Esiteks panen siia kirja mõned ettepanekud, et siis saaks järgmine aasta teemast korraks üle sõita ja neid uuesti meenutada.
1. Meedikute töö, mängijate mängu tagasinaasemine läbi meedikute ja kogu see protseduur. Oleme varasemalt proovinud seda teha valgete paeltega ning "kümne sõlme reegliga", et meedik näeks veidi rohkem vaeva. Kümnest sõlmest sai üsna pea kolm, adrenaliin, tempo ja möll tegi oma töö. Nipukad olid kiire ja lihtne variant, kuid siin mainitud kerge segadus ülikiire respawniga ning info puudumisega paneb mõtlema uutele lahendustele. Kindlasti rakendame järgmistel mängudel meedikute kasutamisel ka "ELUS!" kohustusliku teadaande reeglit.
2. Tundub, et hopi ala oli hea mõte (inspireeritud eelmise mängu tagasisidest, nagu paljud teised elemendidki). Arvan isiklikult, et rakendame seda igal järgneval suuremal mängul ning musta taustaga, kolisevad sihtmärgid on samuti hea mõte.
3. Vesi, toit ja kellad. Kindlasti mille üle mõelda, aitäh ettepaneku eest, iseenesest lausa hädavajalikud asjad.
4. Mis puudutab GM-e, siis isiklikult olen seisukohal, et hetk mil soft vajab sohki tegevate mängijate jälgimist, on see aeg, mil viskan oma relva müüki ja hakkan tegelema teise hobiga. Iga mängija, kes väljakule tuleb, peab endale selgeks tegema, et siin mängus on kõige olulisemaks ausus. Kui endal vähegi kahtlus on, hüüa end välja. Päeva lõpus ei ole kaotusekibedus enam nii terav, aga kommentaarid terminaatorite kohta ajavad keema päris pikaks ajaks. Siinkohal paneks südamele, et ka oma pundi inimesed distsiplineeriks oma sõpru. Kasvõi eraviisiliselt kuskil hiljem omaette. See sõna otseses mõttes rikub mängu ja me ei saa paluda oma pundi inimesi GM-idena ringi tuuseldada, mängust osa võtmata, puhtalt selle pärast, et inimesed on endale vale hobi valinud.
Vanasti, nn "külamängudel" olid kahtlusalused kõigile teada ning neid lõpuks mängudele ei kutsutud, või neid mõnitati niikaua, et nad kas loobusid hobist või muutsid oma suhtumist. Kuna suurtel mängudel on inimesed suuresti anonüümsed, siis jääb järele vaid paar varianti.
- teha mängijad üksteisest eraldatavaks (mustad käepaelad suurte valgete numbritega, või mustad lapid suurte numbritega, mida saab kinnitada rinnale/seljale)
- inkorporeerida mängu stsenaariumisse kõiki karistav element ja rakendada seda iga kord kui suuremat sorti mauramiseks jälle läheb
5. 1. Mai mäng (kusjuures, see toimus 1. mail kui mängud olid väiksemad, suuremaks saades nihutati see liikuvalt mai esimesele nädalavahetusele) on minu mäletamist mööda olnud tasuta. Ei saa lubada, et see alati selliseks jääb, aga kuniks ei ole põhjust seda ideed muuta, siis raha selle eest ei võeta.
Vastan ka mõnele olukorralisele/korralduslikule küsimusele.
Punkt Alfa respawn. Seda poleks vist saanud eriti panna 180 kraadi kasutatud kohast. Põhjusmlihtne, see oleks jäänud A ning B/C vahele. Ma arvestasin kahe asjaga. Esiteks see, et respawni punkt asus sisuliselt parkla kõrval ning sellega, et respawnipoolne maja külje aknad olid kinni (hea, et kollaste kontaktisik sellele õigel ajal tähelepanu pööras kuna see ununes kogu hommikuse melu jooksul sootuks, hiljem pidi jooksvalt ka laskepilude keelamise reeglid rakendama, õnneks see sujus), mis tähendas, et võssis passida polnud suuresti mõtet. Ehk oleks saanud rakendada respawnina ca 70m kirde suunas asuvat punkti, üle tee, metsas? Kartsin ka seda kasutada, sest arvasin, et C punktist ning Siniste HQ-st võimalikud pushid võivad sealt läbi minna.
Sarnase mõttekäigu (loogilised lähenemissuunad) pärast nihkus ka planeeritav B punkt tegelikult tublisti edelasse. Algselt oli see planeeritud topeltangaaride juurde, 150-200m Alfale lähemale. Kohale jõudes aga ei olnud respawni punkti kuskile paigutada, kus oleks olnud turvaline ja aus tagasi mängu naasta. Kokkuvõttes andis see aga sinistele eelise (kuigi suures plaanis tegi mängu võrdsemaks, sest punased olid organiseeritumad).
Üldiselt püüdsime hoida teid niipalju kui võimalik lahingutegevuses, matka pikkusi lühendada ning samas mängijaid hajutada. Suuremaid kokkupõrkeid planeerisingi isiklikult teise faasi, aga mäng jõudis sinna tunnise hilinemisega (mis iseenesest oli nii üllatav kui ka positiivne).
Kahe pommi idee siinkohal ei sümpatiseerinud. Ei olnud pointi ning mõistlikum oli viia mõlemad tiimid teise faasi üle üheaegselt. Vähem võimalikku segadust.
Kes on huvitatud, siis otsene inspiratsioon mängu ideeks tuli mängudest Battlefield ja Call of Duty, "geimerid" tunnevad ära Conquest ja Sabotage mängutüübid.
Isiklikult meeldejäävad hetked, kuigi veetsin enamuse ajast oma "punkris" sülearvuti taga, või siis selle trepil suitsu tehes.
Pärast mängu "avavilet", ei jõudnud vist mööduda kahte minutitki, kui esimene sinine sprinter jõudis punkti Alfa. Mõtlesin hetkeks, et ehk on mööda lastud punktide paigutamisega, sest kaardil tunduvad vahemaad suuremad kui nad tegelikult on.
Akende sulgemine ja valitud akende avatuks jätmine ca 5 minutit enne mängu algust osutus heaks otsuseks (järjekordne tänu kollastele, kes mõtlesid ja kohe küsisid, lappides jooksvalt augu ning muutes Alfa ümber toimuva oluliselt paremaks), sagimine, möll ja märul toimus kogu aeg Alfa sees, mitte selle softikuuli lennukauguse perimeetris.
"Suitsupausi pikkune rünnak", ehk punaste pealetung, mis kestis ca 3 minutit. Toimus enne kella 1400, mil juhtus huvitav ning mitteplaneeritud seik. Poole kaheks oli sinistel käes 4 punkti, Charlie ja Alfa hoidmise eest kahe tunni vältel. Kollastel oli selleks ajaks käes vaid 2 punkti, Bravo hoidmise eest kahe tunni sees.
Kella 1355-1405 ajavahemiku sees, mil saadeti kolmas SMS, toimus mingi möll Bravos ja Charlies, sest Sinised saatsid mõlemast punktist esimese sõnumi (kell 1356) ning Kollased tühistasid nendes punktides saadetud kella kahesed sõnumid kell 1359 Charlies ning kell 1403 (!) Bravos. Mis iganes teil seal ka ei toimunud, minu punkris oli see SMSi vahetus küll üks eepiline hetk. Kuna Alfa oli ka kollastel, siis kell 1405, mil sõnumid lukku läksid, oli Sinistel 4 punkti ja Kollastel 3 (sest B ja C tühistati, kuna 10 minuti jooksul saatsid mõlemad tiimid sealt sõnumeid, mis tähenda, et punkt oli tule all). See pikendas mängu tunni võrra ning avas võimaluse viigiks, mida ma otseselt ette ei ennustanud.
"KORRALDAJA, KORRALDAJA, PAUS!" punktis Alfa, ca 20 vs 20 lahingu ajal, kus mõned mäklaudid. Arusaadaval põhjusel ei hakanud ma mängu seisma jätma, aga nalja pakkus see ikka. Mitte olukorra tõsiduse pärast, vaid sel lihtsal põhjusel, et inimene ilmselt ei tajunud oma arusaadava frustratsiooni hetkel, et ega ma ei oleks seal saanud midagi teha. Kujutasin end ette 60-70 liikmelise mängu seiskamas, ruutkilomeetrisel alal, sest mõni veid kas ei tundnud või ei tunnistanud tabamust. Sorri düüd, ma tead mida tundsid, aga siiralt, seal olukorras jäid mu käed lühikeseks.
Siniste vastutorm, mis algas enne kella kolme, ehk kolme ja kahe vahel.
Tõsiselt meeldis see, et inimesed olid mõistvad ning mängueelses chillimise ja vastuvõtmise alas järgiti kõiki reegleid ning tehti kõike ettenähtud kohtades.
----------
Häiris see, et suure linna inimesed on ehk veidi unustanud selle, milles soft seisneb. Mitte relvades, vaid inimestes. Suhelge ikka inimestega ka. Muidu jäätegi "veidi eemal olevateks operaatoriteks", võõraks ja kaugeks.
Tänud, et kohale viitsisite tulla. Loodetavasti ei kahetse keegi, et suuremale mängule ei läinud. Korraldusmeeskond oli ka igati rahul ning siit saadi ilmselt palju julgustust, jõudu ja tahet midagi suuremat korraldada.
Ehk saab järgmine aasta mai mängul kuulda kõige muu hulgas ka "s prava zahadi, s prava!"-t.
