Põhiline probleem on laskekaugusega - päris relvaga laseb 100m pealt vastasele pihta, airsoftis irvitad vastase suunas ning vaatad, kuidas kuulid kaugel maha kukuvad.

Kas Airsoft ei disainitudki mitte CQB harjutamiseks? Mängukohad võiks disainida selle pilguga, et poleks üle 30-40m distantsi. Vabalt teostatav isegi looduses. Kunagi ammu sai Sännas paintballi mängitud, seal jäid ka enamus kontakte 30m ja allapoole. Läbi võsa ragistades mälu järgi ütleks, et oli keskmiselt 6-15m.
Minu mõte on, et välimängualad saaks valida sellised, kus oleks mitmekesised varjumisvõimalused, näiteks 5-15m vahedega ja mõningad pikad sirged snaiprite jaoks.
Teine teema oleks trepid ja pudelikaelad kuulutada CQB'ks koos oma reeglitega. Näiteks trepp ja selle vahetu ümbrus 2m. CQB reeglid on omaette teema, kas gallupiga paika või iga mängukorraldaja ise otsustab.
Treppe saaks rohkem vallutada, kui mid ja real cap'e rohkem kasutataks. Kujutage ise ette, high capiga võivad kolm venda sisuliselt pidevalt valada. Kui aga salve vahetama peab või üldse salve täita vaja on, tekiks võimalus rünnakule ka.

Minu arusaamist mööda KotkaZ kui mängudel käia andis mõista, et tal on savi, kas ala omanikuga on kooskõlastatud või mitte seepärast, et see pole mängija huvi. Ja kui tulevadki probleemid ning alad kaovad ära, on ikkagi mängijal savi, pole tema huvi. Võib-olla mõeldakse, et tulevad uued, teised mängukohad peale ja probleemi ei ole. Isiklikult arvan, et vanade sõjaväebaaside ja lagunenud hoonete aladel mängimise keeluga (omanik keelab ära) jääb järgi ainult suvalised metsatukad ja siis spets. uued mängukohad, mis on rajatud airsofti jaoks. Ja need pole kindlasti enam nii odavad.
Ehk siis, tahan ütelda, et mängijate ehk kogukonna huviks peaks ikkagi olema kooskõlastused ja selle läbi mängukohtade säilimine. Kuidas seda korraldajatelt küsida, on omaette teema. Üheks võimaluseks on foorumis mängu reklaamides välja tuua, et ala omanikuga on kooskõlastus. Ei võta korraldajalt tükki küljest ja mängijatel on ka hea tunne.

Remiuse isiku kohta sõna ei võta, ei tunne inimest. Eks saan oma järeldused teha mängudel käies. Küll aga taunin alaealistega üritustel alkoholi tarbimist, see on põhimõte, mis ühiskonnas reguleeritud. Korraldajana ollakse vastutav alaealiste eest ning mingi jama juhtudes, kui korrakaitse kohale tuleb ja mingil põhjusel puhuda laseb, läheb asi kiiresti ajakirjandusse ja inetuks. On siis korraldajal seda jama vaja?
Ehk siis, sõpradega mängides joo kasvõi käpuli, alaealistega mängu korraldades peaks olema alkovaba (ühiskonna arusaam).

Mis puutub stardipüstolisse siis minu seisukoht on, et seda peaks käsitsema stardipüstolina (lasu suund maha või üles). Plankude ohtlikkusest on siin juba varem räägitud ning võimalikku stardika kasutamist tinaplönni laskmiseks ei hakka üldse kommenteerima. Saan aru stardika mõttest korraldamise seisukohalt ja olen sellega nõus, väga kasulik riistapuu. Nii peaks see jäämagi.
Ei ole ise mängudel käinud, pole näinud, kuidas kasutati. Ei näita näpuga ka, et kindlasti vehiti ringi ja väärkasutati. Eks selle kohta teavad rääkida paremini mängudel käijad. Tahan lihtsalt kutsuda üles ohutusele.

Airsofti kommuun on hetkel isereguleeruv, mängijad ja korraldajad panevad ise paika piirangud. Hea oleks kui see nii jääkski ja seadusloomet siia ei tuleks, mis võib juhtuda mingi suurema jama tekkimisel alaealistega ja ajakirjanduse tähelepanuga. Ajakirjandus puhub asja kiirelt suureks ning kriitilise massi ületamisel sekkub juba riik. Edasi mängime kõik nagu Inglismaal.
Kas meil on seda vaja?

Täienduseks Obi-Sani jutule:

Gaasipadruneid kasutavaid hoiatus- ja signaalrelvi on keelatud:

omada ilma vastavat liiki relvaloata
müüa ilma majandustegevuse loata

Kui Sul on selline relv, oled kohustatud selle andma Politsei- ja Piirivalveametile:

hoiule
hävitamiseks


Allikas - https://www.politsei.ee/et/hoiatus-ja-signaalrelvad

Lugesin kõik 8 lk juttu läbi, minu tähelepanekud järgmised:

*Airsoftis nagu igal muul ajal kipub olema sama põhimõte, et kiiremini, kaugemale, kõrgemale. Näiteks tooks autospordi, kus B grupi autod olid küll ülivinged kuid liiga ohtlikud nii juhtidele kui pealtvaatajatele. Lõpuks päädis piirangute seadmisega, et asi jääks spordiks. Airsofti tuuning on samuti teiste ees eelise saamine, olgu selleks siis kaugus või laskekiirus. Üldlevinud AEG automaadist üritatakse teha snaiprit, kergekuulipildujat, CQB püstolkuulipildujat. Antud valguses jäävadki teised relvad nõrgemasse seisu, nende ostmine ja nendega mängimine ei tasu ära/jätab sind nõrgaks võrreldes AEG übertuuninguga.

*Paljudel relvadel on ostes kaasas M120 vedru ja M90 vedru. M90 on mõeldud siis CQB ja lähivõitluseks. Ei taha sellega öelda, et mängijad peaksid hakkama vedru vahetama, kui metsas 3 meetri peal kokku jooksevad, mõte on selles, et tootjad tahavad märku anda turvalisusega - M120 on liiga ohtlik lühidistantsil, näiteks 3 meetri pealt.
Mõned mängukohad reguleerivad seda backup relvaga, mõnel on distantsi keeld aga saab ka lahendada nii, et näiteks metsas mängides hoiavad mängijad ise vahemaad, ei minda üksteisele lähemale kui 6m (näiteks). Pimedad nurgad oleks kõige parem lahendada backup relvaga, 2 meetri pealt lastes t-särki on 90% veri väljas. Või siis jookseme kõik kasukatega ringi.

*CQB võiks jääda 0,2g peale, siseruumides, kus tuult pole trajektoori mõjutamas, ei näe mingit mõtet raskema kasutamiseks. Metsas tahaks lasketesti teha, kui palju ikkagi annab eelist 0,4g kasutamine 0,2g ees nii trajektoori kui ulatuse mõistes. Ise praegu 120 m/s pumbaga kasutanud 0,2 ja 0,25g, vahet ei näe. Peaks 0,4g proovima. Kindlasti aga pihtasaamisel raskem kuul annab valusama laksu.


Eks kokkuvõttes igasugune ülereguleerimine rikub mängurõõmu, samas peaks silmas pidama ka seda, et mida verisemad mängud, seda vähem on mängijaid, eriti nooremaid. Ehk saab olukorra lahendada nii, et osad mängud oleks rohkem piiratud, teised liberaalsemate reeglitega. Näiteks oli siin just hiljuti mäng ainult püstolite ja pumpadega. Nii peaks kõigile mängurõõmu jaguma.