Olgu see viimane kord, kus ma sätin varustuse ilmaennustuse järgi!

Kui vihma mitte arvestada, siis oli suht äge. Vahetut juhtimist juhtimist nagu eriti ei olnud, aga et oli teada mida üldjoontes tuleb teha, siis tegime. Mustadest lintidest on juttu olnud; minu arvates peaks alati igal osapoolel lindid olema, et saaks identifitseerida nii omasid kui vastaseid. Killid õnneks olid küll alati vastaste leerist. Arvan, et oli just täpselt niihea mäng, kui ilm lubas ja kuipalju ise viitsisid.

Poliitikute huvi on vist pigem see, et relvataoliste asjadega toimetamist depopulariseerida. Teha nende omamine ägedast nõmedaks. Et neid oleks võimalikult vähem liikvel.

Nii, mängul käidud. Olgu öeldud, et muljed on väga head. Järgmine aasta läheme kindlasti tagasi, mõnevõrra paremini varustatuna.
Positiivne:
1. punktide süsteem. Lisaks konkreetsetele ülesannetele oli mänguväljal rodu füüsilis asukohti, mida sai vallutada ja seejärel siis ka seal läheduses spawn'ida. Nende punktide staatus edastati elektrooniliselt ja see oli kogu aeg internetist reaalajas jälgitav. Ka skoor tiksus selle järgi, kelle käes mis punktid olid. Võimas.
2. Erinevad rollid. Lisaks sõdurile ja meedikule olid ka TT ja insener. TT sai paladin granaatidega varustatult hävitada tanke, insenerid said miine paigaldada ja neid eemaldada. Tavasõduril polnud tanki vastu võimalik midagi ette võtta, suht loomutruu abitu tunne oli kui need mööda sõitsid. Tankid siis olid kuulipildujatega airsoftiks kohandatud autod.
3. Helikopterid. Helikopterid olid tegelikult autod, aga nendega sai liikuda mänguvälja suvalisse punkti hoolimata teel olevast vastasest ja seal dessanti teha. Väga huvitav ja lihtne lahendus.
4. Teised mängukaaslased. Kogu seltskond oli sõbralik ja eestlastest sai peaaegu rühma kokku, päris hea oli niimoodi madistada. Eriti märgiks ära "Metsikute Mäkrade " tegelasi, kes laagris tundusid selliste heasüdamlike habemikena, kes ei tee kärbselegi liiga, aga vaenlasele lähenedes läksid hambad irvi, silmi tekkis metalne helk ja parem oli mitte jääda nende ja vaenlase vahele. Kolonnis olid nad kõige ees ja teistega hoiti 50m distantsi, et mitte takistada neil vastastega arveid klaarimast, kui mõni ette jääb :-) Teisi eestlasi oli ka, aga osasid me ei näinudki, kuna nood olid öönägemisega ja öövahetuses vastast kottimas ja päeval magasid.

Negatiivne - ei olegi midagi mainida. Vahest see, et alguses oli metsas tuletegemine keelatud, kuna kuiv, ning ka priimuse kasutamine keelatud. Hiljem hakkas vihma sadama ja see lahenes. Samas, kohapeal oli ka toitlustusvõimalus olemas, täiesti normaalsete hindadega.

Meie tegime selle vea, et ei võtnud telgiahju kaasa, kuna üritasime nii kergelt minna kui võimalik. Seetõttu polnud meil võimalik hiljem pärast äikese kätte jäämist riideid kuivatada ja see tingis mõnevõrra varasema lahkumise kui alguses plaanitud. Ühtlasi me ei pööranud tähelepanu TT rolli täitmisele, kellegi polnud granaadiheitjaid kaasas. Järgmine mäng kindlasti jälgimne, et meil need ka oleks. Ka vahetusriided peavad kindlasti kaasas olema.

Kõige ägedam moment meie teami jaoks oli see, kui me liikusime malelauas vastase käes oleva punkti poole ja äkitselt eespool hüüti "kollane auto" ning kõik põgenesid teeäärsesse võssa. Ja siis need autod tulid ja tulid ja meie ei saanud midagi teha. Mingi hetk põrkusid esimesed kuskil eespool meie masinatega kokku ja tekkis tulevahetus, muu kolonn aga peatus ja hakkas enam-vähem meie nina ees jalastuma. Siis oli tegevust küll... ... hiljem ütlesid kollased surnud meile "nice ambush"! Me võtsime kogu nende kolonni kinni ja samal ajal käisid teised meie osapoole poisid üle kogu ala punktid üle ja värvisid need meie värvi. See läks küll hästi.

Mainiks ära ka soomlaste taktikat saata kuulipildujate ja/või dmr'idega lahingpaarid meie suuremaid üksusi kimbutama. Seda juhtus korduvalt. Need paarid olid vägagi efektiivsed, said mitmeid võitlejaid maha enne kui üldse aru saadi, mis toimub, ning sidusid suure osa meie võtlejaid enda püüdmisega. Kulaga somm võssis on hirmus tegelane!

Ühesõnaga, poole päeva laeva- ja autosõidu kaugusel on üritus, kus saab kogu oma militaaragressiivsuse välja elada ilma tüütute kohustusteta nagu laagrivalve, ehk siis soovitan soojalt ja osalege!

Ilmselt on poolautomaatsnaiper ja poltlukk snaiper erinevad asjad?

Poldika puhul pead käsitsi kuuli rauda tõmbama enne igat lasku, poolautomaadi puhul vajutad lihtsalt päästikut.

Kui keegi oskab arvutada ja lisada puuduolevatele need ka dzaulides ja mõõdetuna 0,25j ja 0.30g?

Kas saan õigesti aru, et eelpool nimetatud piirangutest võimsam relv pole keelatud, aga tuleb panna punane teip?
Või siiski on keelatud, aga mis puhul punane teip pannakse?
 
Mind häirib kornomise  juures see, et selleks tuleb maha keerata hop. Paljud on ilmselt vaeva näinud ja aega kulutanud oma relva hopi täpseks reguleerimisega. Selleks on soovitav, et mängija enne mängule tulekut ja enne täpsuse reguleerimist teeb selgeks relva võimsuse ja vastavalt sellele kleebib kleepsu.

Minu arust võiks vabalt teha nii, et hoppi ei kruti ja kasutajat kronotakse nii raskete kuulidega, kui ta ütleb end kasutavat.

Energiat saab arvutada järgmise valemiga:

E = mv2/2, ehk siis energia Jouledes on kuuli mass kilogrammides korda kiiruse ruut m/s jagada kahega. Konkreetselt: kui tahame saada kuuli energiat, mis kaalub 0.25g ja lendab kiirusega 110 m/s, siis selle energia on 0.00025*110*110/2 = 1.5125J

Kui tahad arvutada energia ja massi järgi lubatud laskekiirust, siis:
v2 = 2E/m, ehk siis v = sqrt(2E/m). Konkreetselt: kui lubatud energia on 1.7J ja kasutatakse 0.3g kuule, siis maks laskekiirus oleks ruutjuur(2*1.7/0.0003) = 106.46 m/s

üsna lihtne on teha endale nende valemitega Exceli tabel ja arvutada välja kombinatsioonid, mis huvitavad.

Aga siis mõtlen, mida eesti foorumi mängijad mõtlevad, miks peavad nemad mängima madalama võimsusega kui vene mängijad... Kus on võrdsus...
Et mitte minna vastuollu, siis peaksin oma mängu reeglites siiski lubama vene piirangud, mõtlemisaine...

Arutelus tuleb võibolla parem idee välja...

Kui sa teed mängu vene foorumi reeglite järgi, siis on nii vene kui airsoftfoorumi reeglite järgi tuunitud relvad legaalsed. Militaarseiklus pmtselt kasutab oma rahvusvahelise suunitlusega mängudel sarnast süsteemi.

Või siis võid teha nagu Border Waril - kui kellegi automaat kronob üle automaadile lubatud piirangu, aga ikkagi alla 150m/s, siis ta võib selle relvaga mängida, aga DMR'ina: tohib kasutada ainult üksiklaske, peab omama backuprelva ja hoidma DMR miinimumdistantsi.

Kui juba mõõtmiseks läks, siis võiks keegi ~120m/s co2 püstolit ka testida. Korduvalt kogenud, et mõne püstoliga tunneb jubedat valu, kui pihta saab. Samas viimane kord, kui olid rendikad, siis polnud temps mitte nii valus pihta saada.

Hei, oli vaba hetk ja võtsin ette. Olgu öeldud, et testitav püstol laskis uuest peast natuke alla 120m/s 0.2 kuuliga, aga nüüd on ilmselt mingi tihend ära lagunenud. Aga siiski, siin on mõõtetulemused, modifitseerimata blowback Co2 püstol.

ASG STI Duty One BB

mõõdetud kuuli keskmine kiirus	| kuuli kaal	| kuuli energia	| ekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
100 m/s	| 0.2g	| 1.000 J	| 100 m/s
83 m/s	| 0.3g	| 1.033 J	| 102 m/s
74 m/s	| 0.4g	| 1.095 J	| 105 m/s
67 m/s	| 0.43g	| 0.965 J	| 98 m/s
64 m/s	| 0.46g	| 0.942 J	| 97 m/s

Loomulikult saab püstoleid ka tuunida, muutes näiteks kuke raskemaks.

Ma olen kogu aeg arvanud, et raskema kolvi kasutamine nihutab energiat raskemate kuulide suunas, aga katsed on seda kangekaelselt keeldunud näitamast. Ma proovisin siis, et mis saab, kui panna relva sisse kerge kolb. Kõige kergem, mis ma suutsin oma varudest kokku panna, kaalub 22G. See on siiski 2x kergem kui eelmises katses kasutatud kolb. Kõik muu jäi samaks, kuigi vedru oli natuke vähem pinges, kuna üks kolvilaager oli puudu. Tulemused:

285mm 6.01 toru, kolb 22g, nozzle siseläbimõõt 4mm

mõõdetud kuuli keskmine kiirus	| kuuli kaal	| kuuli energia	| ekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
140 m/s	| 0.2 g	| 1.960 J	| 140 m/s
118 m/s	| 0.3 g	| 2.089 J	| 145 m/s
108 m/s	| 0.4 g	| 2.333 J	| 153 m/s
99 m/s	| 0.43 g	| 2.107 J	| 145 m/s
92.5 m/s	| 0.46 g	| 1.968 J	| 140 m/s

Siit paistab üheselt, et maksimum energia püsis 0.4 kuuli juures. Ju siis ongi nii, et energia haripunkt ikkagi pannakse paika silindri ja toru omavahelise sobitamisega. Mulle tundub, et mida pikem ja ebatihedam toru, seda rohkem kergema kuuli poole ka max energia läheb. Ühtlasi on siit näha, et maksimumenergia ja miinimumide vahe on väïksem kui raske kolviga. Ja endiselt - vedru on sama mis eelmine katse, aga max energia vahe on 0.65J Ma usun, et raskem kolb aitas siin kaasa, see vahe pole ainult vedru pingsuse mõningasest erinevusest.