5 SNAIPERI VASTANE TEGEVUS
Kuidas tegutseda, kui mängus on snaiper ehk Snaipirivastane tegevus 101. Järgneva jutu tõlkisin maakeelde ühest inglisekeelsest foorumist, vahele mõni oma kommentaar ka. Suuremas osas ei ole minu isiklik looming, aga suures osas nõustun alljärgnevaga.
Järgnev jutt ei ole suunatud kellelegi isiklikult ja kui oled otsustanud mängida just snaipri rolli siis soovin ainult edu ja edasipüüdlikust! Siiski, kui midagi teha siis võiks seda teha õigesti.
Järgnevad soovitused ja taktikad on üpris pädevad, kuid meelega jäetud häguseks, sest arvestan lugematul arvul tegureid, mis siinkohal võivad tähtsad olla. Igal inimesel on erinevad isiksuseomadused, oskused, kogemus, varustus.. rääkimata mängu keskkonnast, ilmastikust ja paljust muust taolisest. Seega kui järgnevatest soovitustest ei olnud kasu siis kehv päev, mis teha ja kellele kurdad?
Väike stsenaarium:
Liigud tiimiga mööda väikest jalgrada oma sihtmärgi suunas, liigute hanereas piisavate vahedega. Järsku käib kuskilt üks „klõps“, millele järgneb ühe võitleja tõstetud käsi ja „Pihtas!“...
Palju õnne! Oled suutnud välja teenida snaipri soovimatu tähelepanu. Järgneb küsimus, millise snaipri otsa oled sattunud? Kas kogenud, targa ja efektiivse snaipri? Või millegi muu?
Kui lask tabas esimest meest, on tõenäoline, et tegemist ei ole nn hard core snaipriga. Kui lask tabas rivi keskel olevat tiimi liidrit või teist snaiprit, oled juba põlvini sees.
Üldiselt on kahte tüüpi snaipreid.
Esimest tüüpi snaiprid on nö hard core, täiega asjas sees, üks lask = üks tabamus, mitte.kunagi.kahte.lasku.samast.kohast tüüpi snaiprid. Nad veedavad 90% mängust kõhuli positsioonil või roomates läbi paksu ja vedela, mustikate ja muda, kivide ja kraavide – ehk kõike seda mida enamik mängijatest väldib, tehes kõike seda selleks, et koguda infot vastase koosseisu ja liikumiste kohta ning vajadusel teha see üks otsustav lask perfektselt valitud ajal, et muuta mängu käik oma tiimile soodsamaks. Nad lahkuvad oma baasist 20 BB’ga, viis tundi hiljem, mängu lõpus on neil 17 BB’d alles ja nad kraabivad relvakabale 5 uut kriipsu. Kaks meest võtsid nad puudutusega maha..
Sageli on nende põhirelva uputatud rohkem plönni kui mõni mees oma esimese auto ostuks kulutab. Tavaliselt on selliseid mehi 1-2 tükki 100 aktiivse mängija kohta ja iga tiim, kellel selline aare on peaksid seda hoidma nagu kullatera.
Teine snaipri tüüp on nö poolevinna mehed, sellest erialast suurt midagi ei tea, aga snaiper olla on lahe. Neil on poltlukk, ristiga binokkel seal otsas, ja neile meeldib valida mänguväljal kõige ilmselgem positsioon, sageli mõne künka otsas või tiheda „liiklusega“ raja või ala ääres. Reeglina lasevad kõike, mis liigutab ning on natukene „valet värvi“. Jõudnuna oma magusale positsioonile jäävad nad sinna pidama, kui saavad lõpuks ise pihta siis suure tõenäosusega naasevad täpselt sinna samasse kohta tagasi (sest see on nii hea koht).
Niisiis, kuidas tegutseda, kui mängualal on snaiprid?
Informatsioon ja eeltöö on pool võitu. Tutvu mänguala kaardiga – näiteks maa-ameti X-GIS süsteemis – otsi sealt ilmselgemad positsioonid välja ja mõtle kuidas nendest aladest mööda saaks minna või kuidas neid positsioone ära võtta. Selgita oma tiimikaaslastele mida teha ja kuidas käituda kui satute snaipri tule alla, räägi selgeks ka kes tiimi juhti asendab, kui tema peaks pihta saama. Mõtestatud tegevus toimib ühtse tiimi korral, kui on punt indiviide siis järgnevad soovitused ilmselt eriti efektiivsed ei ole.
Ära ole ettearvatav! Kui su sihtmärgini viib üks ilmselge trajektoor / teerada / autotee siis ära kasuta seda! Tee ise oma rada, läbi võpsiku on kõige parem!
Jaga oma tiim mitmeks osaks. Ära liigu terve mansaga vastaseohtliku ala poole. Hoia oma silmad ja kõrvad lahti, vaatlussuunad ette, seljataha ja paremale/vasakule peavad olema kaetud. Hea snaiper ei lase alati ainult eest.
Oled siiski sattunud efektiivse snaipritule alla. Mis edasi?
Okei, said oma laksu kirja ja oled „surnud“. Kuidas edastada oma tiimile, kustkohast lask tuli? Meil on kasutusel väga põhjendatud ja vajalik põhimõte, et „surnud ei räägi“. Päriselus surnud võitlejad siiski natuke „räägivad“, tiim saab tõenäolise lasu suuna selgeks teha sisenemis- ja väljumishaava asukoha järgi. Üks variant airsoftis on näiteks pärast pihta saamist pöörata näoga lasu asukoha poole samal ajal oma punast rätikut otsides. Ei pea ühtegi sõna ütlema, kuid su tiim vähemalt teab kuhupoole edasi vaadata.
Kui pärast pihta saamist märkad laskurit, jäta ta asukoht meelde. Pärast surnualast uuesti mängu pääsemist võid läbi jalutada. Hard core snaiprit sa sellest kohast enam ei leia, aga mõne laisema laskuri küll!
Nüüd kui lask on tehtud ja olukord on peal... ?
Kui esimene lask on tehtud läheb huvitavaks. Siit edasi loeb palju millise koosseisu ja varustusega su tiim on. Kui laskuri ligikaudne asukoht on teada siis reeglina saadetakse otseselt tule all mitte olev tiimi osa teda tiibama. Kui su tiimis on oma snaiper või täpsuslaskur siis saada ta counter-snaipima. Kui vastase snaiper üritab positsioonilt eemalduda mõtle natuke mis marsruuti ta võiks selleks kasutada ja enneta tema tegevust – airsoftis on see tavaliselt üsna lihtne, sest kontaktid on väikese kauguse tagant, maksimaalselt 100 meetrit või nii. Proovi suruda vastase snaiper endale sobivas suunas, kus saad oma tiimi tuleülekaalu maksma panna ja ta maha võtta. Muidugi, kui lasud käima hakkavad lendavad kõik head plaanid nagu see samune ventikasse. Alati peab arvestama ka vastase tavamängijatega ja võimalusega, et tegemist on osaga suuremast varitsusest.
Kui sul on vedanud ja oled vastamisi algaja snaipriga on su käed veidi vabamad – võid kasutada eelnevalt mainitut või lihtsalt tuimalt ta positsiooni üle joosta (snaipritele kehtivad min. laskekaugused ja nende sekundaarne relv on tavaliselt väheefektiivne püstol). Nagu eelnevalt välja tõin on algajad snaiprid väga tihti harjumuste orjad ja suure tõenäosusega naasevad varem või hiljem samale positsioonile, eeldusel, et nad on sealt varem häid kill'e kogunud. Võib ka eeldada, et nad naasevad oma positsioonile täpselt sama rada pidi nagu ennem. Seega oma varitus sinna raja äärde üles seada polegi väga halb idee.
Üldiselt, senikaua kuni on snaipreid ülistavaid videomänge ja Hollywoodi filme, nii kaua on ka platsidel näha neid snaiprihakatisi. Loodetavasti vähemasti mõni neist võtab asja tõesti huviga ning neist kasvavad tulevased hard core platsipuhastajad ja väga väärtuslikud mängijad. Väga paljud algajad enamasti ei viitsi ja varem või hiljem vahetavad poltluku automaadi vastu ja naudivad lihtsamat mängu edasi.
