Vabandan, et alles nüüd kirjutan, seni polnud mahti ja mõte ei liikunud.
Nagu juba üks osaleja mainis, läheb kogunemisest mängu alguseni palju aega ja mänguaeg jääb lühikeseks kui tegeletakse ettevalmistuse (varustuse selgapanek) ajal igasugu jutustamisega. Tegelikult olid enamus mängijaid juba 18:10 valmis, aga ootasime hilinejate järgi, selle pärast alustasime alles 18:45.
Ei teagi mis õige, ei raatsi ju keelata meeleolukat jutustamist ja kiirustada tagant.
Eks järg kord püüame siis kiiremini lahingusse asuda.
Mängisime Astangu ala servas, kus ühekordse katusega hoonet kaitses 6 ja ründas 5, kui õieti mäletan. Maja ühel küljel oli tihe võsa, mis takistas kiiret lähenemist majale ja teisel pool võrdlemisi lage maa. Katusel olev kaitsja taksitas ka majale lähenemist. Kui mõnel korral ka õnnestus majani jõuda, siis kuskilt varitsusest võeti ikka maha. Kaitsjad olid end hästi ära peitnud.
See ala eeldas vist pigem luuret heale positsioonile ja siis rünnet. Aga arvasin, et tööpäeva õhtu lahingust loodetakse pigem kiiremaid kaitse/ründe lahinguid.
Aga kui vaikselt õnnestus hiilida maja küljele, õnnestus katuse hea kaitsja lõpuks maha saada ja ka maja puhastada.
Pidev vihm oli oma töö teinud ja meid päris märjaks muutnud, aga õnneks jätkus meil tahtmist jätkata. Vahepeal lahkus 1 aku pärast ja liitus 5 mängijat.
Teise lahinguna tegime halli, mida piiras tiheda märja rohu ja võsaga vall, kaitse-ründe. Mis tänu raskele maastikule ja raskesti ligi pääsetavusele venis päris pikaks. Eks oli ka arusaadav, ründajad ei näinud halli pimedatesse nurkadesse, kus ootas neid varitsus.
Mängudes oli kaitsjatel üks elu, ründajatel piiramatult.
Vihmas pildistamiseks polnud aega.
Õnneks polnud tsiviile näha, ainult krossitajad sõitsid korraks läbi, mis lärmasid palju valjemalt kui meie.
