Väga hea lahingväljasõit endistele kaitserajatistele.
Jagunesime siis nii, et hiidlasi umbes 30, mandrilt 18 (11 vene foorum ja 7 eesti foorum).
Meie 18 jagunesime omakorda kaheks, et 11 ründasid ühelt küljelt ja 7 teiselt.
Ründajatel oli 3 elu, kaitsjatel 2, surnualas 3min.
Esimesena kaitsesid hiidlased oma kodumaa kaitserajatisi ja meie võõrvägedena vallutasime.
Kui siin eelnevatest kommentaaridest võis jääda mulje, et kogemusteta hiidlased tundusid olema nõrgad, siis vaadates kella järgi, kestis nende vastupanu vähemalt 3 tundi.
Kuna langesin enne lõpuvilet, siis ma ei tea kas meie ründajatel õnnestus lõplikult põhisihtmärgi (kahekordse maja) vallutamine täielikult? Langesin 10 min enne lõpuvilet maja I – korrusel, siis polnud veel meie omad II-korrusele jõudnud. Seega suutsid hiidlased oma kodurajatist kaitsta vähemalt 3 tundi.
Aga huvitav oli see ründemissioon, kui järkjärgult alad ja majad puhastasime eelkaitsjatest.
Poolte vahetus ja siis jagunesime nii, et meie osapoole 11 jäid põhimaja kaitsesse, aga meie 7 läksime ründajatele vastu, metsa varitsema. Põnev luure ilusa metsa all.
Mind suunati väga õigesse kohta teest kaugemale metsa, et takistada küljelt lähenemist.
Peitsin siis end kuuse alla ja ei pidanud kaua ootama kui ründajad sattusid meie omade varitsusele. Mille peale nad kaarega taganesid otse minu kuuse kõrvale, vaid 5-10 m kaugusele ja sobivasse puntrasse.
Suutsin kannatada (kuigi adre täiega laes) ja oodata nende kõigi (ca 8 sõdalast) kogunemist ja paigale jäämist otse püssitoru ette.
Minu viga oli see, et ma tulin kuuse alt välja (kartsin, et kuuse alt lastes suunavad oksad kuulid eemale) otse nende selja taha ja vajutasin päästikule. Kui 5-6 langesid kuulirahe all jäin tardunult passima, selle asemel, et kiiresti asukohta muuta ja varjuda ja nii mind maha võetigi.
Kui Bjorni videot vaatasin, siis sain aru, kuidas ta teeb, et iga laskmise järel muutis kiiresti asukohta. Aga millegipärast suurema seltskonna maha võtmisel ei suutnud ma end taltsutada ega liigutada.
Pärast poole väiksema arvulistele ligihiilimise ja üllatamise järel suutsin kiiresti asukohta muuta. Eks vaja veel pikka harjutamist…
Kaitses sai veel palju põnevaid rünnakuid tõrjutud ja hiidlased olid edukalt maja I-korruse vallutanud ja hoidnud. Kuulsin sidest kuidas meie vene mängijad II-korrust kaitsesid viimse veretilgani, väga põnev oli nende aktiivset sidet ja appikutseid kuulata. Püüdsin ka läheneda majale, et appi rutata, aga mind võeti enne maha.
Lahing kestis veel pimedas, ilmselt mingi 18:45 lõppes. Ma ei teagi, kes siis lõpulahingus võidutses...
Esmakordne kogemus, kui korraldaja lisaks lahingule võimaldas ka sauana ja ööklubi mõnusid nautida – tõeliselt hea elamus, palju palju tänu Indrekule ja tema abilistele!!!
Ja nagu näha, Indreku väljaõeldu saunas (arvasin, et see jäi vaid saunajutuks) leidis ka siin kinnitust, et on peagi loota veel lahinguid Hiiumaal…