AirsoftFoorum.ee

Tavafoorum => Üldine jutt => Topic started by: Bjorn on May 30, 2012, 10:58:03

Title: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on May 30, 2012, 10:58:03
Siin teemas on kirjas põhilised reeglid, mida siin foorumis üles pandud mängudel järgitakse. NB! Igal korraldajal on õigus kehtestada erinevaid reegleid enda poolt korraldatud üritustel. Siin välja toodud reeglid on eeskujuks ja viitamiseks Ürituste alamfoorumis mänguteemades.

Alates 01.03.2018 mõõdetakse relvade kiiruste asemel jõudu mänguseades. Viide küsitlusele: https://airsoftfoorum.ee/foorumest/index.php?topic=4373.0

Piirkiirused ja jõud.
Relvade mõõtmine toimub väljalaske jõu põhiselt Joulides (J) millele antakse võrdluseks kiirus m/s. Põhjus selles, et erinevat platvormid käituvad väga erinevalt. Viimase 10 aastaga on muutunud tavaline 0.2g kuul juba pigem 0.3g kuuliks ning snaipritel 0.3g kuul juba 0.45g kuuliks. Tänu sellele tekib "joule creep" effekt. Lisaks on kasutusel HPA/co2/green gas platvormid, mis kõik on väga tugeva jõu kasvuga. Eesmärk on mängudel mõõta kõiki relvi selle kuuliga ning selles seades (k.a. hopup seade) millega mängija selle relvaga mängib. Näiteks kui mängija kasutab 0.3g kuuli automaadis siis on tal hopup samuti seatud 0.3g kuuli järgi.

Näide:
Näiteks mängija tuleb mängule ning kronotakse relva hopup maas 0.2g kuuliga. Saadakse tulemuseks 120m/s 0,2g mis on jõus võrdväärne 1,48J. Tegelikult kasutab mängija mängimiseks kõrgemat hopup sätet ning 0.3g kuuli. Kui nüüd uuesti kronoda "mänguseades" relva, siis saadakse tulemuseks 107m/s 0.3g kuuliga mis on jõus 1,7J energiaga ning ümberarvutatuna võrdväärne 130m/s 0.2g. Ehk siis "mänguseades" relv laseb tegelikult igati üle aksepteeritud piiri, aga mõõtmistulemus seda ei kajasta. NB! Tegemist on reaalse näitega mis on isegi tagasihoidlik. Suuremate kiiruste juures - semi auto ja bolt action kiiruste juures tekib jõu kasv pikemate torude puhul veelgi suurem. Täiesti reaalne on kuni 1.5 korda jõu erinevus! Jõu järgi kronomine tagab reaalsed tulemused ning minu teada kõik tänapäevased kronomeetrid lubavad ka kuuli kaalu sisestamist, et kohe õige jõud arvutatakse ekraanile!



Jõu piirangud!

Püstol, pumppüss ja kõik teised nimetamata airsoft kuule lennutavad seadmed 1.5J = 122m/s 0.2g kuuliga = 110m/s 0.25g kuuliga = 100m/s 0.3g kuuliga.
Automaat 1.5J = 122m/s 0.2g kuuliga = 110m/s 0.25g kuuliga = 100m/s 0.3g kuuliga. 
Kuulipilduja ning poolautomaat snaiper 2,5J = 158m/s 0.2g kuuliga = 129m/s 0.3g kuuliga = 112m/s 0.4g kuuliga
Poltlukk snaiper 4J = 200m/s 0.2g kuuliga =  136m/s 0.43g kuuliga = 133m/s 0.45g kuuliga = 126m/s 0.50g kuuliga
Viide poltlukk snaiprite kiiruste muutmise küsitluse kohta siin: https://airsoftfoorum.ee/foorumest/index.php?topic=4411.0
Viide KP/SA snaiprite kiiruste muutmise küsitluse kohta siin: https://airsoftfoorum.ee/index.php?topic=4603.0


MED ehk minimum engagement distance ehk miinimum laskekaugused:
Automaat 0m (majades sees üksiklask ning pimetuli keelatud teiste reeglitega)
Kuulipilduja ning poolautomaat snaiper 15m (backup relv kohustuslik)
Poltlukk 30m (backup relv kohustuslik)

MED Distantsid on võetud ja arvutatud selle järgi, millise kauguse peale umbes langeb kuuli kiirus alla 1.5J energia. St. hoides MED distantsi ei tohiks üksiku lasu tabamus olla tugevam kui tavaline ilma piiranguta automaadi lask.

Kõiki jõu arvutamise kalkulaatoreid saab vabalt internetis kasutada (mobiili äppid on ka olemas):
http://asiaairsoft.com/index_topic.php?did=23&didpath=/23
http://www.coderedairsoftpark.com/pages/park-rules-and-hours/fps-calculator.php
http://www.airsoftmaster.com/fps-chart-for-airsoft-guns/

MED arvutamise jaoks kasutasin ATP projekti: http://mackila.com/airsoft/atp/


Muud reeglid:

Majades sees kehtib üksiklasu piirang ning soovitav püstoli kasutuse piirang. Majast välja võib lasta piiranguteta, kui on tagatud miinimum distants.
Pimetuli on 100% keelatud. St. nurga taga või üle müüri ei tohi lasta, kui ei ole veendutud ohutuses. LOE: Enne vaatad ja siis lased.

Suits-granaat lubatud, kui järgitakse tuleohtu. Granaat tapab 5m raadiuses või terve väikese ruumi (vältimaks situatsiooni, kus mees ütleb, et ta oli posti taga ning ei saanud surma, kui granaat tuppa lendas).

Pihta saamisel tuleb karjuda kõva häälega "Pihtas!" või "Surnud!" ning anda märku tõstes üles käe või relva toruga taeva poole. Lisaks on soovituslik kasutada punast või ereda värvilist kollast rätti, millega fikseerida surnud mängijad. Kui ei ole teistmoodi sätestatud, siis loevad kõik tabamused olenemata piirkonnast, k.a. varustuse pihta. Rikošett ei loe.

Sellega on peamised reeglid kokku võetud, mida kasutatakse paljudel mängudel. Kindlasti tasub uurida mängu korraldajalt, mis on konkreetsed reeglid antud üritusele, et mitte eksida nende vastu.

Tabel jõud vs kiirus ülevaate andmiseks asub postituse lõpus manuses.





Allpool on SummerCamp 2014 jaoks loodud põhjalikud reeglid eesti ja inglise keeles. Eemaldatud on väljalaskekiiruste osa, kuna see on muutunud.

Quote
Relvad ja nende väljalaskekiirused:
Vt. üleval pool jõu põhist mõõtmist.

Kõik relvad, välja arvatud kuulipildujad, peavad kasutama mitte-hicap salvesid.
Lubatud salvetüübid: lowcap, standard, midcap (ehk siis kõik salved, mis ei kolise)
Kuulipildujatele ei ole salvepiiranguid.


Majades sees kehtib KÕIGILE üksiklasu piirang ning soovitav püstoli kasutuse piirang. Majast välja võib lasta piiranguteta, kui on tagatud miinimum distants.

Suits ja granaat
Granaat tapab 5m raadiuses või terve väikese ruumi (vältimaks situatsiooni, kus mees ütleb, et ta oli posti taga ning ei saanud surma, kui granaat tuppa lendas). Granaadil ei pea olema lendavat elementi küljes. Granaadid lubatud kõik mis on nõrgemad kui: Achtung ja Kaitseväe sinised lõhkepaketid. Palun vältida situatsiooni, kus ühel mängijal on taskus suur pakk väikeseid paugukaid ning neid loobib iga paari sekundi tagant. Mõistlik kasutus on ca 5 granaati ühe mängija kohta terve mängupäeva vältel.

Pihta saamisel tuleb karjuda kõva häälega "Pihtas!", "Surnud!" või "HIT!" ning anda märku tõstes üles käe või relva toruga taeva poole. Lisaks on KOHUSTUSLIK kasutada punast või eredavärvilist kollast rätti, millega fikseerida surnud mängijad. Kui ei ole teistmoodi sätestatud, siis loevad kõik tabamused olenemata piirkonnast, k.a. varustuse pihta. Rikošett ei loe. Tabamus relva pihta loeb samamoodi nagu tabamus varustuse pihta.

Meedikute kasutamine. Kui ülesande täitmiseks on lubatud kasutada meedikuid, siis saavad nad elemendi (riideriba, kaablikinnitus vms) mida siduda pihta saanud mängija keha või varustuse külge. Pärast ravimist on mängija elus ning võib jätkata mängimist.

NB! Pimelasud on keelatud! Relv peab olema õlas laskmise hetkel. Püstol või ilma kabata relv (kokku volditud kabaga relv) peab olema laskmise hetkel silmaga sihtimise joonel.

Surnuks rääkimine/ silent kill: puudutades teist mängijad käega või alla 1m kaugusel on võimalik teist mängijat "surnuks rääkida". Kas puudutades teist mängijat või öeldes "Lask või surnud". Vastasmängija peab eemalduma surnualasse, kuid ei või kõva häälega öelda, et ta on surnud.

Telkides sees on kogu mängu vältel safezone. Telkides sees võib võtta prillid peast. Telkidesse sisse, ega neist välja ei tohi lasta.

Sõidukid
Airsoftiks ehitatud autode kasutamine toimub järgnevalt.
Autosid on võimalik peatada valanguga (auto saab tabamuse rohkem kui 5 bb-d korraga). Auto kasutamine stsenaariumis toimub ainult avatud akendega või muul moel lahtise masinaga (cabrio vms). Kui auto saab tabamuse, on auto liikumisvõimetu ning mängijad peavad koheselt väljuma autost. Kui autojuht saab tabamuse, on auto liikumisvõimetu ning mängijad peavad koheselt väljuma autost. Mõlemal juhul peab autojuht laskma ühe pika signaali ning sisse lülitama ohutuled.
Auto surnuaeg on 10 minutit. Kui autojuht soovib, võib ta koheselt pöörduda ohutuledega tagasi oma baasi. Baasis surnuaeg 10 minutit.

Juhul kui on lubatud granaadid, siis granaat muudab auto liikumisvõimetuks 5m raadiuses.

Ohutuledega sõidukid on surnud või tehakse ADMIN sõite. Ohutuledega sõiduki pihta on keelatud tulistada.

NB! Auto kasutamise eesmärk on liigutada kiiresti üksuseid (QRF), mitte omada kuulikindlat APC-d. Kui mõni üksus leiab, et ta omab spetsiaalselt APC-ks ehitatud masinat (lisatud paneelid külgedele jne), siis võtta ühendust ning vaatame üle nii masina, kui reeglid.

Juhtimine ja side
Üritusel on kasutusel struktuurne sõjaväeline juhtimine. St. et mängijad peavad olema valmis täitma ülesandeid vastavalt osapoole juhi (juhtide) suunistele. Alati on võimalik pakkuda välja alternatiivseid plaane, kuid täielik koordineerimata isetegevus läheb arvesse, kui reeglite eiramine.

PMR ja teised raadiosaatjad on kasutusel.
PMR CH1 on alati ADMIN kanal
PMR CH2-8 jagatakse üksuste vahel ära vastavalt operatsioonikäsule.
Kanalite pealtkuulamine või segamine, mis ei kuulu teie üksusele, on keelatud. Vastava loa saab anda korraldus või üksuse ülem.


Eksides reeglite vastu järgneb kas hoiatus või ürituselt lahkumine. Registreerides ja tulles üritusele nõustud eelpool toodud reeglitega ning korraldaja otsused ei kuulu edasi kaebamisele.




------------------ENGLISH-------------------------------

SummerCamp 2014 rules and weapon limitations.

Weapons and their max velocity limits:
Based on Joules.


All weapons except support guns MUST use non-hicap magazines.
Allowed magazine types: lowcap, standard, midcap (that is everything that does not rattle)

There are no mag limitations to support weapons.

Inside the buildings there is a semiauto rule for everybody, it is recommended to use a pistol in a CQB situation. You may shoot outside of a building without limitations as long as the MED is applied.

Smoke and pyro rules that apply:

A pyro grenade will hit every player within a 5m radius and it will hit everybody in a small room. All pyro must be shown and if needed demonstrated to the staff before the start of the event to ensure safety. There is a rule of 5 grenades per one player per one gameday.

If a player is hit he must tell with a loud voice "HIT!" and raise their hand or weapon with barrel pointing the sky. A RED or bright YELLOW piece of clothing must be used to identify dead players.
Every hit is counted no matter where you are hit. This also means hit to the gear or your rifle. A ricochet does not count as a hit.

Medics. If medics are allowed for an assignment then they are given bandage or zip-ties that they will need to tie on to the HIT player, after which the player is alive again and may continue playing.

NB! Blind fire is prohibited! One must shoulder their weapon when firing. Pistols, submachine guns or folded stock weapons must be held at the line of eyesight when firing.

Silent kills: a player can do a silent kill to an opposing player by touching him gently with his hand OR saying "Bang" at a distance of under 1 meter. The dead player may leave to dead zone/safezone but may not yell "Hit".

Tents are considered safezone. You may take your eye protection off whilst in tents. You may not shoot into or out of the tents.

Vehicles
Vehicles built for airsoft.
Players can stop a vehicle with a burst of 5 bb-s or more. When using the vehicle in game all windows must be rolled down or the vehicle is open top (cabrio). If the vehicle is hit, it is disabled and the players inside must exit immediately. If the driver is hit, the vehicle is also disabled and the players inside must exit immediately. On both cases the driver must blow the signal horn (1 x long) abd put on the emergency signal lights.  Vehicle is disabled for 10 minutes. If the driver chooses, he may return to their base immediately after getting hit with the vehicle. Emergency lights must be used then. When arriving to base he must then wait for 10 minutes to move out again as a working vehicle.

If grenades are allowed in game, then a grenade hit within 5 meters of the vehicle disables it.

It is prohibited to shoot a vehicle with blinking emergency lights. It is either a HIT vehicle or it is making an administrative run.

NB! The point of using airsoft vehicles is to provide a quick way to move your troops to an area (e.g. QRF), NOT to provide bulletproof cover against bb-s (APC). If a team thinks they have a specially built APC like vehicle, please contact us (Contact is found at Registration) and  we will oversee if it is suitable for different rules.

Chain of command and comms
This event will be guided by a chain of command. That is, players must be prepared to execute missions set by the strategy of your higher command. Your own opinion and proposals are welcome, but a complete lack of self control and disobedience will be taken as going against the rules. 

PMR and other radios can be used.
PMR CH 1 will always be ADMIN
PMR CH2-8 will be divided between forces in the OPORD (Operation Order) that registered players will receive.
Scanning or jamming other than your own channels is prohibited unless you are given special permission from the staff or command.



Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Paganarh on June 04, 2012, 17:25:13
kuna vene reeglid on hetkel uuendusefaasis, siis ma hakkan neid tõlkima u. kuu aja pärast, kuna veel on oht, et sinna tulevad muudatused.


kuna niikuinii kavatsesin uued reeglid eestikeelde ära tõlkida oma pundi jaoks, jagan heameelega tõlgitud varianti hiljem ka siin
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on June 04, 2012, 17:52:56
Väga hea...

Jääme ootama. Teema eesmärk oli see, et mängijad oleksid teadlikud ning oskaksid ette arvestada, kui otsustavad viimasel hetkel mõnele üritusele minna.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Paganarh on August 22, 2012, 09:09:04
aega võttis tõlkimine aga olgem ausad, reeglipakk oli mehine. pigem ongi tegu mitte ainult reeglitega vaid ka üldise know-how ja soovitustega. selline päris pull pakett ja mulle nende reeglid ausaltöeldes väga meeldivad (eriti mis puudutab paukude kasutamist siseruumides). tõlkimise käigus tundusid mitmed reeglid ja nende enforcemine kuidagi väga karmidena aga tuleb meeles pidada, et nende mängud on pahatihti 200+ inimest ja kuna korraldajaid on vähe, on neile vaja ka päris tugevaid õigusi et korda hoida. lisaks on sõnakasutus suht jäik ja kuiv kuid tahetakse legaalset alust hoida ilmselt- ei kasutata sõna "relv" jne

Kuna postituse 20k tähe piir lööb ette, siis pean pooleks lööma


TÄHELEPANU! Reeglite mittetundmine ei vabasta vastutusest. Võttes osa airsofti mängudest, kinnitad, et oled läbi lugenud alltoodud reeglid ja käitud nende järgi, kui korraldaja ei ole öelnud teisiti.
 
1. Ohutustehnika mängul ning soovitused turvalisuse tagamiseks
1.1 Käitumine ARiga
1.2 Ohutustehnika
1.3 Kaitsevarustus
1.3.1 Lisakaitsevarustus
1.4 Mängija vastutus
2. Mängude üldreeglid
2.1 Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine
2.2 Alaealiste osalemine airsofti mängudel
2.3 Pürotehnika kasutamine airsofti mängudel
2.4 Mängija käitumine tabamuse korral
2.4.1 „Langenu“ käitumine
2.4.2 „Haavatu“ käitumine
2.5 Trustee/usaldusisikute süsteem
2.6 Karistused
3. ARide klassifikatsioon ja parendamine
3.1 ARide liigid ja väljalaskekiirused
3.2 Minimaalsete laskekauguste piirangud vastavalt väljalaskekiirusele
4. Hea tava reeglid mängul ning väljaspool mängu
5. Üldised soovitused
5.1 Riietus, jalanõud
5.2 Vesi
5.3 Meditsiin
5.4 Kasulikke nõuandeid
6. Korraldajad
7. Fotograafid/operaatorid
8. Sõnaseletuste nimekiri
 
 
 
1. Ohutustehnika mängul ning soovitused turvalisuse tagamiseks
 
1.1 Käitumine ARiga (airsoft-replika)
 
- Alati käitu oma ARiga nagu lahingrelvaga. ARi hooletu kasutamise ning mõtlematu käitumise korral võib ka see mänguasi tekitada ebameeldivaid traumasid.
- Alati transpordi oma oma ARi selle jaoks mõeldud kotis. Kui komplektis oli kaasas „kork“ relva toru jaoks, siis kasuta seda – nii ei pääse mustus torusse. Samuti on soovitatav transportida ARi lahtiühendatud akudega.
- Väga rangelt on keelatud võtta AR välja avalikes kohtades, kus see võidakse segi ajada lahingrelvaga. Selline tegevus võib kaasa tuua suurel hulgal ebameeldivusi.
- Mitte kunagi ära vaata ARi torust sisse, kui selleks pole just äärmist vajadust.
- Mitte kunagi ära vaata ARi torust sisse, kui ARil ei ole eemaldatud aku, salv ja rauas olev kuul. Juhuslik lask võib sind silmast ilma jätta.
- Käsitsedes ARi, kanna alati spetsiaalseid sertifitseeritud prille või maski.
- Ära hoia sõrme päästikul, kui selleks ei ole vajadust. Sõrm liigub päästikule vaid siis, kui AR on mängualal, välja sihitud ning oled valmis laskma. Kogu ülejäänud aja hoia sõrme päästikust eemal.
- Enne laskmist kontrolli alati, mis on sihtmärgi ees ja taga. Mängualasse ja tulejoonele võivad sattuda mänguga mitteseotud inimesed ja asjad.
- Enne laskimist veendu, et lasketsoonis ei asuks ilma kaitsevarustuseta inimesi. Sertifitseeritud prillid või maskid kuuluvad kohustusliku varustuse hulka.
- ARi sisselaskmine enne mängu peab toimuma selleks eraldatud kohas. Kui sellist kohta ei ole määratud, peab sisselaskmine toimuma ohutus suunas, eemal kohtadest, kus võivad liikuda ilma kaitsevarustuseta inimesed.
- Väga rangelt on keelatud kaitseprillide või maski eemaldamine mängutsoonis.
- Kodus hoia AR kohas, kuhu ei saa ligi võõrad ega lapsed. Hoia ARi eemaldatud salve ja lahtiühendatud akuga.
- Kontrolli oma ARi töökorras olekut- ARi on vaja korralikult hooldada. Sa peaksid olema kindel oma ARi töökindluses ning tundma selle ehitust.
- Kasuta oma ARis ainult kvaliteetseid ja reeglitele vastavaid kuule. Ebakvaliteetne laskemoon võib kahjustada sinu relva.
 
1.2 Ohutustehnika
- Kategooriliselt on keelatud võtta uuesti kätte juba süüdatud paugutit või muud pürotehnilist toodet (näiteks selle edasi või tagasi viskamiseks).
- Keelatud on lasta isikuid, kes kannavad punast või oranži linti, oranži reflektorvesti või punase valgusega lampi.
- Keelatud on lasta mänguga mitte seotud isikute ja olendite suunas nagu kohalikud, turistid, seenelised, kalalised, sportlased, loomad, linnud.
- Keelatud on lasta turvatsoonides, „surnuaedades“ (nii neisse sisse kui ka neist välja) ja mänguvälistes kohtades.
- Keelatud on võtta mängust osa ilma kaitsevarustuseta. Minimaalne kaitsevarustus on kaitseprillid või silmi kattev spetsiaalne võrkmask.
- Keelatud on mängijate omavaheline arveteklaarimine mängu ajal. Isiklike või mängusiseste probleemide lahendamiseks pöörduge korraldajate või „trusteede" poole.
- Keelatud on kasutada mängul relvatüüpe, mille tehnilised näitajad jäävad väljapoole ARidele ette nähtud piire (vt punkt 3).
- Keelatud on kasutada käsivõitluse võtteid.
- Keelatud on kasutada käepäraseid objekte või materjale relvade jäljendamiseks, näiteks loopida kive, pulki, jäljendada nii granaate jne.
- Pimelaskmine on keelatud relvade korral, mis ületavad 120 m/s. Alates 121 m/s väljalaskekiiruse korral rakenduvad piirangud minimaalse laskekauguse suhtes ning mängija peab nägema sihtmärki, mida ta tulistab. Siiski ei ole ka kiirustel alla 120 m/s pimelaskmine soovitatav.
 
 
1.3 Kaitsevarustus
 
Peamine kaitsevarustus on prillid.
 
- Põhinõue prillidele: sõltumata prillide tüübist, olgu need ballistilised, võrk või muu, peavad prillid vastu pidama lasule 130 m/s väljalaskekiirusega ARist vähemalt 1 m kauguselt. Prillid peavad jääma terveks ning oma kuju mitte muutma. Prille, mis ei ole seda testi läbinud, mängul ei kasutata.
- Iga mängualal olev inimene peab kandma prille. Seejuures ei ole tähtis, kas see on mängija või muu osaleja (fotograaf, pealtvaataja jne). Reeglit ei saa rakendada isikutele, kes on sattunud territooriumile juhuslikult („tsiviilid“).
- Mängu ajal on rangelt keelatud prille eest võtta, välja arvatud juhul, kui klaasid on tugevalt udustunud (vt punkt „udustumine“) ning prillivabades tsoonides (vt punkt „laagritsoon“, „parkla“).
- Udustumine. Kui nähtavus on muutunud udu tõttu nii halvaks, et see võib osutuda ohtlikuks (on oht komistada, ohtu või takistust mitte märgata jne), võib prille puhastada, tehes samal ajal kõik selleks, et kuul ei satuks näkku ega silma. Esmajärjekorras proovi sättida pea- või näokate nii, et õhk pääseks prillide vahelt liikuma, proovi ka käega ventileerida. Kui sellest ei piisa, proovi puhastada prillide klaase puhastuslapiga, prille võimalikult vähe eest võttes. Kõige ohutum on prillide puhastamise ajaks võtta välja "surnu rätik", varjuda või heita pikali. Võimalusel palu ka kaaslasel end kuulide eest varjata. Puhasta prille neid eest võtmata. Enne mängu naasmist veendu, et prillid on korralikult ees.
- Prillide määrdumine. Kui määrdunud prillid takistavad mängu jätkamist ja neid ei ole võimalik ilma eest võtmata puhastada, tuleb puhastamiseks liikuda prillivabasse tsooni.
- Prillide purunemine. Kui prillid mängu ajal purunevad, tuleb viivitamatult võtta välja "surnu rätik" ning liikuda prillivabasse tsooni, kattes ja varjates oma silmi käte ja kõige muu võimalikuga. Võimaluse korral palu kaasmängijatel end talutada.
 
1.3.1. Lisakaitsevarustus
Soovitatav on kaitsta tabamuste ees ka oma suud. Tabamus võib vigastada hambaid, sellepärast tuleks suud võimalikult palju kinni hoida või katta see riide või spetsiaalse kaitsemaskiga.
- Mask on metallvõrgust, plastist või muust materjalist kaitsevarustus, mis katab pea või näo tervenisti või osaliselt. Nõudmised maskile on samad, mis prillidelegi. Soovitatav on maski kasutada tiheda võsaga kohtades, majades ja mujal, kus on suur lähikontakti oht.
- Kindad (täis- ja poolsõrmikud). Soovitatav on kasutada täissõrmikuid, mis katavad täielikult käelaba ja sõrmed. Täissõrmikud hoiavad käsi vigastuste eest ning võrdlemisi puhtana.
- Küünarnuki- ja põlvekaitsmed on samuti soovitatavad, kuna need kaitsevad põlvi ja küünarnukke võimalike traumade eest. Enne kasutamist veendu, et kaitsmed ei sega su liikumist ning kas need on ka mugavad pidevaks kasutamiseks.
- Kiiver - kaitseb pead. Eriti tähtis mängul, kus on hoonestik, kukkumisohuga raske maastik või madalad takistused.
- Sallid, shemaghid jne. Kaitseks kaelale, lõuale või kogu näole.
 
1.4 Mängija vastutus
TÄHELEPANU! Tuginedes Eesti Vabariigi seadustele, on füüsilise või materiaalse kahju tekkimisel vastutajaks selle kahju tekitanud isik.
 
Pöördumine mängijate poole:
Kallid mängijad!
Airsoft on meie kõigi ühine hobi. Olge väga tähelepanelikud! Järgige ohutus- ja mängureegleid. Olge lugupidavad teiste mängijate vastu. Nii saame kõik mängust maksimaalse naudingu.
 
 
2. Mängude üldreeglid
 
2.1 Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine
- Airsofti mängudel on KATEGOORILISELT keelatud alkohoolsete jookide tarbimine, olenemata nende alkoholisisaldusest ja kogusest.
- Isik, keda kahtlustatakse alkoholi tarvitamises või kellel on ilmselged joobetunnused (kõnehäired, liikumishäired, mõttehäired, ei käitu adekvaatselt), eemaldatakse mängult. Lisaks võidakse talle määrata edasiste mängude keeld.
- Isik, kes tarvitab mängu ajal alkoholi, on kohustatud lõpetama aktiivse osavõtu, panema ära oma ARi ning eemaldama sellelt salve.
- Alaealistel isikutel on Eesti Vabariigi seaduste järgi alkoholi tarvitamine keelatud.
- Kui korraldaja/trustee/kaasmängija on avastanud mängu ajal alkoholi tarvitanud isiku, eemaldatakse ta mängult ning tal võidakse ära keelata järgmistest mängudest osavõtmine.
- Narkootiliste ainete tarvitamine mängu territooriumil on rangelt keelatud enne mängu, selle ajal ning ka vahetult pärast mängu lõppu.
- Isik, kellel ilmnevad selged narkootilise aine tarvitamise tunnused, eemaldatakse kohe mängust ning ning tal võidakse keelata järgmistest mängudest osavõtmine.
- Narkootiliste ainete tarbimine ja jagamine on karistatav Eesti Vabariigi seadustega.
- Isik, kes on kuidagi seotud narkootilise aine tarbimise või jagamisega, antakse üle Eesti Vabariigi korrakaitsjate kätte.
 
2.2 Alaealiste osalemine airsofti mängudel
- Alaealistel isikutel on airsofti mängudel osalemise võimalused piiratud:
- alla 16-aastased isikud võivad mängudel osaleda vaid koos oma vanemaga või ametliku hooldajaga, kui mängu kuulutuses ei ole märgitud teisiti;
- 16-17-aastased isikud võivad airsofti mängudel osaleda vaid oma vanema või ametliku hooldaja kirjaliku nõusolekuga, mis on allkirjastatud korraldaja juuresolukul või on saadetud korraldaja meilile digiallkirjastatult.
 
2.3 Pürotehnika kasutamine
- Isetehtud lõhkepakettide kasutamine on mängudel keelatud.
- Kõik kasutatavad lõhkepaketid peavad olema ametlikud tooted.
- Lõhkepakett, millel ei ole tabavat elementi, ei ole granaat. Sellise lõhkepaketi plahvatust ei loeta tabamuseks mitte ühelegi mängus osalejale.
- Lõhkepaketti võib kasutada teiste osalejate tähelepanu mujale viimiseks või hajutamiseks.
- Hoonetes on lubatud kasutada granaate, mis on valmistatud tehase lõhkepakettidest ja ohutu tabava elemendiga ning ei ületa nelja “Corsairi” ekvivalenti.
- Granaate, mis on valmistatud tehase lõhkepakettidest ja ohutu tabava elemendiga ning ületavad nelja “Corsairi” ekvivalenti, võib kasutada vaid avamaastikul.
- “Achtungi” tüüpi lõhkepakette kasutavad ainult korraldajad mänguefektide saavutamiseks ning ainult avamaastikul.
- Mängudel lubatud suitsuküünlad peavad olema tehasetoodangud ning ei tohi sisaldada mürgiseid, allergeenilisi või lämmatavaid lisandeid. Kui sa ei ole kindel, et tootes ei ole neid aineid, siis parem ära kasuta selliseid suitsuküünlaid.
- Suitsuküünalde või suitsugranaatide kasutamine hoonetes on rangelt keelatud.
- Granaadi kasutamisel avatud maastikul võrdub granaadi tabava elemendiga pihtasaamine ARist pihtasaamisega.
- Granaadi kasutamisel ruumides, mis on väiksemad kui 25 ruutmeetrit (toad, keldrid), loetakse tabatuks kõik, kes asuvad lõhkemise hetkel selles ruumis. Tabatuks ei loeta juhul, kui mängijat kaitses tugev varje nagu sein. Vineer, kartong ja muud õhukesed materjalid ei kaitse, välja arvatud juhul, kui mängu korraldajad on kuulutanud need imitatsiooniks.
- Granaadi kasutamisel ruumides pindalaga rohkem kui 25 ruutmeetrit (näiteks pikk koridor või angaar), kehtib sama reegel, mis avamaastikul - loeb ainult granaadi tabava elemendiga pihtasaamine.
- Jahu, tuhksuhkru või muude potentsiaalselt plahvatusohtlike ainetega täidetud granaadid on keelatud.
- Suitsugranaadina on keelatud kasutada kõrvalist pürotehnikat ja tulekustuteid.
- Kui korraldajad ei ole teisiti märkinud, siis saab osavõtja endaga kaasas kanda kuni viis granaati.
- Rakettide kasutamine mängudel on keelatud.
 
2.4 Mängija käitumine tabamuse korral
- Kui mängija on saanud pihta tabava elemendiga (vastavalt mängu reeglitele), loetakse ta “langenuks” või “haavatuks”.
 
2.4.1 „Langenu“ käitumine
- “Langenud” mängija on kohustatud pärast tabava elemendiga pihtasaamist selgelt väljendama, et ta on mängust väljas, lahti ühendama ARi salve ning märkima ennast ära punase riidega (“surnu rätik”) või oranži helkurvestiga ja liikuma surnuaia poole.
- Punase kanga suurus on minimaalselt 20 x 20 cm.
- Ilma punase kanga või oranži helkurvestita mängijat mängule ei lubata.
- Kui mäng toimub pimedal ajal, asendatakse punane riie lampidega, millel on punane filter või mis on mässitud punasesse riidesse. Kasutada võib ka punast valguspulka jne.
- Oma tabamust võib kuulutada sõnadega “Убит”, “Surnud”, “Мертв”, “Pihtas” jne.
- “Langenul” ei ole lubatud avaldada mängusisest infot, mis võib mõjutada mängu kulgu.
- “Langenu” ei tohi kasutada raadiosidet või mobiili mängusiseseks suhtluseks.
 
2.4.2 „Haavatu“ käitumine
Kui stsenaariumi järgi on ette nähtud “haavatasaamine”, siis tuleb mängijal pärast tabava elemendiga pihtasaamist käituda järgmiselt.
- Pärast pihtasaamist peab mängija sisse võtma istuva või lamava asendi.
- Mängija ei tohi kasutada ARi.
- Mängija ei saa liikuda ilma kõrvalise abita.
- Mängija võib häälekalt või raadio teel kutsuda meedikut.
- Kui viie minuti möödudes (kui stsenaarium ei näe ette teisiti) ei ole mängija “seotud”, loetakse ta “langenuks” ning tegutseb vastavalt “langenu” reeglitele.
 
2.5 Trustee süsteem (edaspidi trustee/usaldusisik): http://www.airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=23&t=2772 (http://www.airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=23&t=2772)
- Et parendada ülevaadet reeglite täitmisest ja ohutustehnika järgimisest, on sisse viidud trustee/usaldusisikute süsteem.
- Trustee/usaldusisik on autoriteetne kogukonna liige, kes aitab korraldajatel vabatahtlikult kontrollida reeglite ja ohutustehnika täitmist mängudel.
- Trustee/usaldusisik võib võtta mängust osa ühel poolel.
- Iga osavõtja võib pöörduda mängul tekkinud konfliktse olukorra lahendamiseks trustee/usaldusisiku  poole.
- Trustee/usaldusisik  on korraldajate abi mängul.
- Lahendades konfliktset olukorda, peab trustee/usaldusisik tegema seda reeglitele ja kainele mõistusele tuginedes.
- Lahendades konfliktset olukorda, peab trustee/usaldusisik  jõudma otsusele ainult kehtivatele reeglitele ning ohutustehnikale tuginedes.
- Trustee/usaldusisik ei tohi kasutada oma mõjuvõimu, et tekitada mängu ajal oma osapoolele soodsaid tingimusi.
- Trustee/usaldusisik võib määrata mängijatele karistuse, kui organiseerija on lubanud tal seda mängu raames teha.
- Trustee/usaldusisik peab tundma hästi reegleid ja ohutustehnikat, mida kogukond kasutab.
- Trustee/usaldusisikute nimekirja saab näha sellelt foorumi lingilt: http://www.airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=23&t=2772 (http://www.airsoftgames.ee/viewtopic.php?f=23&t=2772)
 
2.6 Karistused
- Osaleja võib saada karistada mängu, kogukonna ja ohutustehnika reeglite rikkumise eest.
- Sõltuvalt väärteo raskusest võidakse kasutada karistusena hoiatust, eemaldamist surnuaeda, eemaldamist mängult, musta nimekirja viimist ja üldist mängukeeldu.
- Korraldaja valib, millise karistuse ta mingi väärteo suhtes määrab.
- Iga karistatud mängija satub “musta nimekirja”.
- “Must nimekiri” on korraldajate jagatud ühine nimekiri kinnises foorumis.
 
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Paganarh on August 22, 2012, 09:10:11
3. ARide klassifikatsioon ja parendamine
ARide klassikuuluvust saate vaadata siit: http://world.guns.ru/index-e.html (http://world.guns.ru/index-e.html)
ARide väljalaskekiirust mõõdetakse 0,2 g kuuliga ning maha keeratud hop-up'iga. Kasutades teises kaalus kuuli ja hop-up'i, võivad tulemused olla kardinaalselt erinevad.
 
Siseruumides on lubatud kasutada ainult ARe, mille väljalaskekiirus ei ületa 120 m/s.
 
3.1 ARide liigid ja väljalaskekiirused
- Ründeautomaadid (Assault Rifles, Submachine guns): väljalaskekiirus kuni 130 m/s.
- Üksiklaskudega ARid (valangu laskmise võimalus on eemaldatud mehhaaniliselt!), kuulipildujad ning kergkuulipildujad (MachineGuns, LMG): väljalaskekiirus kuni 150 m/s.
- Poolautomaatsed snaiper-ARid (valangu laskmise võimalus on eemaldatud mehhaaniliselt!): väljalaskekiirus kuni 170 m/s.
- Vinnastatavad snaiper ARid: väljalaskekiirus kuni 190 m/s.
 
3.2 Minimaalse laskekauguse piirangud vastavalt ARi väljalaskekiirusele
- 120 m/s (kaasa arvatud), laskekauguse piirangut ei ole, pimesi laskmine ebasoovitatav.
- 121-130 m/s, laskekauguse piirang 10 m, pimesi laskmine keelatud.
- 131-150 m/s (ükskiklaskudega AR, kuulipilduja, kergekuulipilduja, poolautomaatne snaiper ning vinnastatav snaiper AR), laskekauguse piirang 20 m, pimesi laskmine keelatud.
- 151-170 m/s (poolautomaatne snaiper ning vinnastatav snaiper AR), laskekauguse piirang 30 m, pimesi laskmine keelatud.
- 171-190 m/s (vinnastatav snaiper AR), laskekauguse piirang 30 m, pimesi laskmine keelatud.
 
Tähelepanu! Keelatud on pimesi laksmine relvadest, mis on üle 120 m/s. Alates 121 m/s-ist algavad minimaalse laskekauguse piirangud ning seetõttu peab laskja täpselt nägema ja hindama kaugust oma sihtmärgini. Siiski ei ole soovitatav pimesi laskmine ka kiiruste korral 120 m/s ja alla selle.
 
 
4. Hea tava reeglid mängul ning väljaspool mängu
 
- Ära kanna katmata ARi asustatud kohtades. ARi transportides peab see alati olema varjatud võõra pilgu eest.
- Ära kanna lahinguvarustust seljas väljaspool mänguala. Pane rakmed ja vest kotti.
- Ära lase vastasmeeskonna liiget pähe, kui on näha ka mõni teine tema kehaosa.
- Ära lasku vaidlustesse "tabas/ei tabanud".
- Ära pista ARi nurga või katte tagant välja pimesi, ilma nägemata, kuhu sa lased.
- Väldi võõra vara rikkumist mängudel.
- Ära jäta endast prügi maha. Uuri korraldajate käest, kus asuvad prügikotid.
- Ka hea tava reeglite rikkujad võivad sattuda korraldajate musta nimekirja, kui korraldajad peavad seda vajalikuks.
- Käitu ühiskonnanormide järgi. Ole viisakas teiste mängul osalejate vastu.
 
5. Üldised soovitused
5.1 Riietus, jalanõud
Proovi leida endale mugav riietus ja varustus. Tähtis on, et see vastaks mängu ajal olevatele ilmastikutingimustele ja aastaajale.
 
Soojal ajal riietu õhukeselt, kuid ära unusta oma jäsemete ohutust. Pikad käised ja püksid kaitsevad sind marrastuste, lõikehaavade ja putukahammustuste eest ning pehmendavad tabamuse lööki. Lisaks on pikad käised ja püksid lisamaskeeringuks.
Külmal ajal proovi riietuda nii, et liikumisel mitte tugevalt higistama hakata ega külmetuda, kui peab pikemat aega ühel kohal olema.
Alati uuri ilmaprognoose ning riietu vastavalt tingimustele, mida lubatakse mängu alal.
 
Jalatsid
Jalatsid peavad olema valitud vastavalt tingimustele. Jalats peab fikseerima jalalaba, et kaitsta seda nikastuse eest. Tugev tald kaitseb torgete ja lõigete eest. Talla muster ja materjal peaksid takistama libisemist. Suvel on parem kasutada kergemat ning talvel vooderdatud jalanõud.
 
5.2 Vesi
Proovi alati kaasas kanda joogivett, olenemata aastaajast. Organismi dehüdratsioon võib viia üsnagi raskete tagajärgedeni. Soojal aastaajal on organismi minimaalne ööpäevane veevajadus ligikaudu kaks liitrit. Külmal ajal on dehüdratsioon sama ohtlik kui soojal aastaajal.
 
5.3 Meditsiin
TÄHELEPANU! Kui sul on kroonilisi haigusi või oled sunnitud võtma ravimeid, aga ikkagi riskid tulla mängule, siis teavita korraldajaid ja võitluskaaslasi oma ravimite asukohast, kuidas neid võtma peab ning kellega tuleks erijuhul kontakteeruda lisaks kiirabile.
Ülejäänud juhtudel on soovitatav kanda endaga kaasas väikest esmaabipakki, millest oleks abi tüüptraumade puhul nagu lõikehaavad, marrastused, sinikad jne. Samuti tasub kanda kaasas putukatõrjevahendit.
 
5.4 Kasulikke nõuandeid (täiendamisel)
- Mängul kanna endaga kaasas mobiiltelefoni, millel on täis aku ja piisavalt krediiti juhuks, kui sul pole raadiosaatjat ja sa tahad saada ühendust korraldajatega. Hädaabi numbrile helistamine (112) on tasuta.
- Alati kanna endaga kaasas mõne sugulase või lähedase numbrit, kellega saaks võtta ühendust eriolukorras.
- Pane mängukorraldaja mobiilinumber endale kirja.
- Pea meeles, et võrkmask või -prillid ei päästa su silmi katkimineva kuuli eest või kuivatatud herne eest, mida tihtipeale kasutatakse granaatides tabava elemendina. Väikesed killud võivad lennata läbi maski ning vigastada silmi.
 
6. Korraldajad
Korraldajad (edasises tekstis GM või GMid) - isikud, kes vastutavad airsofti mängu korraldamise eest. Mängu toimumise ajal kannab GM tavaliselt oranži või rohelist helkurvesti.
 
Mängu korraldamine
- Keegi ei saa kohustada GMi korraldama mingit konkreetset mängu. Korraldamine on puhtalt vabatahtlik tegevus.
- Keegi ei saa takistada mängu korraldamist, kui see vastab Eesti Vabariigi seadustele ning eetikanormidele.
 
GMi kohustused
- Väljakuulutatud mängu korraldamine. Kui GM ei ole võimeline mängu korraldama, peab ta sellest teatama võimalikult varakult.
- Korra tagamine mängul. Vajadusel võib korraldaja kaasata kolmanda osapoole, näiteks turvafima.
- Mängu käigus tekkinud konfliktsete olukordade ja vaidluste lahendamine, tuginedes airsofti reeglite ning mängu stsenaariumi reeglite eripärasustele.
 
GMi õigused
- GMil on alati õigus.
- GMil on õigus eemaldada reegleid rikkunud mängija mängult või surnutsooni.
- GMil on õigus eemaldada mängija mängult või suunata ta surnutsooni, kui mängija on rikkunud reegleid või takistab mängu (näiteks: stsenaariumi reeglite või nõudmiste rikkumine, konfliktile õhutamine või provokatsioon, osapoole komandörile või trusteele mitte allumine jne).
- GMil on õigus piirata mängija liikumisvabadust ja õigusi kasutada rekvisiite, kui see on põhjendatud stsenaariumi reeglitega.
- GMil on õigus arhiveerida mängu korda või reegleid rikkunud mängija nimi, perekonnanimi, hüüdnimi ja foto kohta, mida näevad teised korraldajate grupid.
- GMil on õigus soovitada teistel korraldajate gruppidel mitte lasta oma mängudele isikuid rikkujate nimekirjast.
 
Teavituseks: korraldajate vahel on kokkulepe mitte lasta ühel mängul korda rikkunud mängijat ka teise korraldaja mängudele. Enne sellise otsuse vastuvõtmist vaadatakse ja analüüsitakse konfliktne olukord uuesti põhjalikult läbi.
 
Korrarikkujate nimekiri on nimekiri, millele pääsevad ligi mängude korraldajad ning mis sisaldab korrarikkujate nimesid ja fotosid.
 
Rekvisiidid on seadmed, materjalid, korraldajate vara, mida kasutatakse mängu korraldamiseks ja olustiku täiendamiseks.
 
7. Fotograafid/operaatorid
 
Mängul võib olla kahte tüüpi fotograafe (või operaatoreid) - "rindefotograafid" (kogemustega mängijad, kes mängust osa ei võta, kuid jäädvustavad mängu "seest") ning tavafotograafid (kõrvalised isikud kaameratega, kes ei võta mängust osa).
"Rindefotograafideks" airsofti mängudele lubatakse ainult kogemustega mängijad või kogemustega (korraldaja äranägemise järgi) fotograafid, kes tunnevad hästi mängu spetsiifikat. "Rindefotograafid" võivad jälgida mängu "seest" ning liikuda kaasas rühmadega. Nad on kohustatud jälgima järgmisi reegleid:
- "rindefotograaf" on kohustatud kandma nokamütsi kirjaga "PRESS" või hästi märgatavat käelinti kirjaga "PRESS" mõlemal käel. Fotograaf on kohustatud need esemed ise hankima;
- "rindefotograaf" kannab kaitseprille või -maski, ta on kohustatud need ise hankima;
- "rindefotograafid" ei tohi segada mängu, anda kellelegi mängusisest infot, demaskeerida mängijaid ning segada mängu ja mängijaid mis tahes moel;
- "rindefotograaf" on kohustatud eemalduma tegevusalalt, kui mängija seda palub.
 
Tavafotograafid lubatakse mängu territooriumile vaid korraldajate loaga. Selleks tuleb korraldajaid teavitada mitte vähem kui kahe nädala jooksul enne mängu algust. Sellised fotograafid ei "hukku" tabamusest, ei osale stsenaariumis ega sekku mängu mitte mingil moel. Tavafotograaf on kohustatud jälgima järgmisi reegleid:
- tavafotograaf peab kandma oranži värvi helkurvesti (mitte kollast!), ta on kohustatud selle ise hankima;
- tavafotograaf kannab kaitseprille või -maski, ta on kohustatud need ise hankima;
- tavafotograafil ei ole õigust astuda vestlusesse mängijatega;
- tavafotograafil ei ole õigust ligineda mängijale lähemale kui 10 meetrit;
- tavafotograaf ei tohi asuda mängijate keskel;
- tavafotograaf ei tohi olla kaitserajatise/positsioonide sees;
- tavafotograaf ei tohi eesmärgipäraselt käia järgi rühmal või mängijal ning fotografeerida positsioone, end peitnud/varitsuses istuvaid mängijaid ning segada mängu või mängijaid mis tahes moel.
 
Ka kõigi reeglite järgimine ei taga, et fotograaf ei saaks tabamust enda või oma tehnika pihta. Sellega peab fotograaf arvestama ning pretensioone mängijate või korraldajate vastu arvesse ei võeta.
 
Mängijad, kellel on kaamerad, võtavad mängust osa ning käituvad tavamängija reeglite järgi (lähevad tabamusel surnuaeda jne).
 
8. Sõnaseletuste nimekiri
 
AR (airsoft-replika), AEG (ingl.k: Airsoft Electric Gun), GBB (ingl.k: Gas Blowback) - elektro-pneumaatilised airsoft relvade replikad, mida kasutatakse airsofti mängudel
 
"Noaga ründamine" või "knife kill" (sellise rünnaku lubamine on korraldajate jaoks individuaalne)
Noaga ründamine võib olla välja mängitud kahte moodi:
1) Patsutus kehale häälteavitamisega. Ründaja läheneb vastasele, puudutab/patsutab teda õlga/kaela/kehasse ning ütleb "knife kill" või "нож (nož)". Pärast seda tegutseb rünnatu vastavalt "langenu" reeglitele.
2) Puudutus pehme noaimitatsiooniga (lubatud vaid siis, kui korraldajad on seda spetsiifiliselt välja öelnud) ja häälteavitamine. Ründaja läheneb vastasele, puudutab teda õlga/kaela/kehasse noaimitatsiooniga ning ütleb "knife kill" või "нож (nož)". Pärast seda tegutseb rünnatu vastavalt "langenu" reeglitele.
 
Sisselaskmise ala
Sisselaskmise ala määravad mängu korraldajad:
- ala markeeritakse lindiga;
- korraldajad määravad laskesuuna;
- väljalaskekiiruse mõõtmised toimuvad ainult selles alas;
- ARi töö kontrollimine, kui ARil on küljes salv ning aku, on lubatud ainult sellises alas;
- eemaldudes sisselaskmise alast kontrolli, et salv oleks eemaldatud ning mehhanismi ei oleks jäänud ühtegi kuuli - tee tühilaske üles mitte väiksema kui 30-kraadise nurga all.
 
Stopp mäng
Seda rakendatakse, kui on tekkinud ohtlik olukord, mis võib viia trauma, õnnetuse või materiaalse kahjuni.
"Stopp mäng" on vaja edastada järgmistel juhtudel:
- põleng polügoonil;
- mängu alale on sattunud kõrvalised isikud, kellel ei ole kaitsevahendeid, ka tehnika, mis ei ei ole mänguga seotud;
- juhul, kui mängul osaleja on saanud trauma;
- mängija(te) rasked korrarikkumised, mis võivad viia traumani.
 
Sellistel juhtudel peab mängija kõvasti ja selgelt karjuma "Stopp mäng!". Kui kuulsid seda signaali, oled kohustatud seda samamoodi edastama, tehes seda võimalusel ka raadio teel.
 
Surnuaiad või surnutsoonid
Alad, mis on eraldatud mängus "langenud" mängijate jaoks.
- Surnuaias viibimise aeg on välja toodud mängu reeglistikus.
- Surnuaed tähistatakse markeerimislindiga (lindi värv võib olla erinev) ning tihtipeale asub see mängualast väljaspool.
- Surnuaedade koguse ning nende kuulumise mängijate osapooltele panevad paika korraldajad.
- Laskmine sunuaias või selle vahetus läheduses on rangelt keelatud.
- Kaitseprillide või maski eemaldamine surnuaias on keelatud mänguala läheduse tõttu.
 
Laager
Mängu korraldajate eraldatud koht, kuhu mängijad saavad suurte mängude ajal panna oma autod, telgid, teha lõket jne. Korraldajad on laagris ka ise tihti kohal. Laager on reeglina ohutu tsoon, kus võib käia ilma kaitseprillideta ning kus laskmine on kategooriliselt keelatud.
 
Parkla
Parkla on korraldajate eraldatud koht, kuhu mängijad saavad parkida oma sõiduvahendid. Parklas võib kohal olla ka mõni korraldaja. Parkla on reeglina ohutu tsoon, kus võib käia ilma kaitseprillideta ning kus laskmine on kategooriliselt keelatud.
 
Osapoole komandör
Korraldaja määratud isik, kelle ülesandeks on ühe mängijate osapoole juhtimine. Komandöri käskude täitmine on mängijatele kohustuslik. Käsu mittetäitmisel määrab korraldaja karistuse, näiteks eemaldab mängija surnuaeda või isegi mängult.

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on August 22, 2012, 09:22:24
No igatahes suur töö tehtud. Nüüd peaks olema asi selge ning tulevikus mängudel vähem probleeme.

Kuna oled kogu info läbi töötanud, siis ehk tood laiskadele ja muidu kiiret infot otsivatele kodanikele välja põhilised ja tähtsad erinevused?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Paganarh on August 22, 2012, 12:52:03
vast ühed tähtsamad erisused on:

- 131-150m/s väljalaske kiiruse puhul on lasukeeld 20m (mitte 15) ning kuni 190m/s on 30m (leidsin ja paradnasin typo, postituse ajal oli seal 40)
- väga rõhutatakse suure korraliku punase lapi või isegi reflektorvesti kandmist
- kui surnud siis tuleb salv alt ära kuni elluärkamiseni
- niisama pauguti, kui sellel pole küljes BB'sid, on lihtsalt pauguti- kui pihta ei saanud, ei ole surnud (välja arvatud juhul kui ruum kuhu granaat lendas on väiskem kui 25 ruutmeetrit.
- Achtungid on keelatud. lubatud ainult corsair mudel. siseruumides ei kasuta granaati mis on karmim kui 1 corsair. välitingimustes võib kasutada max neljast kimpu
- tossukateks ainult tehasetoode lubatud. oma mikstuurid keelatud
- igal mängijal kaasas max 5 granaati


need on sellised asjad mis kõige rohkem vast silma jäid ja mille vastu eksides võib pahandust tekkida. reeglite rikkumise eest võib saada igast karistusi kaela ning need ei ole niisama suusoojaks, näiteks alko tarbimise eest said kolm mängijat Stalkeril banni
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: W_Treier on November 22, 2012, 14:51:48
2.2 Alaealiste osalemine airsofti mängudel
- Alaealistel isikutel on airsofti mängudel osalemise võimalused piiratud:
- alla 16-aastased isikud võivad mängudel osaleda vaid koos oma vanemaga või ametliku hooldajaga, kui mängu kuulutuses ei ole märgitud teisiti;
- 16-17-aastased isikud võivad airsofti mängudel osaleda vaid oma vanema või ametliku hooldaja kirjaliku nõusolekuga, mis on allkirjastatud korraldaja juuresolukul või on saadetud korraldaja meilile digiallkirjastatult.


See reegel küll ei meeldi.
Kui alla 17 aastane oskab normaalselt mängida ja väga tahab , siis võiks ju ta mängu võtta.
Ise teab mida teeb , ja kui haiget saab , siis enda süü.
ps. Lihtsalt minu arvamus , mitte et ma vinguks reeglite kallal.
 ;) ;) ;) ;) ;) ;) ;) ;)
Edu kõigile alla 18 aastastele lahinguväljal!!!
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Silver on November 22, 2012, 15:35:59
Asi pole vast mitte selles, et keegi ei tahaks alaealisi mängudele lasta, vaid pigem seadustes kinni. Asi nimelt selles, et kui vanemat või hooldajat kaasa pole, on mängukorraldaja vastutav selle isiku eest.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: insener on November 26, 2012, 23:04:10
alla 16-aastased isikud võivad mängudel osaleda vaid koos oma vanemaga või ametliku hooldajaga, kui mängu kuulutuses ei ole märgitud teisiti;

Kas siis isa või ema peavad kaasa olema voi kaasa mängima? 

Nt: kui isa on fotograaf aga isa mängin lahingus . 

kas nii sobiks?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on November 27, 2012, 10:11:14
Selle sõnastuse kohapealt küll. Peab ära märkima, et need reeglid kehtivad küll jah vaid Airsoftgames.ee poolt korraldatavatel vene seltskonna üritustel.

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Paganarh on December 09, 2012, 11:30:38
nagu juba ära märgiti ei ole asi selles, et korraldajad vihkaksid kõiki kes 17 ja alla selle, vaid Eesti seadusandluse järgi kuulub see vanusegrupp veel alaealiste alla, mistõttu kehtivad teile teised reeglid. kui alaealine viga saab, hakatakse korraldajaid pinnima. kuid kui saab viga alaealine kes on lähisugulase vastutusel, ei jää organiseerijad süüdi.
praegu kõik organiseerijad riskivad, kes lubavad alla 18 inimesi mängule ilma vanemate loata või ametliku hooldajata. nii lihtsalt on, ärge võtke seda isiklikult

Kas siis isa või ema peavad kaasa olema voi kaasa mängima? 
ei pea. "ametlik hooldaja" võib olla ükstaskõik kes 18+ isik, kes on endale võtnud kohustuse olla alla 18 isiku eest vastutav tolleks ajaperioodiks. niiet see võib olla ka sõber, võitluskaaslane jnejne. seni kuni nad on nõus olla vastutavad isikud.

airsoftgames.ee suurtel mängudel on ikka alaealisi näha pahatihti, niiet mängudel käimine ei ole võimatu :)


PS. neid reegleid ei kasuta mitte ainult airsofgames.ee vaid ka näiteks mitmed airsoft-larp üritused mida organiseerin. lihtsalt sellepärast, et "eesti" reeglid on päris kehvakesed ja halvasti sõnastatud. need reeglid on juba täitsa solid ja kannatavad vett :)

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: undo on December 30, 2013, 11:46:18
Kas eesti klubidel on "väike ruum" granaadi seisukohalt ka mingite mõõtmetega ära defineeritud?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on March 27, 2014, 11:24:32
Undo - üldiselt räägitakse 5m raadiusest. Osadel mängudel on ette tulnud ka 3m raadiust, aga seda harva.

Paganarh - lugesin praegu uuesti üle vene reeglid. Meil on siin praegu tõlge, kus on kirjas, et pimetuli ei ole SOOVITAV ükskõik mis kiirusega relvast, KUID see EI ole keelatud relvadest alla 120m/s.
Kas saad palun vene reeglitele pilgu peale heita ning üle kontrollida kuidas viimane seis on. Mu enda vene keele oskus jääb vajak detailides.

Mulle nagu olesk meelde jäänud, et ka vene mängudel on pimetuli 100% keelatud. Vaja üle täpsustada.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Paganarh on March 27, 2014, 12:57:59
sain, kontrollin. seal tekkis ka poleemika kui ma õigesti mäletan. uurin välja ja panen kirja
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Paganarh on March 27, 2014, 13:27:48
Viimane versioon näeb ikkagi ette, et pimesi laskmine on keelatud kui väljalaskekiirus ületab 120 m/s (loogika on selles, et kuna >120m/s puhul rakenduvad distantsireeglid, ei tohi pimesi lasta, sest sa ei saa kontrollida kaugust sihtmärgini)

Pimesi laskmine on lubatud kuni 120m/s relvade puhul kuid ebasoovitatav. Keelatud aga ei ole kuna näiteks valangu andmist põõsasse kus asub oletatav vaenlane nimetatakse ka pimesi laskmiseks.
Niiet kui keegi tuleb kobisema, ei ole neil millelegi tegelikult toetuda.

Isiklikult eelistaks, et oleks kirjas midagi taolist, et "kui päästikule vajutad, peab softikas olema palges mitte väljasirutatud kätel".
Aga ei ole. Niiet pole 100% keelatud, lihtsalt ebasoovitatav.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: AndrusK on April 11, 2014, 23:39:47
Hei,

siin on 2 linki suuremate välismaiste mängude reeglitele: Berget ja Border War:

http://www.berget-events.com/page#4 (http://www.berget-events.com/page#4)

http://www.borderwar.cz/sites/rules.php (http://www.borderwar.cz/sites/rules.php)

2 asja mida tasuks tähele panna:

1. Kui täielikud nad on. Küsimusi võib tekkida, aga vastuseid on ka palju olemas.
2. Automaat on lubatud 130m/s, koos nõutud minimum engagement distantsiga. Olgu muu mis on, aga see on neil kõigil sama. Ja vene reeglites on see ka nii. Ehk võiks ka Eesti reeglid ühildada sellega?

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on October 18, 2015, 02:56:14
Õhtu hiline, mõtlesin, et vinguks.
Silma jäi kuulutus http://airsoftfoorum.ee/foorumest/index.php?topic=2125.0;topicseen
Ja eriti rida Muzzle velocity is : 135 m/s / 450 fps.
Ei paista asi eriti DMR´i moodi olevat.
Miskipärast kahtlen ka, et kasutaja numbriga 201
laseb ainult üksiklaske. Tõestuseks link https://www.youtube.com/watch?v=1EVzxwnjdkc&feature=youtu.be
Kunas alles oli teema, et varustus pole just ballistilise kaitse serdiga,
siis tekitab asi natukene muret, kui CQC´s tuleb vastu tüüp,
kes laseb valanguga 135m/s n. 0,28 kuule.
Mul 140´se vedruga lööb läbi klaaspurgi plekk kaane...
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: argoe on October 18, 2015, 15:51:31
Mitte, et ma õigustaks aga tegemist vene kasutaja relvaga ja vene reeglid teised. Nende mängudel läheb piiridesse.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on October 18, 2015, 16:07:06
Nii ja naa tegelt. Neil ei ole ju +-5m
Ja 135 läheb selle järgi kindlasti piiridest välja. Lisaks kui sellise relvaga käiakse ka eestlaste korraldatud mängudel, siis vaevalt vahetatakse vedru.
Vaadates, palju kasutab võrkmaski, siis võtab nats kõhedaks.

3.1 ARide liigid ja väljalaskekiirused
- Ründeautomaadid (Assault Rifles, Submachine guns): väljalaskekiirus kuni 130 m/s.
- Üksiklaskudega ARid (valangu laskmise võimalus on eemaldatud mehhaaniliselt!), kuulipildujad ning kergkuulipildujad (MachineGuns, LMG): väljalaskekiirus kuni 150 m/s.
- Poolautomaatsed snaiper-ARid (valangu laskmise võimalus on eemaldatud mehhaaniliselt!): väljalaskekiirus kuni 170 m/s.
- Vinnastatavad snaiper ARid: väljalaskekiirus kuni 190 m/s.

3.2 Minimaalse laskekauguse piirangud vastavalt ARi väljalaskekiirusele
- 120 m/s (kaasa arvatud), laskekauguse piirangut ei ole, pimesi laskmine ebasoovitatav.
- 121-130 m/s, laskekauguse piirang 10 m, pimesi laskmine keelatud.
- 131-150 m/s (ükskiklaskudega AR, kuulipilduja, kergekuulipilduja, poolautomaatne snaiper ning vinnastatav snaiper AR), laskekauguse piirang 20 m, pimesi laskmine keelatud.
- 151-170 m/s (poolautomaatne snaiper ning vinnastatav snaiper AR), laskekauguse piirang 30 m, pimesi laskmine keelatud.
- 171-190 m/s (vinnastatav snaiper AR), laskekauguse piirang 30 m, pimesi laskmine keelatud.

Tähelepanu! Keelatud on pimesi laksmine relvadest, mis on üle 120 m/s. Alates 121 m/s-ist algavad minimaalse laskekauguse piirangud ning seetõttu peab laskja täpselt nägema ja hindama kaugust oma sihtmärgini. Siiski ei ole soovitatav pimesi laskmine ka kiiruste korral 120 m/s ja alla selle.

Pilt peale suvist mängu. Vennas sai 15-20m kauguselt külge.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: argoe on October 18, 2015, 17:33:23
Eesti mängul saad alati nõuda cronomist kui kahtlus on. ja eks soft aususe peale üles ehitatud üldse.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Paganarh on October 20, 2015, 11:52:46
Eks ta nii ole, et müüa ja kodus hoida ei keelata reeglitevastast relva - mängule ei tohi vaid tulla.
Kui on mängul kahtlus, et mõnel tüübil on reegliteväline relv, tuleb sellest koheselt teavitada.

Ei ole kahjuks ideaalset varianti. Ainult mängul ja kohapeal saab miskit selle vastu teha. Kahjuks saab laksu aga kätte, nagu sinu venna näide ka ilmekalt demonstreerib.

Panen südamele mitte maha vaikida intsidente. Kui on kahtlus või pretensioon, kindlasti mängija number (kui on vene mäng) teatada lähimale organisaatorile.
Väga palju juhtumeid vaikitakse maha (või kehvemal juhul minnakse otse arvatava süüdlase kraesse) ning seetõttu saavad mõned mängijad ka reegleid eirata.

Numbrite süsteem loodigi just selleks, et ei peaks inimese nime taga ajama vaid saab küsida numbri ning selle teatada kuhu vaja. Minuarust väga õiglane süsteem ning kannan numbrit ka eesti mängudel.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ranel on September 14, 2016, 13:10:39
Kuidas teise relvaga on?
Peab see olema püstol või sobib lühike SMG relv nagu näiteks MP5?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on September 14, 2016, 13:43:32
kasvõi mg42. Peamine, et. Jääks. Alla 120ms.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: rastaman on November 26, 2016, 15:53:36
mängu reeglitega tutvutud , accept .
Title: kohandame erinevused?
Post by: Margus on May 30, 2017, 11:58:18
Et vältida edaspidi erinevusi, kas oleks mõeldav, et kohandame meie reeglid vene foorumi reeglitega?
Muidu tekib mängus vaidlus.
Erinevused Raku järve lahingu tagasisidest:

Scuall: ...Ja võiks arutada lõpuks teemat, et mis reeglite järgi mängud käivad?
120 vs 130ms auto
150 vs 175 SA
175 vs 190 Polt
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ranel on May 30, 2017, 14:31:28
Mu enda relv on võimeline laskma 133-135 m/s 26 lasku sekundis. 135m/s suudab aga nahka läbistada. Suruõhuga süsteemid suudavad palju rohkemgi. Sellise ette küll jääda ei tahaks ega teistele ei sooviks ka seda.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on May 30, 2017, 14:54:14
Polt ja SA piirangd ei ole nii hull, aga 130m/s FA on päris krõbe. Lisaks tekib mingi naljakas 10m "sümboolne" piir millest keegi keset mängu ei oska ega suuda kinni pidada.

HPA ei ole siin mõjutegur. HPA erinevalt AEG-st saab vastavalt mängule 20 sekundiga paika kronoda soovitud kiiruse. Pigem on vedruvahetus AEG sees see, mida kasutaja ei tee ja läheb "kuuma" relvaga mängule, sest ainult 10m/s on "üle".
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ranel on May 30, 2017, 15:07:12
Polt ja SA piirangd ei ole nii hull, aga 130m/s FA on päris krõbe. Lisaks tekib mingi naljakas 10m "sümboolne" piir millest keegi keset mängu ei oska ega suuda kinni pidada.

HPA ei ole siin mõjutegur. HPA erinevalt AEG-st saab vastavalt mängule 20 sekundiga paika kronoda soovitud kiiruse. Pigem on vedruvahetus AEG sees see, mida kasutaja ei tee ja läheb "kuuma" relvaga mängule, sest ainult 10m/s on "üle".
See oligi, kui 130 m/s +-5 on lubatud. Vahet pole millega, kas vedruga või suruõhuga.

HPA-ga nagunii saab ikka väga haigeid kiirusi välja võluda+rääkimata kui tihedalt üksiklaskudega HPA võimaldab lasta. Need viimased ei meenuta aga mingist otsast üksiklaske, vaid mõne kehvema aeg auto tuld. Mina saan enda vedruga 300 lasku minutis kätte, kui teen üksiklaske. HPA-ga on see number kindlasti oluliselt suurem. Ainus õige asi selles juures on jah, et saab vajadusel kenasti paika keerata erinevalt vedrust.

Praegused eesti normid on samas suht mõistlikud. Juba praegu on suht iga mäng kellelgi veri nagunii väljas.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Geoloog on May 30, 2017, 21:57:16
Kui ma ei eksi, siis vene reeglite järgi mõõdetakse laskekiirust maha keeratud hopiga ja +/- 5ms tolerantsi ei ole. Seega ei ole need laskekiirused nüüd nii hullult eesti omadest erinevad (loe valusamad) midagi ;)
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on May 31, 2017, 08:04:21
Õige. See hopup maas kronomine on eriti vale lähenemine. Osadel relvadel kuuli kiirus väheneb, kui hopi peale keerata, teistel aga tõuseb!

Näide elust enesest: VSR-10, hopup maas 0.2g krono 160m/s. Sama relv, hopup peal sirge lennutrajektoori jaoks 0.43g kuuliga, kronotakse 0.2g kuuliga ja tulemuseks 175m/s. Sama relv, hop peal ja kronotakse 0.43g kuuliga (reaalne kuul ja reaalne relva seisund) ning Joulides tuleb jõu näit hoopis selline, et ümber arvutatuna 0.2g kuuli kiirusele saame kiiruseks 185m/s. Seega sama relva saab ümberarvutatuna kronoda 160-185m/s ilma ühtegi juppi vahetamata.

Olen sellest ka varem kirjutanud. Mõõtma peaks jõudu reaalse kuuliga ning reaalsete sätetega nagu mängule minnakse. Kes ei saa aru kuidas jõud (Joulides) ning kiirus (m/s või FPS) omavahel muutuvad, siis siin on üks kalkulaator: http://www.arniesairsoft.co.uk/articles/fps_limits/fps_calc.htm

0.2g @160m/s = 2,55J
0.2g @175m/s = 3,06J (tihtipeale on välismaal 3J piirang snaipritel)
0.2g @185m/s = 3,44J

Seega sama relv on võimeline olenevalt hopup sättest ning kuulikasutusest välja laskma 2,55J vs 3,44J jõudu, st. 1,35 KORDA erinevust.

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Geoloog on May 31, 2017, 09:11:08
Hmm, see, et hop peal FPSi tõsta suudab tundub esmalt ebaloogiline (BB põrkab ju ikka vastu takistust). Aga kui räägid, et näide elust enesest, siis ju see mingi snaiprite hopi ja sellest tuleneva õhu liikumise eripära. AEG-del peaks hop peal ikka FPSi allapoole tooma (vähemalt mul toob).
Hopi põhja keerates saab AEG-del kronodes näidata väiksemaid FPSi tulemusi, kui reaalse mängu sättega, kus sul hop nii kangeks pole krutitud. Hop peal mõõtmise mureks on need üksikud mängud, kui kõikide relvade kronomine ja märgistamine toimub enne mängu, siis on võimalus trikitada ja puhtalt pääseda. Samas kui tekib tavalise mängu ajal kahtlus, et kellegi relv on kuum ja minnakse kronoma, siis märkamatult hopi põhja kruttimine on juba päris raske.

Aga see selleks. Point muidu mul, et kas mõõta hop peal või maas on nende määratud FPSi piiride juures sama oluline faktor, kui need va numbrilised FPS piirmäärad. Seega ei maksaks niiväga neid eesti ja vene numbreid omavahel üks-ühele võrrelda, kuna mõõtmistingimused ja lubatud tolerantsid on neil samuti erinevad.


Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: zaG on May 31, 2017, 09:21:20
Hmm, see, et hop peal FPSi tõsta suudab tundub esmalt ebaloogiline (BB põrkab ju ikka vastu takistust). Aga kui räägid, et näide elust enesest, siis ju see mingi snaiprite hopi ja sellest tuleneva õhu liikumise eripära.
Minu VSR-i puhul toimib see FPS tõus samuti.


Nõustun samuti, et ideaalne oleks mõõta reaalsete sätete ja kasutatava kuuliga, samas siin tekiks väga palju probleeme sellega. Esiteks ei tohiks mängu siseselt hopupi regullida, kuna see kõik mõjutab tulemust päris palju.
Sama oleks kuulide vahetamisega, sest isegi kui kaal on sama, siis tootja erinevus võib tähendada teistsugust tulemust, kuna hopi kumm reageerib erinevate pindade suhtes erinevalt.
Minu meelest oleks see veidi hobi ülereguleerimine ning tekitaks rohkem probleeme ja vaidlusi kui sellest reaalselt kasu oleks.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on May 31, 2017, 09:51:26
Probleem pigem auto tulega. Seda eriti lähi distantsilt, kus nn state of war mõõte tulemuste valguses, lasid paljud relvad kuumemalt kui tohtis.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on September 11, 2017, 00:54:11
Ehk tasuks viia ka meie reeglid samale tasemele, mida vene rahvas kasutab.
 штурмовое автоматическое оружие (штурмовые винтовки, автоматы, ПП): вылет до 130 м/с;
- АП с одиночным огнем (очередь отключена механически!), пулеметы и легкие пулеметы: вылет до 150 м/с;
- полуавтоматические снайперские винтовки (возможность стрельбы очередями отключена механически!): вылет до 170 м/с;
- болтовки: вылет до 190 м/с.

Palju mänge, toimub vene korraldajate läbi ja ka nende reeglitega.
Kuigi SA võiks olla nii vene kui eesti mängudel siiski 150. Üle, on nats overkill siiski. Pealegi
laskekaugus sellest eriti ei sõltu.

Aga poldikad 190, oleks täitsa ok. Algajad, kes lollusi teeks, ei suuda reeglina endale nii
kuuma relva teha aga nendel kellel juba on, on reeglina ka midagi kahe kõrva vahel.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: andreas on October 11, 2017, 03:45:52
Teen ettepaneku panna hääletusele järgnevad punktid, et need vastavalt foorumikülastajate soovile siis ka reeglite hulka lisada.

* Lisaks punasele ,,surnurätile'' vajalik pimedas kasutada punast valgust surnud mängija märgistamiseks
* Lisaks sellele, et kuulipilduja peab välja nägema tõetruu, peab selle relva taga olev mees täitma kuulipilduri rolli. See tähendab, et ei jookse kõige ees ja ei ole esimene mees, kes ruume puhastab, vaid eesmärk on pigem kattetuli või tulega maha surumine. Killide kogumiseks võta tavaline 120m/s automaatrelv. Antud reegel väldiks olukorda, mil mängijad väldivad hi-cap salve keeldu, kasutades CQB stiilis boxmagiga 120m/s ,,kuulipildujat'', mis ei vaja ohutu laskekauguse piirangut, olles võrdne seega tavalise 120m/s automaatrelvaga, millel üldiselt piiratakse hi-cap salvede kasutamist.

*Täpsustame üle ,,silent-kill'' võimaluse. Kui palju korraga, millal, kuidas jne?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on October 11, 2017, 06:55:06
Eelmises kanala tapluses, oli, et vaikselt tappa, ei saanudki.
Mina toetaks sellist varianti pigem. :D
Kuumade relvade omanikel peavad ju olema backupid.
Aga kes neid kasutada ei oska, siis gtfo mängult :D
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on October 11, 2017, 07:54:59
Ootaks veel ettepanekuid reeglite muutmiseks või täpsustamiseks erinevate punktide osas, mis tulid arutlusele pärast viimast mängu. Seejärel koostaks iga punkti kohta avaliku hääletuse mille tulemused määravad reeglite muutmise või mitte muutmise.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: zaG on October 11, 2017, 09:03:39
Teen ettepaneku panna hääletusele järgnevad punktid, et need vastavalt foorumikülastajate soovile siis ka reeglite hulka lisada.

* Lisaks punasele ,,surnurätile'' vajalik pimedas kasutada punast valgust surnud mängija märgistamiseks
* Lisaks sellele, et kuulipilduja peab välja nägema tõetruu, peab selle relva taga olev mees täitma kuulipilduri rolli. See tähendab, et ei jookse kõige ees ja ei ole esimene mees, kes ruume puhastab, vaid eesmärk on pigem kattetuli või tulega maha surumine. Killide kogumiseks võta tavaline 120m/s automaatrelv. Antud reegel väldiks olukorda, mil mängijad väldivad hi-cap salve keeldu, kasutades CQB stiilis boxmagiga 120m/s ,,kuulipildujat'', mis ei vaja ohutu laskekauguse piirangut, olles võrdne seega tavalise 120m/s automaatrelvaga, millel üldiselt piiratakse hi-cap salvede kasutamist.

*Täpsustame üle ,,silent-kill'' võimaluse. Kui palju korraga, millal, kuidas jne?
Esimese ja viimase ettepanekuga nõustun 100%.
Kuulipilduja koha pealt, et talle mingit kindlat "rolli" peale suruda ei ole minu meelest õige. Iga situatsioon on erinev ning nõuab erinevaid lahendusi. Kui panna kuulipilduja kindlatesse piiridesse, võib tekkida olukord, kus ülesannet ei olegi võimalik täita, kuna kuulipildur ei tohi teatud tegevustega tegeleda.
Tegelikult viimasel üritusel ju mainiti ka, et kuulipilduja peab olema tõetruu st. tavaline automaat boxmag-iga ei ole kuulipilduja ning selline asi on keelatud (keegi vist antud reeglit eiras aga see on juba teine teema).
Pakun välja, et lahendus sellele probleemile oleks see, et kuulipildujal on kohustuslik backup relv ja kehtib min distantsi piirang olenemata sellest, kas relva väljalaske kiirus on alla või üle 120m/s.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Raks?! on October 11, 2017, 10:11:31
Teeks nii, et kui sul reaalne kumminuga ja sa sellega vōtad kellegi maha siis see on nö silent kill, kui aga nuga pole siis see sama hea kui sa lased ilma kuulideta ehk see kelle õlale patsutatakse tōstab samamoodi käe püsti ja karjub et ta sai pihta nagu muidu.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ranel on October 11, 2017, 10:44:38
https://www.youtube.com/watch?v=aKyvdkbyG_I

0:56-1.57. Vaadake ja mõelge natuke selle üle.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on October 11, 2017, 12:28:14
Teeks nii, et kui sul reaalne kumminuga ja sa sellega vōtad kellegi maha siis see on nö silent kill, kui aga nuga pole siis see sama hea kui sa lased ilma kuulideta ehk see kelle õlale patsutatakse tōstab samamoodi käe püsti ja karjub et ta sai pihta nagu muidu.

Ja pimedas siis paned lambi põlema ning uurid silent killi tegijalt kas tal see nuga oli käes või pani sõrmed kokku ja torkis sind? Ei lähe kokku hästi.
Lugedes vahelduseks ka teiste reegleid, nt. Borderwarsi oma, siis ka seal on kirjas, et patsutus õlale sobib ning kumminoad on pigem keelatud/piiratud kui kohustuslikud.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: S340 on October 11, 2017, 12:52:53
Patsutus õlale on ühelt poolt tegevus kuidas "silent kill" teha.
Aga milline peaks olema "surnu" tegevus peale seda:
- vaikselt punase räti välja võtma ja surnualasse suunduma?
- andma häälega märku, et surnud ja alles siis punase rätiku võtma? Sellega kaoks justkui "silent kill" mõte ära ju.

Patsutuse eesmärk on ju ka see, et mitte liiga lähedalt kedagi lasta.

Kas siis on kahte erinevat varianti:
- lähedalt ilma laskmiseta - bang-bang häälega?
- "silent kill" - ainult patsutus?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Geoloog on October 11, 2017, 13:30:43
Üldiselt kipun pigem arvama, et need patsutamisega ja ütlemisega tapmised võiks reeglitest välja jääda. Tegu olemuselt päris subjektiivsete reeglitega, mis vaid tekitavad võimalikke vaidlusi teemadel "ma ütlesin bäng või patsutasin enne sind". Lisaks on kuuli lasu täpsus (loe tabavus) palju selgemini defineeritav, kui see kuhu suunda "bäng bäng" viisil lastud kuulid võisid lennata. Sellel põhjusel pole ma ka kunagi ise seda võimalust kasutanud ja piirdun alati lasuga. Sellegi poolest olen ise ütlemisega tapmistega kokku puutunud kolmel korral, kahel neist tekkis segadus kes siis ikka enne suri (kas enne toimus minu lask või tema bäng) ja ühel puhul läks ka veidi teravamalt ütlemiseks. Ehk, siis kõikidel minu kogemuse juhtudel see reeglites olnud võimalus laskmata tappa pigem tekitas segadust. Samas on kõik minu juhtumid olnud olukorras, kus oleme vastasega vastamisi. Enamik lähidistantsil kokkupõrkamisi (situatsioone kus bäng öelda või patsutada) tekib ikka nii, et mõlemad pooled on vastamisi. Juhul, kui sa oled vastasele tema märkamata seljataha sattunud, siis võid ju soovi korral esmalt talle teada anda, et on sihikule võetud ja anda valida kas annab alla lasuta või lasuga. Kui lasuta, siis tõmbab räti välja ja jalutab ära, kui lasuga, siis noh kangelase surm on ju ikka ilusam.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ranel on October 11, 2017, 13:47:14
Eks oleneb inimestest. Ma olen neile küll tänulik, kes oma 120m/s püstoliga mulle ülilähedalt pihta ei lase, eriti kui ootamatult veel ma olen sihiku ette jäänud.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: andreas on October 11, 2017, 15:04:24
Tegu olemuselt päris subjektiivsete reeglitega, mis vaid tekitavad võimalikke vaidlusi teemadel "ma ütlesin bäng või patsutasin enne sind".

Sama asi ju üldiselt lähidistantsilt 1 vs 1 kokku sattumisel, eriti tihti esineb linnalahingutes olukordi, mil mõlemad lasevad samal ajal. Katsu sa siis kinni võtta, kumb lasi esimesena.


Situatsiooni võiks vaadata nii, et silent-kill ei ole tavapärane praktika, hetkeseisuga julgen kahelda, et mõned mehed tulevadki softiüritusele ainult patsutama, nende meeste jaoks on mõned teised üritused kusagil mujal.
Senimaani on silent-kill olnud peamiselt rakenduseks üksikute meeste maha tõmbamiseks, rühmaviisiliselt silent-killimist pole nagu väga ette tulnud. Mistõttu võiks viimasel üritusel aset leidnud sündmuse liigitada pigem väga harvaesineva olukorra kui tavapraktika alla. Eks igaüks teeb järgnevateks üritusteks omad järeldused, seetõttu on vähetõenäoline, et sama olukord uuesti korduks.

Kui kehtestada kumminoa vms eseme reegel, siis mis saab kui on võimalus silent-kill teha, korralikult ja valutult, vastase selja tagant, aga nuga parasjagu kaasas pole? Patsutamine on mõistlik lahendus, kumminoad on vabatahtlikud, pole ju keelatud, kes tahab, see kasutab.

Eelnevast lähtudes ja reglementeerimisele mõeldes  ei maksa järeldusi teha lähtudes ainult viimasel üritusel toimunust, vaid peaks lähenema olukorrale laiemast vaatenurgast.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Geoloog on October 11, 2017, 15:35:51

Sama asi ju üldiselt lähidistantsilt 1 vs 1 kokku sattumisel, eriti tihti esineb linnalahingutes olukordi, mil mõlemad lasevad samal ajal. Katsu sa siis kinni võtta, kumb lasi esimesena.


Situatsiooni võiks vaadata nii, et silent-kill ei ole tavapärane praktika, hetkeseisuga julgen kahelda, et mõned mehed tulevadki softiüritusele ainult patsutama, nende meeste jaoks on mõned teised üritused kusagil mujal.
Senimaani on silent-kill olnud peamiselt rakenduseks üksikute meeste maha tõmbamiseks, rühmaviisiliselt silent-killimist pole nagu väga ette tulnud. Mistõttu võiks viimasel üritusel aset leidnud sündmuse liigitada pigem väga harvaesineva olukorra kui tavapraktika alla. Eks igaüks teeb järgnevateks üritusteks omad järeldused, seetõttu on vähetõenäoline, et sama olukord uuesti korduks.

Kui kehtestada kumminoa vms eseme reegel, siis mis saab kui on võimalus silent-kill teha, korralikult ja valutult, vastase selja tagant, aga nuga parasjagu kaasas pole? Patsutamine on mõistlik lahendus, kumminoad on vabatahtlikud, pole ju keelatud, kes tahab, see kasutab.

Eelnevast lähtudes ja reglementeerimisele mõeldes  ei maksa järeldusi teha lähtudes ainult viimasel üritusel toimunust, vaid peaks lähenema olukorrale laiemast vaatenurgast.

Vahe lihtsalt selles, et kui lask tehtud siis on võimalik täheldada kas see ka tabas. Bäng bäng puhul on seda lihtne kiiresti ja ohutult öelda, kuid situatsioonides kus satud kokku juhtumisi pole see bäng bäng alati olnud selline kus ka võiks väita, et oli võimalus ka pihta saamiseks. Meie lahendasime need olukorrad nii, et mõlemad olid surnud. Ega siin muud ei olegi, et bäng bäng puhul on võimalus seda kasutada lähidistantsil endale eelise loomiseks (ei pea lasu täpsuse pärast muretsema). Samas olen nõus, et see patsutamine ja bängitamine on pigem harvaesinevad nähtused ja veelgi harva esineb nende lubamise puhul tõsisemaid konflikte. Seega maybe tõesti tegu omamoodi pseoduprobleemiga ja ei peaks selle viimase suurema patsutamise sündmuse valguses muretsema?

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: andreas on October 11, 2017, 20:38:24
Quote
Meie lahendasime need olukorrad nii, et mõlemad olid surnud.

Nõus, kui on segadus, mõlemad lasid samal ajal või bäng-bäng samal ajal, siis konflikti vältimiseks võiksid mõlemad osapooled surnud olla.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: speedy gonzales on October 12, 2017, 01:04:46
Kohe kindlasti võiks igasugused "bäng-bängid" välja jätta.
Kui on suur hirm haiget saada, siis pane dressipüksid alla vms. ei ole see valu nii hullu midagi ja kui ikkagi on, siis soovitan lasertagi, nerfi vms.

Mitte, et ma ilge hardass oleksin, aga nii kaob kogu mänguhuvi ära, kui nurga tagant mingi vana välja lendab, karjub "bang bang", endal relv kuskile x-kohta suunatud ja kui lõpuks nurgas mind märkab, siis veel ehmatab ka.

Silent killi vormistamine võiks käia kumminoaga
Ainsaks probleemiks üldse nende nugadega on iga inimese individuaalne reaktsioon sellele, kui keegi tema poole mingi terariista-laadse asjaga jookeb.
Samas, kes ikka valangut makku tahab saada kolme meetri pealt...Seega oleksid sellised olukorrad kas välistatud või minimaalsed.

Vene poolel on olemas Trusteed, ehk mängijad, kes vajadusel on pädevad olukorda lahendama (tuginedes korraldamis-kogemusele, staažile vms.).
Kuidas oleks, kui teha sarnaselt ka siin selline tiitel? Trusteel oleks vastav patch kuskil ja nö. korraldaja õigused vms.
Sellise mängija(jad) võiksime välja valida omavahel (muidugi, kui nad ise nõus on).
Preagu täidab seda rolli edukalt Margus, kes üritab neutraalselt ja objektiivselt neid asju reguleerida.
Trustee vaevatasuks võiks olla a'la tasuta pääs mängudele vms.




Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ASH on October 12, 2017, 19:53:00
Silent killi mõte nagu ka kirjapilt ütleb on see, et tapetakse ja surrakse vaikselt - et teised tiimikaaslased ei saaks kohe asjale pihta . Kas nyyd selleks on kindlasti kumminuga vaja ? Nagu bjorn mainis , kuidas sa seda pimedas üldse kontrollid - tegelikkuses võibolla ei tehtagi killi noaga vaid keeratakse peanuppu järsult 180 kraadi või virutataxe mingi malakaga pikki lagipead . Ehk siis lihtsalt puudutamine on selle üks meeldivamaid vorme - vaevalt, et inimesed närvi ei lähe kui keegi neile käevarre ümber kõri paneb ja hakkab ohvrit kuhu lohistama - sest keegi nõuab äärmise täpsusega silen killi läbiviimist (nagu siis reaalselt kumminoa kasutamist ) .
  Ja see bang bang variant on lihtsalt inimese säästmiseks lähidistantsilt reaalse lasu vältimine) - see ei liigitu silent killi alla . Enamjaolt kasutatakse seda varianti ikkagi olukorras kus sattud vastasele peale nii, et tema ei ole sind võimeline laskma (seisab sulle küljega või seljaga või pole tal relvagi käes) ehk  imiteeritakse lasku häälega - võiks surra häälekalt.

Kui nüüd mõelda, et viimasel üritusel toimus mingi kolonni silent killimine puudutusega siis mis oleks see nii kardinaalne erinevus surma saaja jaoks old kui teda käega puudutamise asemel oleks torgatud kummijullaga kuhugi rinda (või kõrri või näkku kuna pimedas nähtavus võrdlemisi sitt ja võibolla teeb inimene järsu ootamatu liigutuse) , et siis oleks suremine vastuvõetavam ? Fakt on see et keda tapetakse on juba jõudnud sellesse seisu, et ega tal pole pääsu - kõigest vormistamise küsimus ju .
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on March 10, 2018, 18:47:14
Esimeses postituses viidud sisse muudatused seoses Jõupõhise mõõtmise ning poltlukkude kiiruste tõstmise küsitluste tulemustega. Jätkuvalt on hästi tähtis Ürituste alamfoorumis tuua välja milliseid reegleid korraldaja rakendab. Seda kas siis viidates reeglite kogumile siin foorumis/veebilehel mujal asukohas või lahti kirjutada põhilised piirangud ning eripärad mängu teemase.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ASH on March 11, 2018, 08:56:08
nii ja millise ettepaneku kinnituse põhjal siis support relvad 2,3 peale jäid ?

täpselt nagu ma ütlesin, et tehakse küsitlus ,varjatult silmas pidades, ainult seda, et saaks poltluku jõu piirangu kõvasti kõrgemaks aga samadel alustel toetusrelvadele +0,2 kuni 0,3 J  on liiga palju lubada .
 eks siis toetusrelvade mehed peavad suure tõenäosusega hakkama downgradima . Ja teiseks on tulevikus meil lihtsalt maastik poltluku mehi paksult täis (sest sisuliselt muutuvad need teised platvormid mõtetuks osta ja ehitada )
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on March 11, 2018, 09:41:44
MG/LMG/SA jne. On nüüd jah suht nukras seisus, kui võrrelda BA relvadega.
Ise ma toetaks eelpool nimetatud platvormide J tõstmist küll, kuid platvorm peab
vastama ka reaalselt oma eesmärgile, mitte, et pannakse AKle või m4le trummel alla
ja spray and pray @150ms (see näide, ei viitsi J tabelit sirvida)
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on March 11, 2018, 09:43:06
Ash paranda mind kui ma nüüd eksin. On kaks eraldiseisvat teemat. Üks on m/s vs jõupõhine muutmine. Selle hääletuse tulemuseks tuli, et üle poole vastanutest pooldab reaalset jõupõhist mõõtmist. Samas teemas tuli ettepanek kaasmängijate poolt üle vaadata (tõsta) poltlukkude jõudu. Küsisin lisaks kas tasub hääletusele panna, tuli toetus ning vormistasin küsitluse lähtudes teiste riikide ja mitmete suurürituste piirangutest, k.a Eesti vene seltskonna piirangutest. Küsitluse tulemuse alusel on reeglitesse muudatus sisse viidud.

Jah, samas teemas sa mainisid, et võiks ka KP ja SA snaipri piiranguid tõsta. Vastasin üldiselt, et kes soovib veel reeglite muudatusi näha (olgu siis jõu/kiiruse piirangute muutmine või mõni muu foorumis kajastatud reegel), siis vormistagu uus teema küsituluse formaadis koos konkreetsete ettepanekutega mille üle saab hääletada. Pärast seda mingi mõistlik hääletusperiood, nt. 2 kuud? ning tulemuste alusel viime muudatused foorumis olevatesse reeglitesse sisse. Sinu või kellegi teise poolt rohkem arutelu ei jätkunud ning teemat ei tekkinud.

Veel mõned mõtted:
1) Ka automaadi kiirus/jõud jäi muutmata.
2) 150m/s või 2.3J KP full auto support piirang on päris kõrge ning ei tea eriti palju riike/suurüritusi kus see märkimisväärselt kõrgem oleks. Oskad mõned näited tuua? Minu näited: Berget 140m/s, 15m MED. BorderWar 150m/s 15m MED. Pandion 135m/s 1.8J. TSTOS 2J (ca 140m/s). 


ASH - kui nüüd vihjad, et mul isiklik soov BA tõsta ning KP/SA snaiper mitte tõsta, siis jah nii on. Hääletusel kusjuures vastasin 3.5J poolt, mitte 4J piirangu poolt. Minu mängukogemus ütleb selgelt, et poltlukud tänu aeglasele laadimisele ning üksiklasule (mis tuule, osade, lehtede tõttu kergelt ebaõnnestub) võiksid olla suurema efektiivse laskekaugusega, kui on praegu erinevus nt. 120m/s täpset automaadil ning 170m/s täpsel snaipril. KP 150M/s või 2.3J toetus on minu arust täiesti mõistlik piirang. Samuti ütleb minu mängukogemus mängijana, et kui on 150m/s või 2.3J laskev KP mis suudab/on ehitatud piisavalt hästi, et lasta järjest pikki valanguid selle kiiruse juures, siis selle mõju mängualal on korralik. Täidab oma rolli. Sama ei saa öelda poltlukkudega kohta. 90% üritustest kus olen viimasel paaril aastal käinud, siis poltluku olemas olu meeskonnas on tühine. St. ta võib küll mõne õnnestunud lasu teha, kuid märkimisväärset mõju ta mänguväljakul tavaliselt ei avalda. Selleks peab väga pädev mees relva taga olema, kes tunneb oma relva väga hästi. Sama mees tavaliselt avaldab ka suurt mõju nii KP kui automaadiga mängides, sest tal on kogemused ning oskused.

Kokkuvõttes - kui sina mängijana ning aktiivse kommuuni liikmena tahad, et support weapon kuulipilduja jõu piirang oleks midagi muud kui ta on seda praegu, siis palun vormista valikvastustega küsitlus, panen selle "sticky" alla ning vastavalt tulemustele viime muudatused reeglitesse.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ASH on March 11, 2018, 10:00:34
Minul ei ole ka midagi poltluku jõu põhise mõõtmise vastu ja selle tõstmise vastu aga sa mängid kurti kui ma sulle rääkisin, et samadel põhjustel peaks natuke lubama kõrgema jõu support relvadel lihtsalt selle pärast, et reaalsus ja tabel ei käi käsikäes - kui kõigi relvad on ,20 moonaga pragu paigas siis nii kui kasutatakse raskemat moona siis tulevad mängu tabeli teised read - see on reaalsus- sest tabel ei arvesta seda kui kiiresti kuul rauast välja lendab olenemata selle raskusest (ehk siis silindrist tulev õhumass ei loe tabelit ja ei korrigeeri ennast ise selle järgi) - ehk päris üks ühele seda ei saa teisendada . sellest panin ette, et sa võiks oma pakutud tabelis selle korrektuuri teha kuna sa need kaks küsitlust ise juba tekitasid . Ja diskussioon ju järgnes küll , keda huvitas need nõustusid . keda mitte need vaikisid - lihtne .
  Ma saan aru, et kui sa juba kaks küsitlust alustad millega muuta täielikult mõõtmiste filosoofiat siis peaks seda tegema korralikult ja täielikult  ehk teisi relvaliike ka arvestades . Mitte et nüüd hakkab iga kasutaja oma POLLi üless seadma kellel mingi oma arvamus  .  Ühesõnaga lombakas ja poolik töö - olen juba selle vihjanud

See, et kuskil naaberriikides on sama viga tehtud nende piirmäärade kehtestamisel ei tähenda, et me selle sama reha otsa peame astuma . see support weaponi näide soomest on täpselt tabeli ridade tagaajamise tulemus ju.  Ja just täpselt sellepärast ütlesingi, et minu arust võiks siis edasi mõõta kiirust ja .2 moonaga , et ei peaks midagi muutma hakkama  (kui reaalsusega ei arvestata) .
Kurat nagu mingi valitsuse liige exceli tabeliga 
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ASH on March 11, 2018, 10:11:27
selgitan ülemineku võlusid toetusrelvadele :
Näiteks senini on kõigil rihitud 150m/s 0,2grammise kuuliga mis annab ca 2,25J (mingi hopi peale ja maha kruttimine ei puutu üldse teemasse) , samas keegi ei mängi ju tugeva relva ja kerge moonaga .
Kui nüüd relva näppimata kasutada 0,3 grammist kuuli siis see kuul ei lenda kronost läbi tabeli rea järgi kus öeldakse, et see võrdub 2,25J ja kiirusega 122m/s .
 Reaalsus on, et sama õhukogus suudab seda tiba raskemat kuuli ikka veidi kiiremini liigutada .
 Tulemus jääb kuhugi 2,5 J ja 129m/s kanti

Ehk siis et nyyd mängule saada tuleks teil oma relvad veidi lahjemaks teha kui nad seda seni olid
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ASH on March 11, 2018, 10:18:54
Samas teemas tuli ettepanek kaasmängijate poolt üle vaadata (tõsta) poltlukkude jõudu. Küsisin lisaks kas tasub hääletusele panna, tuli toetus ning vormistasin küsitluse lähtudes teiste riikide ja mitmete suurürituste piirangutest,

Näide kurdi mängimisest - minu ettepanekut mida toetati sa ei vormistand küsitluseks ega muutnud enda ettepanekus seda rida - mix? Küll tegid seda poltluku puhul - nõme suhtumine ja poolik töö (kurat ma juba kordan ennast)
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: zaG on March 11, 2018, 10:50:48
Ma arvan, et teeks selle küsitluse ära (vahet pole, kes selle alustab) ja liigume sõbralikult koos edasi :) Viimasel ajal on siin foorumis, erinevatel teemadel piisavalt palju sappi pritsitud.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: andres on March 11, 2018, 14:01:05
Ma arvan, et teeks selle küsitluse ära (vahet pole, kes selle alustab) ja liigume sõbralikult koos edasi :) Viimasel ajal on siin foorumis, erinevatel teemadel piisavalt palju sappi pritsitud.
+
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on March 11, 2018, 16:57:02
No selge. Millised on ettepanekud? St. milliste valikute vahel peaks valim olema? Kuna keegi kiiruste/jõu vähendamisest ei räägi, siis näiteks kolm ettepanekut peaks olema:
1) Jäävad hetkel kehtivad kiirused ja jõud
2) Tõstame "x" J peale "n" meetri MED-ga
3) Tõstame "Y" J peale "n" meetri MED-ga

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ASH on March 11, 2018, 17:24:44
Minu seisukohast ainus häiriv faktor (mis ma olen lahti seletanud ja väga häirib senini) on see, et relvad mis mängu seades tänase seisuga peaxid downgradima hakkama on laias laastus ainult SA sniper ja KP  . Ja seda lihtsalt sellepärast , et reaalis ei jookse tabelis kokku raskema moonaga . ettepanek oleks, et hetkel uues (bjorn sinu poolt kehtestatud) reeglistikus ei jääks kindlasti kehtima praegune lubatud kiirus/jõud sest see on vähendamine mänguseades relvadele .
Valida oleks pigem kas 2,5 ja 2,6 J jõu vahel toetusrelvadele
umbes nii :
variant 1- 2,5 J
variant 2- 2,6 J 
MED mõlemi puhul sama kuna jõudude erinevus pmst olematu . Võiks jääda kas 15 või 20 M . Keegi teine võiks ka selle koha pealt arvamust avaldada kuna ma pakuks kohe 15 M mitte objektiivsetel põhjustel.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on March 11, 2018, 18:03:38
SA kasutajana hääletaks 15m variandi kasuks küsitlusele.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Tammsand on March 11, 2018, 23:52:09
Hei,

Lihtsalt küsin, et kas 15m 2,5J kula jaoks natu vähe pole ? Ma küll sekundiks kulaniidi ette ei tahks jääda sellise distantsi pealt...

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: punk on March 12, 2018, 08:32:10
Hääletus oli üleval mitu kuud,piisavalt aega ettepanekuteks.Nüüd on asi purgis nii nagu enamus hääletas.Vingujatele soovitan teha eraldi teema:Ma ei ole millegagi rahul:ja sinna pommitada
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ASH on March 12, 2018, 11:39:55
hääletus ju otseselt teiste relvaliikide kohta ei käinud kui ainult BA snaipri kohta . Teiste osas tehti ainuisikuline otsus ju
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on March 13, 2018, 09:25:16
(http://mackila.com/airsoft/atp/images/07-a-054.gif)

Selle alusel kasutades 0.3g moona (üle selle kulasse vast keegi ei topi?) ja algjõuks 2.5J saame umbes 12m distantsiks mille pealt on kuuli energia väiksem või võrdne 1.5J (automaadi piirang 0m MED). Seega 2.5J @15m MED tundub realistlik. Samuti on 2.5J ümmargune ilus number mida meelde jätta koos teistega. 1.5J automaat, 2.5J KP/SA, 4J BA.

Läheb hääletusele 2.5J @ 15m MED? Kolmandaks variandiks 2.6J on nii väikese vahega, et küsitav erinevus. Kas peaks kolmas valik olema suurem või jääb kahe valiku vahele (muutusteta vs 2.5J @15m). Ash - sinu otsus?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on March 13, 2018, 09:48:03
SA 2,6. Vene mängudel nii kui nii vana süsteemi järgi 175 neil.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on March 13, 2018, 09:52:38
SA 2,6. Vene mängudel nii kui nii vana süsteemi järgi 175 neil.

Neil ikka 170m/s? Minu teada kaasneb ka MED 30m. Kas ka seda soovid üle võtta :)?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on March 13, 2018, 10:05:07
Alla selle võib ka ju, siis med väiksem, kuid jube pilli lõhki ajamine.
Varsti peab laser kaugus möödiku külge aretama, et kuimed väiksem, siis blokib päästiku :D
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ASH on March 13, 2018, 14:32:14
noh 2,5J 15M igati rahuldav
2,6J 20m võib ju ka hääletada
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: lukka on March 14, 2018, 08:03:51
Soomlased ütlesid, et distantsid seatakse selle järgi, et kuuli kohale jõudmise kiirus on max 1,5J.
Title: Eesti ja Vene erinevused
Post by: Margus on April 24, 2018, 17:42:38
Siin teemas on kirjas põhilised reeglid, mida siin foorumis üles pandud mängudel järgitakse. NB! Igal korraldajal on õigus kehtestada erinevaid reegleid enda poolt korraldatud üritustel. Siin välja toodud reeglid on eeskujuks ja viitamiseks Ürituste alamfoorumis mänguteemades.
 
[/quote]

Selle  järgi on igal korraldajal õigus valida, mis reeglite järgi mängu korraldada, aga erinevus kahe foorumi vahel:

Panin täna välja 28 aprilli mängule väljalaske piirangud, mis on meie foorumis kirjas ja vene foorumi panin ka.
 Kohe tuli kõne vene foorumi esindajalt ja pisut hiljem ühe eesti tiimi juhilt kõne.
Vene foorumis ju väljalaske võimsused teised, et kui hakkame minu mängul kontrollima väljalaset, siis paljud relvad ei vasta meie normidele. Nad väidavad, et tehase poolt tulevad ka osad relvad võimsamana, et siis peaksid hakkama ostjad lisa kulutama ja laskma relvad nõrgemaks teha. Vene foorumil olevat Lätiga võrdsed väljalaske normid.
Võtsin siis vene foorumist piirangu numbrid maha, jätsin alles info et ei tuldaks liialt võimsate relvadega. 

Vabandan, mina ei saa aru nendes jõu dzaulidest.
Kas saan õigesti aru, et automaatidel on meie foorumis madalam piirang kui vene foorumis ja snaipritel vastupidid?
Et kas see vahe on umbes 10m/s?
Kas see vahe on ka tuntavalt suur vahe, et valu tugevus on palju erinev?

Kunagi olevat olnud ühised reeglid ja kas laste pärast lasti meie foorumis piire madalamale?
Mängu korraldaja kelle mängule on oodatud mõlema foorumi mängijad, on nüüd raske  otsustada, et kelle reeglite järgi siis mängule lubada.

Kas on mõtteid, mis aitaks olukorda lahendada?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on April 24, 2018, 17:51:03
Krt, tahaks seda näha, kuidas vene mängijad sinu reeglitesse mahuvad. Neil ju vana arvestuse järgi 0.2 130ms automaat.  sinul aja 122ms  :P
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Margus on April 24, 2018, 17:55:27
Krt, tahaks seda näha, kuidas vene mängijad sinu reeglitesse mahuvad. Neil ju vana arvestuse järgi 0.2 130ms automaat.  sinul aja 122ms  :P
Ei mahugi
Ja venelased ei taha muuta oma reegleid.
Mida siis korraldajana teha...
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on April 24, 2018, 18:07:05
Krt, tahaks seda näha, kuidas vene mängijad sinu reeglitesse mahuvad. Neil ju vana arvestuse järgi 0.2 130ms automaat.  sinul aja 122ms  :P
Ei mahugi
Ja venelased ei taha muuta oma reegleid.
Mida siis korraldajana teha...

Margus sa oled aastate jooksul korraldanud mitukümmend mängu mida sa nii siin kui vene foorumis oled üles pannud ja mängijaid kutsunud mängima. Kas sa alles nüüd said aru, et reeglites on erinevused sees relva piirangutes? Need olid ka ennem. Nüüd on lihtsalt jõu mõõtmise põhimõte juurde tulnud.

Sellepärast ma tahangi, et siin foorumis üles pandavatel üritustel oleks kas a) lahti kirjutatud reeglid või b) viide reeglitele.

Sina kui korraldaja saad öelda mis reegleid sa tahad kasutada ja mängijate asi on seda järgida. Kui ei meeldi ei tule mängima. Nii lihtne ongi. See millised reeglid või kuidas muudetud kujul sa kasutad on puhtalt sinu enda teha.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Obi-San on April 24, 2018, 18:13:10
Mitte päriselt "ei taha"
Lihtsalt pole praegu kedagi kes tahab sellega tegelema, kõik on mugavas tsoonis.
Muidu juba ammu jutud käivad et vaja joulidele minema, aga keegi ei viitsi sellega tegelema
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on April 24, 2018, 18:40:32
Ja nii ongi. Eesti mängudel võib kohata vene kommuuni inimesi, kes n. DMR´i on ehitanud 175ms peale. Aga korraldaja pmt. lubab vaid 150.
nii kui nii on mängudel ka vene kommuuni esindajaid. Tehke siis juba võimsamate relvade järgi reeglid, muidugi distants peaks jälgitama ja loodetavasti ka inimesed on teadlikumad ja kasutavad halli ollust kahe kõrva vahel.
Title: Eesti ja Vene erinevused
Post by: Margus on April 24, 2018, 18:42:50

Margus sa oled aastate jooksul korraldanud mitukümmend mängu. Kas sa alles nüüd said aru, et reeglites on erinevused sees relva piirangutes? Need olid ka ennem. Nüüd on lihtsalt jõu mõõtmise põhimõte juurde tulnud.

Jaa, täpselt 75 mängu olen korraldanud ja pole varem kronomisega tegelenud, ainult Sega´ga ühiskorralduses vist kasutasime.  Väljalaske erinevuse teemaga m/s olin kursis, aga dzaulidest ei saa aru, see on minu probleem. Seni pole mu mängudel teemaks tõusnud.

Nüüd tuli kronomise ettepanek mängijalt kuna liiguvad kuuldused liialt võimsate relvade kohta.
Sealt see veerema hakkas.

Mõtlen, et kui seni on foorumid koos mänginud ja pole probleemiks olnud mõlema foorumi erinevus, siis jätkan samuti ja ei piira vene foorumi mängijate relvade võimsust.

Aga siis mõtlen, mida eesti foorumi mängijad mõtlevad, miks peavad nemad mängima madalama võimsusega kui vene mängijad... Kus on võrdsus...
Et mitte minna vastuollu, siis peaksin oma mängu reeglites siiski lubama vene piirangud, mõtlemisaine...

Arutelus tuleb võibolla parem idee välja...
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: zaG on April 24, 2018, 18:54:29
Ja nii ongi. Eesti mängudel võib kohata vene kommuuni inimesi, kes n. DMR´i on ehitanud 175ms peale. Aga korraldaja pmt. lubab vaid 150.
No tegelikult need 175 ms/s DMR-id lasevad vabalt sinna 4J lähedale korraliku kuuliga (190 + m/s), kuna sellisel kiirusel on need suht eranditult HPA peale ehitatud :D
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on April 24, 2018, 19:06:05
HPA mängijatel, suhtkoht õnneks lihtne oma replikat lubatud piiridesse viia.
AEG on nats keerulisem.
Title: Re: Eesti ja Vene erinevused
Post by: AndrusK on April 24, 2018, 21:06:32
Aga siis mõtlen, mida eesti foorumi mängijad mõtlevad, miks peavad nemad mängima madalama võimsusega kui vene mängijad... Kus on võrdsus...
Et mitte minna vastuollu, siis peaksin oma mängu reeglites siiski lubama vene piirangud, mõtlemisaine...

Arutelus tuleb võibolla parem idee välja...

Kui sa teed mängu vene foorumi reeglite järgi, siis on nii vene kui airsoftfoorumi reeglite järgi tuunitud relvad legaalsed. Militaarseiklus pmtselt kasutab oma rahvusvahelise suunitlusega mängudel sarnast süsteemi.

Või siis võid teha nagu Border Waril - kui kellegi automaat kronob üle automaadile lubatud piirangu, aga ikkagi alla 150m/s, siis ta võib selle relvaga mängida, aga DMR'ina: tohib kasutada ainult üksiklaske, peab omama backuprelva ja hoidma DMR miinimumdistantsi.
Title: Eesti ja Vene erinevused
Post by: Margus on April 25, 2018, 10:13:55
Tänud neile, kes aitavad kaasa mõelda!!!

Ja vabandan juba ette oma teadmatuse pärast asjas, mida pole varem kasutanud.

Kui ma selle palli veerema panin, siis on mul mängude korraldajana vaja selgeks teha piirangud. Kahe foorumi peale saan aru, et on siis sellised piirangu ülemised numbrid:

Mõõtmine maha keeratud hopiga ja 0.2g kuuliga
130 m/s: automaat; 

151 m/s: Kuulipilduja, kergkuulipilduja, üksiklaskudega AR (valangu
              laskmise võimalus on eemaldatud mehhaaniliselt), 151m/s 0.2g kuuliga =       
              135m/s 0.25g kuuliga = 124m/s 0.3g kuuliga = 107m/s 0.4g kuuliga;

170 m/s: poolautomaat snaiper (valangu laskmise võimalus on eemaldatud mehhaaniliselt);

200 m/s: Poltlukk snaiper 4J = 200m/s 0.2g kuuliga =  136m/s 0.43g kuuliga = 133m/s 0.45g
             kuuliga = 126m/s 0.50g kuuliga.

Ilmselt on poolautomaatsnaiper ja poltlukk snaiper erinevad asjad?

Kui keegi oskab arvutada ja lisada puuduolevatele need ka dzaulides ja mõõdetuna 0,25j ja 0.30g?

Kas saan õigesti aru, et eelpool nimetatud piirangutest võimsam relv pole keelatud, aga tuleb panna punane teip?
Või siiski on keelatud, aga mis puhul punane teip pannakse?
 
Mind häirib kornomise  juures see, et selleks tuleb maha keerata hop. Paljud on ilmselt vaeva näinud ja aega kulutanud oma relva hopi täpseks reguleerimisega. Selleks on soovitav, et mängija enne mängule tulekut ja enne täpsuse reguleerimist teeb selgeks relva võimsuse ja vastavalt sellele kleebib kleepsu.

Eraldi teema on MED ehk minimum laskekaugused, et need saaks üheseks vene foorumiga.

Title: Re: Eesti ja Vene erinevused
Post by: Valle on April 25, 2018, 11:05:50
Mind häirib kornomise  juures see, et selleks tuleb maha keerata hop.

No tegelikult uute reeglite järgi ei tohiks hopi maha keerata vaid tuleks kronoda õige kuuli ja paika pandud hopiga (et saada kätte reaalne tulemus, millega mängija reaalselt ka mängib). Kui kasutad krono millel saad paika panna mis raskusega kuuliga mõõdad, siis tegelikult ei pea sa midagi rehkendama hakkama, kui tahad J väärtust kätte saada — krono ütleb selle sulle ise ära.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Remius on April 25, 2018, 12:24:38
No mõni mängija arvab, et igasugune automaatide võimsamaks tuunimine tuleks ära keelata, et lubada ainult tehasest seaded võimsusele (loe vedru näiteks).

 Samuti arvatakse, et ka highcap salved tuleks kõik nurka visata ja mängida max midcapidega jne... jne... jne... Nii palju kui on mängijaid, nii palju on ka soove ja nõudmisi.

Ka meile teatati, et keeldutakse meie mängudel mängimast seni kuni lubame mängule automaadid kuni 150 m/s olenemata MED piirangust ja backup relva vajadusest, et probleemiks väidetavalt see, et 150 m/s automaat laseb liiga kaugele ja mängija oma lahjema automaadiga ei ulatu kattetulega tolle võimsama relvaga mängijani. No ok, tõmbasime piirangu alla automaat kuni 130 m/s ja MED ca 10m ja ei läinud kaua aega kui juba mulle mängija kirjutas, et tal automaat 138 m/s, et mis edasi, jälle laiali ja vedru nurka millele raha kulutatud, et siis lubatud normi piiresse pääseda, et saaks mängida? Ja jällegi, et kui piirame Eestis automaatide võimsuse 130 m/s peale max, mis siis kui keegi korraldab Eestis rahvusvahelise mängu? Et lubame ka mujalt tulijatele ainult 130 m/s või teeme erandi ja lubame ka võimsamad automaadid ja siis jälle mõned eestlastest mängijad käivad ringi ninad vingus peas, et nende automaadid ei ulata kattetuld tegema ja nii on mõtetu mängida? Kohati jääb mulje, et mõned mängijad mitte ei taha mängust rõõmu tunda, vaid tulevad mängudele juba ette vingus ninaga ning otsivad põhjust mille kallal viriseda. Minu arvamus on see, et kui automaat ei ulata kattetuld tegema, siis tuleb muuta taktikat, et see võimsama relvaga mängija rajalt maha võtta, nii lihtne see ongi.

Pigem on minu arvates mõningane probleem see kui automaat annab tihedamat tuld kui kuulipilduja (loe rohkem kuule minutis), et mis mõtet on siis kuulipildujatel kui nende tuletihedus on madalam kui automaatidel, et ostad kalli raha eest kuulipilduja ja pead veel kuhja raha alla panema tutikale asjale, et selle tuletihedust tõstma hakata? Ehk siis toon lihtsalt näite, ärge võtke neid numbreid nüüd reaalsete pähe. Oletame, et ostan tutika tehaseseadetes kuulipilduja 500-600€ eest mille tuletihedus on näiteks 800 kuuli minutis ja lähen sellega mängule ja siis on minu vastas mängijad tuunitud automaatidega mille tuletihedus on 1500 kuuli minutis, et mille kuradi pärast ma raiskasin 500-600€, et pean siis kohe tutikat kuulipildujat tuunima hakkama, et kiirem mootor, parem aku, mosfet jne... sisse, et saavutada ka selline 1500 kuuli minutis kiirus? Lihtsam on siis juba tõesti osta automaat ja see üle tuunida ja tuleb asi tunduvalt odavam, aga nii meil mängudele kuulipildujad ei jõuagi ja mängimegi mingite hüpertuunitud automaatidega või ostame minigun´st alates kuulipildujaid 700-800€ relv, et suuta tuletiheduselt üle olla hüpertuunitud automaatidest? Veel näide. Milsim, kuulipilduja paar peab andma toetus ja kattetuld rühmale, kuid tuletihedus tehaserelval võrreldes vastaste hüpertuunitud automaatidega on nii mannetu, et realistlikusest ei saa juttugi olla. Mis on minu jutu mõte, et relvade m/s saab reguleerida MED´ga ja backup relva nõudega, aga kuidas reguleerida relvade tuletihedust?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: andreas on April 25, 2018, 13:30:56
Mis on minu jutu mõte, et relvade m/s saab reguleerida MED´ga ja backup relva nõudega, aga kuidas reguleerida relvade tuletihedust?

Tuletiheduse lihtne reguleerimine: keelata teatud mängudel hicap salved ära, kasutada võib ainult standard salve nt kuni 100 kuuli salves. Polarstaril võin sekundiga tuletiheduse keerata 40+rps, aga ei näe sellel pointi,suurem tuletihedus ei võrdu automaatselt efektiivsema mängijaga.

Sinu kuulipilduja jutu peale ütleks seda, et stock sättes KP ongi suht mannetu AEG kõrval. Sama võiks ju kurta vend, kes ostab 500€ maksva vinnastatava bolt-action relva, tuleb tuunimata relvaga mängule ja ei lase üle AEG distantsi. KP ja snaipri rolli edukaks välja mängimiseks ei kõlba stock relvad kindlasti mitte. Seepärast võikski softimist alustada AEG pealt, et mitte pettuda.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on April 25, 2018, 13:59:04
Ants, ega kiirem kuul, ei taga kaugemat laskedistantsi kohe. Vaid pigem, kuul lendab kiiremini kohale.
Eks piirangud ole ikka inimlikuse säilitamiseks. Vaevalt, et sa tahaksid mängida qcb 150ms relvadega.
https://youtu.be/uzuUG4NIdjs?t=2m25s
See ju vaid reeglites kuuliga. Rasketega teeb ikka jubedalt pahandust.
Probleem pigem selles, et stockis tulevad juba mõned relvad 130ms peal. Ja ennem kui vedru paika väsib, võib paar
mängu minna.
Lisaks lahingu möllus, võib juhtuda, et ei märka medi puudumise üle. On ka minul seda paar korda olnud, ennem kui aru olen saanud.
Aga kui enamik jookseks sinna 145ms relvadega ringi, siis vaevalt, et nooremad ja õrnemad tuleksid kampa enam.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Remius on April 25, 2018, 18:36:46
Mis on minu jutu mõte, et relvade m/s saab reguleerida MED´ga ja backup relva nõudega, aga kuidas reguleerida relvade tuletihedust?

Tuletiheduse lihtne reguleerimine: keelata teatud mängudel hicap salved ära, kasutada võib ainult standard salve nt kuni 100 kuuli salves. Polarstaril võin sekundiga tuletiheduse keerata 40+rps, aga ei näe sellel pointi,suurem tuletihedus ei võrdu automaatselt efektiivsema mängijaga.

Sinu kuulipilduja jutu peale ütleks seda, et stock sättes KP ongi suht mannetu AEG kõrval. Sama võiks ju kurta vend, kes ostab 500€ maksva vinnastatava bolt-action relva, tuleb tuunimata relvaga mängule ja ei lase üle AEG distantsi. KP ja snaipri rolli edukaks välja mängimiseks ei kõlba stock relvad kindlasti mitte. Seepärast võikski softimist alustada AEG pealt, et mitte pettuda.

Ega see väiksem salvemaht pane relva vähem kuule minutis välja pritsima :D Võta rohkem salvi kaasa ja harjuta kiiret laadimist ja pole probleemi :D Et ostame kõik omale polarstarid? :D

Olen mänginud softi aktiivselt aasta, teine algas ja pettumust ei ole. Stock kuulipilduja on mannetu ainult kallimate polarstaride ja muude high end stock automaatide suhtes siiski mitte keskmise stock automaadi suhtes :)
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Remius on April 25, 2018, 18:42:22
Ants, ega kiirem kuul, ei taga kaugemat laskedistantsi kohe. Vaid pigem, kuul lendab kiiremini kohale.
Eks piirangud ole ikka inimlikuse säilitamiseks. Vaevalt, et sa tahaksid mängida qcb 150ms relvadega.
https://youtu.be/uzuUG4NIdjs?t=2m25s
See ju vaid reeglites kuuliga. Rasketega teeb ikka jubedalt pahandust.
Probleem pigem selles, et stockis tulevad juba mõned relvad 130ms peal. Ja ennem kui vedru paika väsib, võib paar
mängu minna.
Lisaks lahingu möllus, võib juhtuda, et ei märka medi puudumise üle. On ka minul seda paar korda olnud, ennem kui aru olen saanud.
Aga kui enamik jookseks sinna 145ms relvadega ringi, siis vaevalt, et nooremad ja õrnemad tuleksid kampa enam.

Ei no mina saan sellest aru, edastasin vaid seda mis mulle vaidluses väideti :) Ilmselgelt CQB alale 150 m/s relv ei kõlba isegi mitte MED´ga kui CQB ala distantsid jäävad sinna 15m kanti ühest koridori otsast teise.

Ja just nimelt, et mõned relvad tulevad juba tehasest 130 m/s ja nendel kellel mure liikse võimsuse pärast nõuavad siis kohe lahjema vedru ostmist ja selle paiglaldust sellisel relval?

Nooremate ja õrnematega pole ma otseselt kokku puutunud, ok korra oli meil mängul noor 12 aastane poiss Uuskülas, aga tema pidas lahingut väga vapralt ning vedas terve päeva korralikult välja kuigi mõned korrad väljal isegi kuulsin teda tabamust saamas, aga ega ta alla ei andnud ja tegi meile vanematele mängijatele korraliku säru ikkagi :D
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: zaG on April 25, 2018, 19:24:33
Midcapid ei muuda lasketihedust aga see paneb siiski enne päästikule vajutamist mõtlema, sest kui sa seda ei tee, kaotad igasuguse efektiivsuse lahinguväljal (isegi kui sul on terve hunnik midcappe). Seal on suur vahe, kas sul on ~120 kuuli salves (keskmine midcap) või siis ~380. Tasub proovida.

Sellest, et relvad tulevad tehasest kangema vedruga. Suurem osa EU poode pakuvad tasuta relvade n-ö downgrade (sh eestlaste seas üks populaarsemaid, gunfire). Seega puhas tahtmise asi. Lisaks ei ole keeruline relva sobivatesse piiridesse viia, uus vedru maksab ~10 EUR-i kanti seega ei ole teab mis väljaminek.

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: andres on April 25, 2018, 19:43:12
Midcapid ei muuda lasketihedust aga see paneb siiski enne päästikule vajutamist mõtlema, sest kui sa seda ei tee, kaotad igasuguse efektiivsuse lahinguväljal (isegi kui sul on terve hunnik midcappe). Seal on suur vahe, kas sul on ~120 kuuli salves (keskmine midcap) või siis ~380. Tasub proovida.

Sellest, et relvad tulevad tehasest kangema vedruga. Suurem osa EU poode pakuvad tasuta relvade n-ö downgrade (sh eestlaste seas üks populaarsemaid, gunfire). Seega puhas tahtmise asi. Lisaks ei ole keeruline relva sobivatesse piiridesse viia, uus vedru maksab ~10 EUR-i kanti seega ei ole teab mis väljaminek.



+1
Siin ikka liigutakse hicapidega milles on 1000 kuuli ning elektrilised.


Ants keegi polegi öelnud,et aint 150m/s annab kaugust!Ilmselgelt on seal palju muid asju mis annavad kauguse kui ka täpsuse.See ei olegi hetkel ju jutu teema.

Kui raske on siis kasutada samu reegleid mis on siin foorumis?
Ma väitsin,et kui lubada automaadil sama väljalase mis kulal ja dmr ....siis pole pointi ju kahel viimasel.



Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Remius on April 25, 2018, 21:24:23
Midcapid ei muuda lasketihedust aga see paneb siiski enne päästikule vajutamist mõtlema, sest kui sa seda ei tee, kaotad igasuguse efektiivsuse lahinguväljal (isegi kui sul on terve hunnik midcappe). Seal on suur vahe, kas sul on ~120 kuuli salves (keskmine midcap) või siis ~380. Tasub proovida.

Sellest, et relvad tulevad tehasest kangema vedruga. Suurem osa EU poode pakuvad tasuta relvade n-ö downgrade (sh eestlaste seas üks populaarsemaid, gunfire). Seega puhas tahtmise asi. Lisaks ei ole keeruline relva sobivatesse piiridesse viia, uus vedru maksab ~10 EUR-i kanti seega ei ole teab mis väljaminek.





+1
Siin ikka liigutakse hicapidega milles on 1000 kuuli ning elektrilised.


Ants keegi polegi öelnud,et aint 150m/s annab kaugust!Ilmselgelt on seal palju muid asju mis annavad kauguse kui ka täpsuse.See ei olegi hetkel ju jutu teema.

Kui raske on siis kasutada samu reegleid mis on siin foorumis?
Ma väitsin,et kui lubada automaadil sama väljalase mis kulal ja dmr ....siis pole pointi ju kahel viimasel.
Kuulipildujal pole pointi kui selle tuletihedus (loe väljalastavate kuulide arv minutis on madalam kui automaatidel) Tühja see laskekaugus, sest kui ei ulata mingit automaaturit teise automaadiga rajalt maha võtma, siis kutsu snaiper kes seda teeb, või hiili võimalusel märkamatult sellele automaaturile nii palju lähemale, et saad ta siiski rajalt maha võtta, nii lihtne see ongi.

Mis puutub high capidesse, olgu need 300, 1000 või 2500, siis mis tähtsust sellel on tavamängul kus rahvas saab nädalavahetusel kokku selleks, et lihtsalt mängurõõmu tunda? Loomulikult milsim üritusel kus taotletakse realistlikust tulebki piirduda max midcap salvedega või isegi real cap salvedega olenevalt korraldajast.

Enamuse rendirelvadega kaasnevad aga 300 rds high cap salved, et rentijad hakaku nüüd oma välja renditavatele relvadele mid cap´e ostma?

Mul on endal 3 rendirelva ainult õnneks sellisel juhul, et siis mul oleks vaja osta juurde  mingi 6 mid cap salve ja vähemalt 3 kiirlaadijat seljuhul ehk siis umbkaudu ligi 60€ väljaminek lisaks ja kui hoida juurde veel tagavara, siis peaksin arvestama kuni 100€ väljaminekuga.

Ma ei leia vajadust nõuda tavalistel nädalavahetuste mängudel mid cap salvede olemasolu, küll aga on see mõeldav milsim tüüpi üritustel kui stsenaarium seda korraldaja poolt ette näeb.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: andres on April 25, 2018, 21:48:16
Midcapid ei muuda lasketihedust aga see paneb siiski enne päästikule vajutamist mõtlema, sest kui sa seda ei tee, kaotad igasuguse efektiivsuse lahinguväljal (isegi kui sul on terve hunnik midcappe). Seal on suur vahe, kas sul on ~120 kuuli salves (keskmine midcap) või siis ~380. Tasub proovida.

Sellest, et relvad tulevad tehasest kangema vedruga. Suurem osa EU poode pakuvad tasuta relvade n-ö downgrade (sh eestlaste seas üks populaarsemaid, gunfire). Seega puhas tahtmise asi. Lisaks ei ole keeruline relva sobivatesse piiridesse viia, uus vedru maksab ~10 EUR-i kanti seega ei ole teab mis väljaminek.





+1
Siin ikka liigutakse hicapidega milles on 1000 kuuli ning elektrilised.


Ants keegi polegi öelnud,et aint 150m/s annab kaugust!Ilmselgelt on seal palju muid asju mis annavad kauguse kui ka täpsuse.See ei olegi hetkel ju jutu teema.

Kui raske on siis kasutada samu reegleid mis on siin foorumis?
Ma väitsin,et kui lubada automaadil sama väljalase mis kulal ja dmr ....siis pole pointi ju kahel viimasel.
Kuulipildujal pole pointi kui selle tuletihedus (loe väljalastavate kuulide arv minutis on madalam kui automaatidel) Tühja see laskekaugus, sest kui ei ulata mingit automaaturit teise automaadiga rajalt maha võtma, siis kutsu snaiper kes seda teeb, või hiili võimalusel märkamatult sellele automaaturile nii palju lähemale, et saad ta siiski rajalt maha võtta, nii lihtne see ongi.

Mis puutub high capidesse, olgu need 300, 1000 või 2500, siis mis tähtsust sellel on tavamängul kus rahvas saab nädalavahetusel kokku selleks, et lihtsalt mängurõõmu tunda? Loomulikult milsim üritusel kus taotletakse realistlikust tulebki piirduda max midcap salvedega või isegi real cap salvedega olenevalt korraldajast.

Enamuse rendirelvadega kaasnevad aga 300 rds high cap salved, et rentijad hakaku nüüd oma välja renditavatele relvadele mid cap´e ostma?

Mul on endal 3 rendirelva ainult õnneks sellisel juhul, et siis mul oleks vaja osta juurde  mingi 6 mid cap salve ja vähemalt 3 kiirlaadijat seljuhul ehk siis umbkaudu ligi 60€ väljaminek lisaks ja kui hoida juurde veel tagavara, siis peaksin arvestama kuni 100€ väljaminekuga.

Ma ei leia vajadust nõuda tavalistel nädalavahetuste mängudel mid cap salvede olemasolu, küll aga on see mõeldav milsim tüüpi üritustel kui stsenaarium seda korraldaja poolt ette näeb.

Tänud õpetuse eest!Nüüd tean kuidas mängida!
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: zaG on April 25, 2018, 22:16:17
Ma nagu ei saa aru, alles oli probleem, et tava automaadid täidavad kuulipilduja rolli, mis tegelikkuses on otseselt seotud suure mahutavusega salvedest (loe hicap) aga samas seisad selle eest, et hicapidega on fun?
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: AndrusK on April 25, 2018, 22:19:53
Ja jällegi, et kui piirame Eestis automaatide võimsuse 130 m/s peale max, mis siis kui keegi korraldab Eestis rahvusvahelise mängu?

piirang automaadile 130m/s on rahvusvahelistel mängudel väga levinud. Border War, Tstos, Berget kasutavad seda piirangut, küllap sobiks meile ka.
Title: Re: Eesti ja Vene erinevused
Post by: AndrusK on April 25, 2018, 22:57:35

Ilmselt on poolautomaatsnaiper ja poltlukk snaiper erinevad asjad?

Poldika puhul pead käsitsi kuuli rauda tõmbama enne igat lasku, poolautomaadi puhul vajutad lihtsalt päästikut.

Kui keegi oskab arvutada ja lisada puuduolevatele need ka dzaulides ja mõõdetuna 0,25j ja 0.30g?

Kas saan õigesti aru, et eelpool nimetatud piirangutest võimsam relv pole keelatud, aga tuleb panna punane teip?
Või siiski on keelatud, aga mis puhul punane teip pannakse?
 
Mind häirib kornomise  juures see, et selleks tuleb maha keerata hop. Paljud on ilmselt vaeva näinud ja aega kulutanud oma relva hopi täpseks reguleerimisega. Selleks on soovitav, et mängija enne mängule tulekut ja enne täpsuse reguleerimist teeb selgeks relva võimsuse ja vastavalt sellele kleebib kleepsu.

Minu arust võiks vabalt teha nii, et hoppi ei kruti ja kasutajat kronotakse nii raskete kuulidega, kui ta ütleb end kasutavat.

Energiat saab arvutada järgmise valemiga:

E = mv2/2, ehk siis energia Jouledes on kuuli mass kilogrammides korda kiiruse ruut m/s jagada kahega. Konkreetselt: kui tahame saada kuuli energiat, mis kaalub 0.25g ja lendab kiirusega 110 m/s, siis selle energia on 0.00025*110*110/2 = 1.5125J

Kui tahad arvutada energia ja massi järgi lubatud laskekiirust, siis:
v2 = 2E/m, ehk siis v = sqrt(2E/m). Konkreetselt: kui lubatud energia on 1.7J ja kasutatakse 0.3g kuule, siis maks laskekiirus oleks ruutjuur(2*1.7/0.0003) = 106.46 m/s

üsna lihtne on teha endale nende valemitega Exceli tabel ja arvutada välja kombinatsioonid, mis huvitavad.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Margus on April 26, 2018, 08:44:21
Tänan AndrusK, et leidsid aega, et asju selgitada!!!

Paistab, et keegi pole nende väljalaske numbrite üle vaielnud, et automaat lubatud pisut võimsamana - need automaat 130m/s jne. Siis kasutan praegu neid numbreid oma mängu reeglites. Kui ükskord saan numbrid ka dzaulides, siis täiendan oma mängu reegleid.
Loodetavasti Sa AndrusK ei pahanda kui kasutan Su valemeid oma mängu kuulutuses, et igaüks saaks oma kuuli järgi välja arvutada.

Eelnevatest aruteludest tuli veel välja huvitavaid asju seoses salvede ja lasketiheduse/kauguse osas. Tänud!!! 
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Valle on April 26, 2018, 09:22:30
Kes tahab, siis AndrusK valemid Excelis rakendatuna on siin (ehk kellelegi abiks): https://www.dropbox.com/s/qbyrsoygp28o4ci/AIRSOFT_KUULIDE_KIIRUS_JA_J%C3%95UD_TEISENDUS.xlsx?dl=0 (https://www.dropbox.com/s/qbyrsoygp28o4ci/AIRSOFT_KUULIDE_KIIRUS_JA_J%C3%95UD_TEISENDUS.xlsx?dl=0)

Mõeldud nii kasutamiseks, et kirjutad sisse 0,20 g kuuli piirangu m/s väärtusena, arvutab jõu J väärtuses ja annab allpool vasted erinevate kuulidega (ehk kui palju kiirus m/s peaks olema mingi kuuliga, et soovitud jõu piiridesse jääks).

Kui soovid kasutada mängu reeglites piirangut, siis peaksid kirjutama näiteks:
Automaat 1,5 J (vene 130 m/s järgi 1,7 J nt)
Poolautomaatsnaiper/kuulipilduja: 2,3 J
Poltlukksnaiper: 4 J

Tabel on vaid abiks teisenduste tegemisel, et kronodes õige kuul sees ja hop peal (mänguseades relvaga) kiiruse (m/s) näit õige jõu (J) väärtuseni teisendada.
Kahele viimasele lisandub ka MED ehk teatud vahemaast alates ja lähemalt lasta ei tohi. Antud teema alguses on siinse foorumi soovituslike reeglite järgi need näitajad ka kokku võetud. Ehk on tabel abiks vana vs uue süsteemi mõistmisel.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Margus on April 26, 2018, 10:41:55
Sellise tegusa meeskonnaga lahendame kõik küsimused.

Aga minu jaoks pole veel vastust saanud veelnevalt küsitud küsimus:
Kas saan õigesti aru, et eelpool nimetatud piirangutest võimsam relv pole keelatud, aga tuleb panna punane teip?
Või siiski on keelatud, aga mis puhul punane teip pannakse?

Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: zaG on April 26, 2018, 11:08:05
Kui sul on BA snaiper (vinnastatav) mis laseb üle 4 J või KP või SA, mis laseb üle 2,3 J siis need on siinsete reeglite põhjal keelatud. Kui tavaline automaat laseb üle 1,5 J rakenduvad sellele KP ja SA reeglid (med distants + backup relv).
Samas nagu Bjorn eelnevalt mainis siis sul on võimalus reegleid enda äranägemise järgi muuta või hoopis enda omad teha, oluline on siis lihtsalt neid muudatusi oma mängukuulutuses mainida.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Kickskittens on April 26, 2018, 19:05:23
Mis ajast automaadi piirang 120 ms pealt juba 130 ms peale tõusis?

Tsiviilsele maailmale kohaselt tasuks pigem 120 pealt alla minna 110 peale. Ei saagi enam kuhugi tulla kui täitsa tapamajaks läheb.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on April 26, 2018, 20:02:27
Seemneks...CQB 1J...
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: AndrusK on April 26, 2018, 20:13:33
Margus, palun pane tähele, et vene reeglites on 121m/s - 130m/s relval minimaalse laskekauguse piirang 10m. Ma ei soovitaks sul sellest piirist liberaalsem olla. 130m/s automaat ei tohiks olla "piiranguteta''.

Samuti ka ei ole vene reeglite järgi siseruumides üle 120m/s relvad lubatud. Ka muu maailm pigem on sellest piirist allapoole, mitte üle.


Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Bjorn on July 04, 2018, 11:29:24
Minuni on jõudnud info, et muutes reeglite kirjeldust on jõupõhises mõõtmises jäänud märkimata üks oluline asjaolu milleks on püstolite, pumppüsside ja teiste nimetama relvade/seadmete piirangud.

See info sai lisatud. Arusaadavalt on piirang sama mis piiramata automaadil - st. 1.5J. See lubab kõiki neid relvi kasutada backup relvana, majades sees lähivõitluse relvana jne.
On tähtis mõista ka seda, et enamik püstoleid on GBB/NBB püstolid mis töötavad Green Gas või CO2 pealt. Need relvad samuti omavad "joule creep" nähtust, mis tähendab, et on tähtis ka neid mõõtma mänguseades õige kuuli ja hopup sättega.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ranel on May 01, 2019, 14:11:21
Eile sai oldud ühel mängul, kus ühel mängijal oli elektrooniline double trigger ehk siis alla vajutades üks lask ja lahti lastes teine lask. Varasemalt olen ikka imestanud, et kuidas mõni HPA relv semi asendis nii tihedalt laseb ning arvanud, et see hpa eripära, kuid seekord oli tegemist elektrilise relvaga, mis pani googeldama, et mis teema sellega täpsemalt on.
Kuna see on modifikatsioon, mis on JOKK, et CQB full autot ei kasuta ja googeldades, et osadel välismaal väljakutel on selline asi keelatud kasutada, siis viskan ka siia üles arutlemiseks.
Isiklikult pole fänn selle poolt, et semi asendis on võimalik lasta nii tihedasti nagu laseks full auto asendis. Juba puhas ohutuse teema, sest kiirema näpuga laseb nii 16-17 lasku sekundis. Cqb mängudes kindel ei, pikema ala mängud oleks see ok.

Üks youtube video ka siia näiteks.
https://youtu.be/t5TAvXftVlQ
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Triiksark on May 01, 2019, 14:23:49
Kui Euroopasse tuli SpeedQb siis sellega kaasnes ka see reegel et ei tohi kasutada double triggerit!
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Tammsand on May 01, 2019, 21:05:59
Niiet hakkame trigger response piirama ?

Sorry laisa näpu pärast kuna shashlikut täis :D


Aga on see okei või on see palju ? Stock lonex (kiiluga) oli mul ka kiire response....

https://static.atonline.net/private/ZOAaZqUrUc2TZod6TYONsFKu8Y9yECtQu5VJcHpCAG_fUXzn99UdnBe_NypjiU7v/video.mov (https://static.atonline.net/private/ZOAaZqUrUc2TZod6TYONsFKu8Y9yECtQu5VJcHpCAG_fUXzn99UdnBe_NypjiU7v/video.mov)
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: ranel on May 01, 2019, 22:50:51
Niiet hakkame trigger response piirama ?


Jutt pole hetkel trigger response siiski, vaid sellest, et ühe päästiku tsükli jooksul teeb kaks lasku. Sisuliselt on tegemist relvaga, mis laseb 2-st bursti.

Eks ikka tehnika ajaga areneb, mistõttu tekivad olukorrad, millele varem mõeldud pole.
Aga kui juba trigger response mainiti, siis näiteks ühed väga mõistlikud reeglid CQB mängudele, mida on kohendatud vastavalt tänapäevasele tehnikale.

http://ssairsoft.com/rules/

Quote
Gun MUST have working safety.
Gun MUST have 1/8 inch trigger pull
Gun MUST have trigger spring installed.
Gun MUST have a secured trigger guard. No elongated trigger guards.


edit:lühendasin nimekirja päästiku osas, mida silmas pidasin.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Scuall on May 01, 2019, 23:05:57
See vingumine läheb juba normaalsuse piiridest välja.
Kellel kannikatunne, kes kardab, et teiste püssid lasevad tema omadest kiiremini...
2ne valang jah, mitte, kuid hakata piirama ülalpool viisil...
(http://memeshappen.com/download.php?memeid=19580)
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Tammsand on May 01, 2019, 23:13:48
Mainin igaks juhuks see video oli täis single, mitte mingi double orsm...

Reeglid on pentsikud... AEG tohib 15RPS aga HPA 10 ?  millest see tuleneb ? :D



Ning sorry kantossi kasutama kai hakka
Airsoft approved Barrel sock must cover barrel while in Dead zone areas.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Pahandus on May 01, 2019, 23:29:10
Need ameerika reeglid jäägu mikihiire maale :)
Kui kuskilt nuriseda, siis cqb joulede/vlk üle, kuid ise olen juba aastaid oma aparaatidel paremat trigger response taga ajanud ja rpsi piiramine tundub jabur antud kontekstis.
Double trigger on tõesti uus leiutis ja üsna hall ala, kuid nagu näha, siis Tammsand demonstreeris, et suurt vahet pole. Võid ka niisama sellist rofi saavutada.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Hunduuu on May 02, 2019, 07:37:44
Ranel, äkki on aeg pensile minna?
Asi lihtne, tuleb ajaga edasi minna!
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Geoloog on May 02, 2019, 21:28:43
Kui aus olla, siis mul endal ausaltöeldes poogen, kuna enamus Eesti mänge niikuinii metsas/maastikul. Aga kuna vaielda on tore ja sellest pidavat ka kunagi tõde selguma, siis ma küsiks jutu jätkuks olevikku ja tulevikku vaadates niipidi:

1) Palju meil reaalselt neid CQB mänge üldse aasta peale toimub? Palju sellitel mängudel nii üübertuunitud relvadega mehi kohal on? Ehk, siis on see üldse hetkel teema mille reguleerimisega peaks tegelema?
2) Kui uuemad tehnikad lubavad üksiklasu ROF-i viia samale tasemele, kui üle keskmine relv automaattule puhul, siis miks üldse siseruumide üksiklasu piiranguga huiata? Tehtagu, siis fair play ja üksiklasu piirang üldse maha. Siiamaani on üksiklasu nõude põhjenduseks olnud ohutus,  aga kui see reaalselt enam üübertuuningute puhul ei kehti, siis mis see point olema peaks?  Nojah, siis oleks üübertuuningu niidukid sellised (https://youtu.be/MMY_SUuobww) ja summa summaarum olukord veelgi ajuvabam. Nokk kinni, saba lahti.
Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Tonso on May 14, 2019, 10:24:38
Lugesin kõik 8 lk juttu läbi, minu tähelepanekud järgmised:

*Airsoftis nagu igal muul ajal kipub olema sama põhimõte, et kiiremini, kaugemale, kõrgemale. Näiteks tooks autospordi, kus B grupi autod olid küll ülivinged kuid liiga ohtlikud nii juhtidele kui pealtvaatajatele. Lõpuks päädis piirangute seadmisega, et asi jääks spordiks. Airsofti tuuning on samuti teiste ees eelise saamine, olgu selleks siis kaugus või laskekiirus. Üldlevinud AEG automaadist üritatakse teha snaiprit, kergekuulipildujat, CQB püstolkuulipildujat. Antud valguses jäävadki teised relvad nõrgemasse seisu, nende ostmine ja nendega mängimine ei tasu ära/jätab sind nõrgaks võrreldes AEG übertuuninguga.

*Paljudel relvadel on ostes kaasas M120 vedru ja M90 vedru. M90 on mõeldud siis CQB ja lähivõitluseks. Ei taha sellega öelda, et mängijad peaksid hakkama vedru vahetama, kui metsas 3 meetri peal kokku jooksevad, mõte on selles, et tootjad tahavad märku anda turvalisusega - M120 on liiga ohtlik lühidistantsil, näiteks 3 meetri pealt.
Mõned mängukohad reguleerivad seda backup relvaga, mõnel on distantsi keeld aga saab ka lahendada nii, et näiteks metsas mängides hoiavad mängijad ise vahemaad, ei minda üksteisele lähemale kui 6m (näiteks). Pimedad nurgad oleks kõige parem lahendada backup relvaga, 2 meetri pealt lastes t-särki on 90% veri väljas. Või siis jookseme kõik kasukatega ringi.

*CQB võiks jääda 0,2g peale, siseruumides, kus tuult pole trajektoori mõjutamas, ei näe mingit mõtet raskema kasutamiseks. Metsas tahaks lasketesti teha, kui palju ikkagi annab eelist 0,4g kasutamine 0,2g ees nii trajektoori kui ulatuse mõistes. Ise praegu 120 m/s pumbaga kasutanud 0,2 ja 0,25g, vahet ei näe. Peaks 0,4g proovima. Kindlasti aga pihtasaamisel raskem kuul annab valusama laksu.


Eks kokkuvõttes igasugune ülereguleerimine rikub mängurõõmu, samas peaks silmas pidama ka seda, et mida verisemad mängud, seda vähem on mängijaid, eriti nooremaid. Ehk saab olukorra lahendada nii, et osad mängud oleks rohkem piiratud, teised liberaalsemate reeglitega. Näiteks oli siin just hiljuti mäng ainult püstolite ja pumpadega. Nii peaks kõigile mängurõõmu jaguma.


Title: Re: Mängude reeglid! Eesti ja Vene erinevused
Post by: Arlanda on August 14, 2019, 10:15:47
Alustame praegu vene kogukonna reeglite värskendamisega. Uuendatud reeglid hakkame kasutama sh airsoftgames.ee (endine IskRa ja X-Force) mängudel.

Kui keegi tahab kaasa luua, mis on alati teretulnud, kirjutage mulle airsoftgames-i foorumisse PM-i. Siin teemat ei loe ja ei kommenteeri.