jaa, oli alles põnev lahing, sain täiega väljaelatud ja adrenaliin laes. Värske männimetsa ja mereõhuga palav lahingpäev.
Tänan Andres, et viitsisid orgunnida. Palju tänu ka kõigile sõdalastele ja fotograafile, kes viitsisid osaleda. Loodetavasti näeb ka varsti pilte?
Panin mõned pildid fotodesse, kus on ka näha kui hästi peidab maskeerimisriietus. Mees valges istub vaid 5 m kaugusel ja pole üldse eristatav, alles kui vasaku käe tõstab, siis on tumedat kinnast näha. Nii võib päris ohtlik olla maskeerunud varituse otsa sattuda.
Omapärane seik:
mäe kaitsmisel leppisime omadega kokku, et kaitse alla käib ka kui eemaldun umbes 100 m kaugusele kõrval künkale luuresse, et infot anda kui vastane läheneb. Juhtus, aga et minu ja kaitstava mäe vahele hiilisid kaks vastast. Kui ma neid küljelt üllatasin, olid nad pahurad, et miks ma olen vales kohas.
Kas siis peaks eelnevalt kokkuleppima, et künka kaitsmisel peavad kõik olema künka tipus märklauaks või võib ka omaloomingut kasutada ja kaitseliini pisut laiendada?
Minu suurim nauding oli esimest korda mu lahingajaloos hiilida vastase selja taha, umbes 5m kaugusele. „Raske” oli sõrme päästikult ära saada, aga ütlesin viisakalt, et oled surnud. Oleks olnud vist liiga valus õelda seda kuulidega…
Ilus mägine maastik –hea füüsiline koormus, soe ilm ja hea seltskond, tänan!