KORRALDUS
Esimene mäng minule kus osaleb niipalju sõjatehnikat. Nende nägemine parklas andis päevale hoopis teise stardi.
Sissesõidul alale kontrollisid noored korraldajad sisenejaid ja jagasid pakikese (kaardi, embleem, kommid, küpsised, müsli). Saabus palju erinevaid lahingmasinaid, püüdsin nad kõik ka fotodele. Hea briifing – vürtsitatud naljadega. Soovijad (sinine osapool) said oma staapi suure sõjaveokiga – vahemaa pisut üle 1 km. Huvitavalt oli ala jagatud kaheks ja kahe osapoole vahel oli riigipiir asfaltteena. Vähemalt neljandas punktis oli koguaeg erinevaid vastaseid-palju tänu!
Täiesti uus minu jaoks oli miiniväljad – mängimis ruumi oli küll vähendatud sellega. Kui õigesti aru sain, siis lahingut võis pidada vaid teedel või nendes kohtades kus polnud linte.
Lõpulahingus osalesid kõik mängijad ühel alal. Luurelennuk kella 16 paiku ja helikopteri heli. Kindlasti oli ka BTR kusagil metsa vahel, aga me lihtsalt ei märganud nii väikest asja:)))
TEGEVUS
Sinise lindiga osapoolel jagunesime seitsmese tiimiga punkti 4 kaitsma ruudus N5, sides kanal5.
Harjutasime kordineeritud liikumist punkti4 ja ringkaitset. Staabi nõudel informeerisime sides valge osapoole sõiduki (kuulipildujaga bussike) liikumist, kuna nende baas olid vaid 200m kaugusel. Ei pidanud kaua ootama kui mööda teed tuli kollaste tiim, keda oli tore varitsusest üllatada ja nendega madistada. Pisut hiljem sama tiimiga uus lahing.
Kuna staap ilmselt unustas meie olemasolu ja meile uute ülesannete andmise, siis tegime ise oma elu lõbusamaks. Saatsin vahepeal kaks sõdalast meie nõrgimat (tihe kuusevõsa künkaga) küljetagust patrullima, kuna sealt oli meile kõige lihtsam külje alla saada. Hiljem läksid teised kaks lähedal (200m) kaugusel valgete baasi külastama ja infot hankima. Reeglid ei lubanud neid lasta. Kuna samal ajal olevat olnud nende baasis ka kollased, siis olid valged eriti ärritunud ja tahtsid vist meie kahte vangi võtta. Seda kuuldes tormasime omadele kohe järgi ja kõik laabus sõbralike sõnadega.
Kuna meie neljandat punkti keegi rünnata ei tahtnud, siis kiikasime vastaste neljanda punkti poole, mis asus vaid 70m kaugusel. Eeldades, et seal ikka varitsus on, katsetasime liikuda nii, et esimesed kaks jõudsid teeni, keegi tuld ei avanud meie pihta, viibe järgnevatele ja järgnevad kaks läksid üle tee umbes 15 sammu ja jäid põlvele ootama, kui viimased asusid seljatagant liikuma, avati meie esimeste suunas tuli vastase varitsustest. Selle liikumisega päästsime oma seitsmese tiimi korraga langemise ja asusime vastast hävitama. Peagi oligi vastaste 4 punkt meie. Sellega olime enda ala laiendanud ristmiku piirini ja sealt vastaste riiki kuni vastaste kollase lipuni. Saime veel pikalt vastastega madistada, kes tulid kolmanda punkti poolt.
Vahepeal märkasin, et me ringkaitse nõrk, tähelepanu hajus ja just siis oli üks suur üksus hiilinud ligi nõlva alt ja suudeti üllatades meist enamus maha saada. Kui viimasel hetkel jõudis meieni valgete buss ja palusin nende kuulipilduril oma toru vastaste poole keerata, aga siis kostusid sõna „VAHERAHU“
Piilusin siis üle nõlva, nähes umbes 15 sõdalast küsisin, et palju teid on, vastus 28 – ups, hiilisime siis kõrvad maas ruttu oma lipu juurde tagasi. Nad küll püüdsid meid meelitada küpsistega enda poole ja meie neid oma söögiga, aga piirdusime sõbraliku viipega.
Aga vaherahu ajal liikusid meie tiimis juba ründe mõtted, et peale rahu kohe ründesse asuda. Informeerisin ka sides, et ehk keegi tahab lahingut ja appi tulla. Et meid vaid 7 ja 70m kaugusel täpselt 4 korda rohkem vastast, aga eetris vaikus – eks võttis vist kõnevõime ka teistelt.
Õnneks avasid vastased esimesena tule, meil vast poleks olnud mõtet suurt vastast esimesena ärritada.
Eks loogiliselt oleks pidanud ootama jääma meist lihtsat ülejooksmist, põgeneda ka nagu ei tahtnud…
Kui füüsiliselt oleme lihtsad mängijad, siis hinges oleme ju suured kangelased ja nii ma andsingi vastupidiselt loogikale ründe korralduse. Asusime hiilides ründama riigipiiri poole.
Õnneks ei tormanud kollased üle riigipiiri vaid hellitasid meid üksikute valangutega piiri tagant. Kuuse võsa oli nii tihe, et püsti läbi ei saanud, roomasin siis madalalt, seal oli hõredam kuni nägin vastast 15m kaugusel. Saatsin varitsusest siis oma kuulid teele ja siis pani mu kõrvad helisema lemmik heli „Meeeeeedik“. Jõudsin veel mõnda kostitada plastmassiga kui kostus oksade kragin ja läinud nad olidki kolmanda punkti suunas. Kontrollisime üle ja muidugi hõiskasime, et lõime nii suure vastase minema. Missiis et tegelikult mõtlesid nemad vist nii: „Mis me ikka sellest pisikesest pundist üle jookseme, et lähme parem otsime tõsisema vastase…“
Vahepeal külastas meid ka seltskond maasturiga, kes varjusid maasturi taha. Aga tore oli neid üllatada maasturi alt valanguga jalgadesse ja ümber maasturi lahingut pidades.
LÕPULAHING
Umbes 16:30 paiku jõudsime punkti 1, kogunemine ja sealt asusime koos kogu meie osapoolega rünnakule kahe angaari juurde punktis C7.
Suure massiga rünnak, kuulipildujad, raketid, saluut, suits, kõik see ala oli paksult täis kuulivihinaid ja hõiked „edasi, varjuda, meeeedik jne“ – võrratult äge.
Eriti äge oli kui Soomepoisid oma tihedalasulised kulad käiku lasid, siis võttis küll kõhedaks.
Lõpulahingus oli huvitav koht kui üks meie klubist viskas granaadi minust umbes 30 m kaugusele. Mõtlesin, et miks, et vaevalt, et seal vastast on ja kui oleks olnud, siis oleks meie väike tiim juba maha võetud. Aga siis tõusid järgimööda 6 vastast sealt rohust püsti. Vot nii, ühe viskega korraga 6 langenud vastast ja nii lähedal oldi varitsuses ja seda vaid rohus.
Kui olime rünnakuga täies hooooos ja vastast metsa surumas kostus kahjuks LÕPP (umbes kell 17:15), nii kahju.
Oleks edasi mänginud…
Meie tiimi meedik Tõnu oli nii kiire ja tubli, et jõudis ka teisi tiime ravida.
Kes minuga koos mängivad ja märkavad, et ma midagi valesti teen, siis andke palun kohe teada. Muidu mu poja on ainuke kes korrutab, et teen kõike valesti. Kordan veel, et ma ei ole kogemustega sõdur vaid lihtne mängija kes soovib end arendada nähtu või kogetu põhjal, ette tänades!
Kuulsin, et korraldajad olid juba reede õhtul metsas, telkimas ja ette valmistamas. Oli tõesti suur töö ära tehtud nende poolt.
Väga hea sõbralik õhkkond.
Palju palju tänu Korraldajatele ja osalejatele ülivõimsate elamuste eest!!! Uut mängu oodates…
