoida teid niipalju kui võimalik lahingutegevuses, matka pikkusi lühendada ning samas mängijaid hajutada. Suuremaid kokkupõrkeid planeerisingi isiklikult teise faasi, aga mäng jõudis sinna tunnise hilinemisega (mis iseenesest oli nii üllatav kui ka positiivne).
Kahe pommi idee siinkohal ei sümpatiseerinud. Ei olnud pointi ning mõistlikum oli viia mõlemad tiimid teise faasi üle üheaegselt. Vähem võimalikku segadust.
Kes on huvitatud, siis otsene inspiratsioon mängu ideeks tuli mängudest Battlefield ja Call of Duty, "geimerid" tunnevad ära Conquest ja Sabotage mängutüübid.
Isiklikult meeldejäävad hetked, kuigi veetsin enamuse ajast oma "punkris" sülearvuti taga, või siis selle trepil suitsu tehes.
Pärast mängu "avavilet", ei jõudnud vist mööduda kahte minutitki, kui esimene sinine sprinter jõudis punkti Alfa. Mõtlesin hetkeks, et ehk on mööda lastud punktide paigutamisega, sest kaardil tunduvad vahemaad suuremad kui nad tegelikult on.
Akende sulgemine ja valitud akende avatuks jätmine ca 5 minutit enne mängu algust osutus heaks otsuseks (järjekordne tänu kollastele, kes mõtlesid ja kohe küsisid, lappides jooksvalt augu ning muutes Alfa ümber toimuva oluliselt paremaks), sagimine, möll ja märul toimus kogu aeg Alfa sees, mitte selle softikuuli lennukauguse perimeetris.
"Suitsupausi pikkune rünnak", ehk punaste pealetung, mis kestis ca 3 minutit. Toimus enne kella 1400, mil juhtus huvitav ning mitteplaneeritud seik. Poole kaheks oli sinistel käes 4 punkti, Charlie ja Alfa hoidmise eest kahe tunni vältel. Kollastel oli selleks ajaks käes vaid 2 punkti, Bravo hoidmise eest kahe tunni sees.
Kella 1355-1405 ajavahemiku sees, mil saadeti kolmas SMS, toimus mingi möll Bravos ja Charlies, sest Sinised saatsid mõlemast punktist esimese sõnumi (kell 1356) ning Kollased tühistasid nendes punktides saadetud kella kahesed sõnumid kell 1359 Charlies ning kell 1403 (!) Bravos. Mis iganes teil seal ka ei toimunud, minu punkris oli see SMSi vahetus küll üks eepiline hetk. Kuna Alfa oli ka kollastel, siis kell 1405, mil sõnumid lukku läksid, oli Sinistel 4 punkti ja Kollastel 3 (sest B ja C tühistati, kuna 10 minuti jooksul saatsid mõlemad tiimid sealt sõnumeid, mis tähenda, et punkt oli tule all). See pikendas mängu tunni võrra ning avas võimaluse viigiks, mida ma otseselt ette ei ennustanud.
"KORRALDAJA, KORRALDAJA, PAUS!" punktis Alfa, ca 20 vs 20 lahingu ajal, kus mõned mäklaudid. Arusaadaval põhjusel ei hakanud ma mängu seisma jätma, aga nalja pakkus see ikka. Mitte olukorra tõsiduse pärast, vaid sel lihtsal põhjusel, et inimene ilmselt ei tajunud oma arusaadava frustratsiooni hetkel, et ega ma ei oleks seal saanud midagi teha. Kujutasin end ette 60-70 liikmelise mängu seiskamas, ruutkilomeetrisel alal, sest mõni veid kas ei tundnud või ei tunnistanud tabamust. Sorri düüd, ma tead mida tundsid, aga siiralt, seal olukorras jäid mu käed lühikeseks.
Siniste vastutorm, mis algas enne kella kolme, ehk kolme ja kahe vahel.
Tõsiselt meeldis see, et inimesed olid mõistvad ning mängueelses chillimise ja vastuvõtmise alas järgiti kõiki reegleid ning tehti kõike ettenähtud kohtades.
----------
Häiris see, et suure linna inimesed on ehk veidi unustanud selle, milles soft seisneb. Mitte relvades, vaid inimestes. Suhelge ikka inimestega ka. Muidu jäätegi "veidi eemal olevateks operaatoriteks", võõraks ja kaugeks.
Tänud, et kohale viitsisite tulla. Loodetavasti ei kahetse keegi, et suuremale mängule ei läinud. Korraldusmeeskond oli ka igati rahul ning siit saadi ilmselt palju julgustust, jõudu ja tahet midagi suuremat korraldada.
Ehk saab järgmine aasta mai mängul kuulda kõige muu hulgas ka "s prava zahadi, s prava!"-t.
-
Punkt Alfa respawn.
Päris häiriv oli siiski selle paigutus .. kuna vennad kes sealt respawnisid astusid sealt 2 sammu valja ja lasid kedagi selga ..nii kestis see pmst terve esimese rünnaku ja kogu kaader selgalaskmise pärast sealt tagasi tilkuski .. mitu korda tuli mõttesse sinna panna Kula või paar ja see respawn punase räti langemisel üle külvata aga siiski otsustasime mängu mitte rikkuma hakata ..soovitaks järgmine kord objektist siiski kasvõi kaugemale nihutada
Pomm .
Sellel peaks olema mingisugune kasutusaeg peale mida saab pomm reseti.Peale seda peab pommi hoidma kindlatel kordinaatidel ja võib ka seda vajadusel kaitsta (ntx 1h on aega kasutada siis pead edasi hoidma seda mingis kindlas punktis millest saab vastane infot...kui oled eelneva tunniga jõudnud suht baasi alla void pommi hoiukoha suht sinna märkida .) hetkel oli selline olukord kus 3h enne mängu lõppu oli selge et sinised siiski selle pommiga tegelikult kuidagi ikkagi seda mäge ära ei võta ja meil "kollastel" puudus võimalus see pomm ka tegelt üles leida ..seega ei hakanud sedal mäepeal passima ja viiki ootama vaid ..liikusime varem ära.
Muidu tänud korraldajatele .. kaardid , käepaelad , ala , kõik oli ok ..järgmise korrani :D
-
4. Mis puudutab GM-e, siis isiklikult olen seisukohal, et hetk mil soft vajab sohki tegevate mängijate jälgimist, on see aeg, mil viskan oma relva müüki ja hakkan tegelema teise hobiga. Iga mängija, kes väljakule tuleb, peab endale selgeks tegema, et siin mängus on kõige olulisemaks ausus.
Vot, ja see on see koht, kus tuleb jällegi välja, et airsoft ei ole ega arvatavasti saagi kunagi olema päris lahinguga sarnane. Sest, kui sa vaatad näiteks sõduriõpikut, siis ausust ja au sa sealt ei leia. Moondamine - jah. Igasugu tehnikad, et lahingut võita - jah. Genfi konventsioon, eetika a la et relvituid ei tulista - jah. Aga tabamuse tunnistamisest ja ausast mängust (fair play) mitte sõnagi.
Airsofti teamide sisemine väljaõpe peaks seega seadma ausa mängu õppe tehniliste oskuste õppest kõrgemale. Kui mingi team saab ülesande, siis nad ei pea seda täitma mitte iga hinna eest, vaid ausalt. Ma ausalt öeldes katlen, et kas professionaalsed sõdurid on kaasaegses lahingus edukad, kui nad on airsoftiga enesele fair play sisse harjutanud;-)
-
Punkt Alfa respawn.
Päris häiriv oli siiski selle paigutus .. kuna vennad kes sealt respawnisid astusid sealt 2 sammu valja ja lasid kedagi selga ..nii kestis see pmst terve esimese rünnaku ja kogu kaader selgalaskmise pärast sealt tagasi tilkuski .. mitu korda tuli mõttesse sinna panna Kula või paar ja see respawn punase räti langemisel üle külvata aga siiski otsustasime mängu mitte rikkuma hakata ..soovitaks järgmine kord objektist siiski kasvõi kaugemale nihutada
Kõik vist ei saakski olla ründavale tiimile ideaalne. Ainus tõsiseltvõetav alternatiiv oleks olnud paigutada respawn kuskile hoonesse, sest iga teine suund oleks paigutanud respawni potensiaalse rünnakusuuna ning sihtmärgi vahele. Saan aru ja ei vaidlusta absoluutselt, et A respawn ei olnud soosiv (kuna linnaku vallutamine läbi kahekorruselise valge maja oleks olnud kõige lihtsam, läbi paksu võssi mis selle taga asus), aga paraku oli see koht ehk parim, vähemalt retrospektiivis ja arusaadavalt mitte hetke sees, lahingus olles.
Linnak asus põhimõtteliselt kaardil vaadates nurgas ning loomulik oli respawn paigutada kõige kaugemasse punkti.
Iseenesest tänud, et kula sinna ei suunanud, kuid nagu mäng näitas, otsustas kollane tiim lõpuks suurte (ja organiseeritud) pealetungide kasuks ning see võss jäeti igal edukal pealetungil suuresti kasutuseta. Vähemalt ei tulnud põhiline rünnak sealt. Hetkel tundub, et oleks võinud tolle võssi kuidagi punase lindiga ära piirata ja ta mängust välja jätta. Parkla ja nn "no weapon zone" oleks lihtsalt veidi suuremaks teinud.
Lippude paigutamisel ning nendega seotud respawn punktide asukohtade valimisel oli kaks prioriteeti. Lipp pidi olema respawnist nähtaval ning respawn pidi olema rünnaku suunast eemal.
Toon näite. Kui Kollased oleks võtnud ära Charlie enne siniseid ning sealt rünnaku Alfale korraldanud, oleks linnaku flänkimine toimunud ikkagi sisuliselt kas läbi respawn punkti või selle lähedalt. Niiet olukord oli hapuvõitu niikuinii, aga valik oli vaja teha.
Tänan veelkord, et sa/te ei otsustanud A respawni tule alla võtta. See oleks küllaltki palju muresid tekitanud.
-
Millal neid korraldaja-tütarlapse poolt tehtud pilte näha saab?
-
http://pirettiit.wix.com/airsoftnursi2014 (http://pirettiit.wix.com/airsoftnursi2014) Kaua oodatud pildid.