KOKKUVÕTE LAHINGPÄEVAST:
Arvasin, et eelmise päeva rohkearvulise osalejatega mängumaksuta mäng võttis minu mängult osalejad ära. Sest loogiline ju, et eelistaks mängumaksuta mängu 5 eurosele mängumaksuga mängule.
Aga olen väga tänulik, et tulite mu mängule, mõni isegi jõudis kahel päeval järjest. Foorumisse pandud plusside järgi polnud palju mängijaid oodata ja tegin kaarte ainult 20.
Aga üllatus oli suur kui pikk autode rivi ja mängijaid muudkui kogunes - see on korraldaja suurim rõõm. Täitsa mõistetavalt on ka teisi korraldajaid, kes massile eelistavad kvaliteeti.
Alustasime 47-ga, siis tulid juurde ja kokku oli meid 49
SISU:
Intensiivsed lahingud. Esimeses kahes lipulahingus ei tohtinud spurdiga lipuni jõuda vaid lahinguga tuli see ala vallutada ja lipp puu otsast maha panna.
Esimeses mängus taliarmee kaitses talvist metsa ja suvearmee näitas talve pooldajatele 19 minutiga koha kätte –vaja tali unustada. Taliarmeel oli kaistes eelis, kuna saime varjuda metsa all kraavidesse ja aukudesse, pidades tänu sellele kauem vastu. Aga siis algas tugev surumine kolme suunalt, ka fotodel on näha, kus veel pildil nr 13 on veel ründajad tuld andmas ja kuni pildini 24 ründavad ja nende suurim mees roomab lipuni ja langetab selle.
Teises mängus üritas taliarmee sama ala tagasi saada, aga peale poole tunnist tulemuseta rünnet lõpetasime, et jõuaks ka teistele aladele.
Alates kolmandast mängust oli eesmärk kogu osapool nii koos hoida, et keegi maha ei jää ja silmside oma osapoole mängijate vahel. Ega see kerge pole juhtida umbes 25 mängijat ühes suunas eesmärgi poole, ikka vaja haavatud ravida, raske tule all varjuda ja ikka edasi eesmärgi poole.
Kui kolmandas mängus taliarmee napilt kaotas, siis neljandas mängus, liikusid taliarmee üheltpoolt kõrgendikku ja suviarmee teiselt poolt, kiusates pidevalt teineteist suunaga sihtmärgi poole.
Viimasel veerandtunnil suundus eriti kuulirohke lahingjoon metsa madalamale niiskemale ja märjemale alale, kus oli mets natsa tihedam.
Kahjuks läks aeg liiga kiirelt, kui oli jäänud vaid 3 minutit ja tugev vastutuli suvearmeelt niitis julmalt taliarmee ridu, ei andnud taliarmee alla vaid surus ja surus kuni viimastel sekunditel saavutati raske võit.
See oli hea töö võit, palju tänu hea koostöö eest!!!
Eks me armee venis natsa liiga pikaks ja viimaste minutite jooksul ei jõudnud viimaseid järgi oodata kuna adre ja võidujanu liiga suur:)))
Viimaseks lahinguks oli meid järgi 19 ja mängisime ägeda intensiivse lahingu küngaste ja kraavidega metsaaluses. Päris läbi võttis, ausõna.
VAIDLUS:
Päris sageli näeb kuidas laskja ja lastav (edaspidi nimetatud märklaud) vaidlevad pihta saamise pärast. Nii ka seekord, kus umbes 50m distantsil väitis laskja, et sai puu taga olevale märklauale (suurele mehele) pihta. Korraldajana juhtusin seal kandis olema, aga ma ka ei näinud nii kaugele tabavust. Kutsusin mõlemad kokku, aga muud lahendust ei leidnud kui mõlemad surnualasse.
PRAKTILINE HARJUTUS:
Nii on sageli, kus laskja arvab, et sai vastasele - märklauale pihta, aga tegelikult langes kuul märklaua jalge ette või reguleerimata relva pärast pöördub kuul enne märklauda eemale.
Ei julgenud veel teha praktilist harjutus, kartes, et briifing venib liiga pikaks. Aga igaüks saab ise proovida kaasmängijaga, kus märklaud läheb laskjast umbes 70 sammu (laskeulatusest välja) kaugusele ja siis hakkab märklaud aeglaselt laskja poole tulema. Samalajal näitab märklaud käega, kus poolt kuulid mööduvad või kukuvad. Märklaud ligineb kuni saab kuuliga pihta ja näitab kehaosa kuhu kuul tabas. Seda tabavuse vahemaad peaks laskja tunda õppima.
Sama raskem variant ka liikumise pealt, kus liigub märklaud ja/või laskja.
Ja kindlasti peaks seda tegema ka kui märklaud on põõsa või puu taga.
Nii õpite paremini tundma oma relva ja silma nägevusulatust.
RENT:
Kahjuks tulid kohale viiest vaid kaks rentijat. Ilma asjata käisin Militaarseiklusest varustust juurde võtmas. Teadmiseks, et relv koos maski ja kuulidega kaalub umbes 5-6 kg. Kolm relva koos varustusega, mida ilmaasjata kaasa vedasin kaalus kokku umbes 15 ÜLELIIGSET KILOGRAMMI.
Korraldajal oleks hea teada kasvõi lahingupäeva hommikuks, kui mõni rentija loobub.
KORRALDAJA ÕUDUSUNENÄGU:
Eks korraldaja suurim hirm on kui mõne mängijga midagi juhtub...
1) Eelviimases mängus soisemal alal leiti metsa alt ilus automaat, siis lõõpisime omavahel, et ju uppus mängija ära ja relva omale soovijaid oli palju, aga siis ilmus mängija välja. Ta oli automaadi metsa alla pannud ja püstoliga edasi mänginud, hea lõpp…
2) Kui enamus kõik olid lahkunud parklast, sõitis kohale murelik ema ja vanaema, et kus ta poeg on? Siis liikusid jälle mõtted soise ala peale. Pojal mobiil välja lülitatud. Leppisime siis kokku, et prouad sõidavad teed mööda tagasi, et äkki jalutab poeg tee ääres, kui ei leia tee äärest, siis lähme koos metsa otsima. Aga siis tulid poeg koos sõbraga metsast ja ütlesid, et olid jäänud metsas asju kokku panema, hea lõpp…
Näed siis, lahingpäev saab ka olla õnneliku lõpuga.
Palju tänu kõigile!!!
