Punaste osapoolelt veel tagasisidet – Meie klubi (AirsoftClub Etonia) jäi registreerimisega hilja peale, seega jäime siis punaste Nine poolele.
Meie (12 sõdalast) esimene ülesanne oli takistada vastaste läbipääs angaaride kandis (C8; D8), meie demineerijad paigaldasid traatidega miinid, jagunesime ringkaitsesse. Arvasin, et vastasosapoolel (CORPSOF Charlie) on väga osavad luurajad ja ootasin neid metsavahelt ligihiilimast ja õlale koputamast. Aga valge lintidega üksus tuli (umbes 8 sõdalast) hoopis üle kõige lagedama lagendiku. Aimasin, et see on pettekas, et ülejäänud nende omad hiilivad metsa vahelt, aga pettusin.
Lagedalt tulnud üksus asus meie omadega lahingusse, pisut ootasime meie väikse kolmese tiimiga, et vastane seaks end ilusti märklauaks ja noppisime järelejäänud 4 korraga maha. Peale mõne tunnist ala kaitset, väiksed vaheseigad pantvangidega ja saimegi liikuma.
Kontaktideta teekond viis eri kohtadesse. Saime ka transporti (maasturid) kasutades liikuda ala serva poole (N4, O5) pakki otsima. Vajaliku toru leidsime, aga pakk oli juba pihta pandud.
Siis umbes kella 18 paiku (ilmselt siis kui pooled vastased olid lahkunud) saime korraldajalt nõusoleku punased lindid maha võtta ja punaste igav staabi elu huvitavamaks muuta. Nimelt ründasime punaste (endine meie osapool) staapi (H9) lääne ja põhja suunalt. Punased olid vist nii vihased, et vahepeal lasti meie klubi liikmeid isegi julmade roppustega üle, loodetavasti keegi sellisest „valangust“ õppust ei võta.
Staabi kaitse oli nii tugev, et raske oli ligi rünnata. Jõudsime ka ragulkaga mõned granaadid lasta ja peagi kostus lõpu vile – kahju, et nii vara, olin just valmis rünnakuks…
Aga oli hea sportlik lahingpäev koos klubiga. Tore oli ka näha airsoftereid keda harva kohtab lahingutes.
Korraldusest:
Huvitav oleks teada (kui see just ärisaladus pole), et kui suur oli meeskond, et sellist meistriteost turule tuua. Kui see mängukuulutus siia ilmus, siis pani juba südame põksuma ja rõõmustama midagi uudse üle. Korraldaja oli tublisti vaeva näinud: eraldi värvikas koduleht ürituseks, motiveeriv eellugu, pidev uus huvitav info, ahvatlev burgeri rkl. Viimasel õhtul tunni võrra varasemaks lahingstardi nihutamine oli küll üllatus, aga ei häirinud midagi.
Martinile ja ta meeskonnale sügav kummardus!!!
Kui Martin ei taha avalikult kirjutada, siis ehk vastad PM-i, et kas siis korraldajal hakkab adre möllama momendist kui peas tekib lahingidee? Tõusude ja langustega möllab adre idee panemisel kirjapilti, foorumi välja, foorumis osalejate/registreerijate teadvustamine, magamata ööd, adre langus lahingu lõpus, tagasiside – seda kõike lahedat kogeb vaid korraldaja. Soovitan ka teistel proovida.
Veel, kui palju kulus aega ideest kirjapildini ja foorumini? Mis kellast olid juba alal?
Arvan, et seda kõike huvitavat oleks hea teada ka järgnevatel korraldajatel.
Parima kostüümi preemia annaksin Heikile (8-10 pilt), parim maskeeringu preemia annaksin meie klubi Kristole (14 pilt). Kahju, et ei kohanud vastaseid, oleks ehk maskeeringu pilte veel saanud…
Meie klubi lõkkeõhtu eelviimastel piltidel.
Viimasel pildil on (oli) vastane :)))
Minu lahingajaloos oli see täiesti uudne ja sisukas lahingu eeltöö. Hea töö!