Linnaku lahing toimus kahe osapoole vahel, kokku ligi 35 sõdalast, üks elu, kuni kõik surnud või pool tundi. Siis poolte vahetus.
Kui lahingu alguses kohe surma sai siis oli surmatsoonis kaua oodata. Või muuga aega sisustada, näiteks pilte teha. Tegin seekord maastikust ka pilte kus on näha kui segamini see maastik on pööratud. Sügavaimat (ca 4m) kaevikut unustasin pildistada.
Oli kuulda küsimusi, et mis sellest territooriumist saab kui juba mingid kaevetööd käivad, aga kuuldus ka arvamus, et ehk olid lihtsalt kaabli vargad. Kahjuks ei tea…
Põnevaim meeldejäävaim oli rünnak mööda kaevikut kui ülepea vihisesid kuulid, liikumist takistasid puujuurikad, oksad ja mudaloigud. Aga kuidagi väga kiirelt jõudsime takistustest läbi kaeviku lõpuni ja sealt maja äärde.
Koostöö tiimiga oli hea, sellal kui meie ründasime toetasid kõrvalt majast omad turmtulega.
Lahingus osales ka aktiivne ründehärra (üle 50 a) koos pojaga (17a) ja lahe oli muljetada isede rõõmudest võidelda koos poegadega.
Pildid panin fotodesse. Huvitav on eelviimane pilt, kus üks sõdalane laskub käpuli –trepiks, et teised saaksid majja ronida.
