Alustasime umbes 9-ga ja mängu jooksul tuli õnneks juurde, et siis saime 14 sõdalast kokku.
Küngaste kaitse ja ründe lahingud, 1 elu igas lahingus.
Esimese ründe olime viiekesi nelja kaitsja vastu. Mul õnnestus võrdlemisi ligi hiilida nõlva alt. Olin omaarust märkamatult hiilinud nõlva alla, aga nii kui pea vaikselt nõlva alt välja pistsin sain tublilt noorelt sõdalaselt kuuli otsa ette – hea täpne lask. Militaarseikluse sõjakool teeb head tööd oma noorte sõdalaste treenimisel. Ja meil ei õnnestunudki kaevikuid vallutada.
Poolte vahetus sama juba suurema seltskonnaga.
Vastane jagunes kaheks, pooled ühelt ja teised kaarega teiselt poolt piirama. Jäin koos teise noore sõdalasega aukudesse varitsusse – viimased ellujäänud. Õnneks võttis kaasvõileja tule enda peale ja mina jäingi vaikselt varitsusse kui järsku nägin vaateväljas osavat sõdalast. Mul oli eriti ardekas jälgida vaikselt nagu saaklooma jahtiv kiskja. Põlvili augus püüdsin jälgida ka ümbrust, et keegi ei üllataks mind. Vahepeal hakkas juba kannatus adre puhangust katkema ja mõtlesin, et tulen august välja ja hiilin ise sõdalasele lähemale. Aga ei julgenud kuna ta väga tähelepanelikult uuris oma ümbrust. Õnneks eemal olev kaasvõitleja oma valangutega hoidis tähelepanu endal.
Õnneks hakkas vastas sõdalane ise lõpuks liikuma ja just kaarega minu poole, et minu kaasvõitlejale küljelt ligi hiilida. Minul muidugi adre laes, kuni vastane jõudis minust umbes 10-15m kaugusele ja kuna ta oli küljega minu poole, siis oli mul lihtne tema suunas kuulid teele saata. Ta oli nii kiire reageerimisega, et enne langemist suutis minu suunas ka valangu saata, aga õnneks maandusid need minu ees puusse ja samblasse.
Järgnevates lahingutes see osav sõdalane niitis muidugi mind koguaeg maha.
Kui siis august tõusin, et ka viimane vastane maha võtta, siis põlved värisesid nii tugevasti, et kummaline oli liikuda. Selline vibra põlvedes kesti viimase lahinguni – uskumatu adre kogemus.
Kuna viimane vastane pani putku, siis tegin lõpuvile ja suundusime järgnevatele aladele.
Järgnevad tegime poole tunnised, et lahing kiirem oleks ja surnutel vähem külmetamist.
Järgnevas kujunes olukord hoopis nii, et me küll ründasime, aga lõpuminutitel vallutasid hoopis kaitsjad meie ründajad ära.
Järgnevas vallutasid ründajad meie kaitse päris kiiresti, raske oli neile vastu hakata.
Meil ei õnnestunud vallutada järgneva ala küngast, mida nad nii hästi kaitsesid ja lisaks niitsid kaks kaitsjate osavat sõdalast küljemanöövriga meie viimasedki ründajad.
Järgnevas ala kaitse lahing oli põneva lõpuga, kui kõik olid juba langenud, aga mõlema osapoole viimased ainukesed omavahel 15m vahemaal küngaste tagant duelli pidasid. Põnev vaatemäng napi võiduga.
Vahepeal tegi olukorra põnevaks võimas müra, nagu tank läheneks. Aga see oli hoopis krossiradu siluv traktor, mis meie kõrvale mäkke jõudis.
Siis lahkusid vastastelt kaks osavat sõdalast, väike osapoolte ümbertõstmine ja viimane künka ründelahing oli minu jaoks eriline.
Kuna jagasime ründajatega seekord ründe liini paremini, et kaitsjate tähelepanu võtsid eri suundadelt meie ründajad oma peale, sain märkamatult künka ligi hiilida ja kogu künka varjus kobaras olevad 4-5 sõdalast ühe valanguga maha võtta – see adre laks viis põlvedest vibra. Aga margus – ära hõiska midagi, nende viimane sõdalane oli nutikam ja oli umbes 15m eemal, kes minu küljelt kohe maha võttis. Neid mäe otsas hiilides ja rünnates jätsin oma külje ala jälgimata ja nii see juhtuski.
Elamused olid tõeliselt võimsad, palju tänu osalejatele!!!
Minu 60 – s lahing oli seda ilusat numbrit väärt.
