Lahingpäeva kokkuvõte õhutõrje raketibaasis toimunud mängust: 59 mängijat jagunes:
29 SV – Saksa väed
30 LV – Liitlasväed (algselt oli 27, aga 3 lisandus poole tunnise hilinemisega)
PALJU TÄNU:Eriline tänu SV osapoolel osalenud kolme saksa instrumentidega osalenud mängijatele, andsid ajastule omast hõngu juurde ja nad kinkisid mulle maskeeringu võrgu, palju tänu!!!
Neid oli lahe jälgida, et nad saaksid lasta, pidi pidevalt kuulidekasti kaasas vedav neile kasti lahti tegema ja siis lisa kuule juurde andma, kuulikasti kandja ise ei lasknudki, ainult tassis kuulide kaste, sain nad päris paljudele fotodele. Nad kaitsesid ka edukalt komandopunkti mäel olevas laskepesas.
Palju tänu komandõrile Birgitile!!!, kes korjas SV poole kokku ja asus juhtima.
Oli kuulda ka hollandlase valje suunavaid hõikeid. Ta käib vist nüüd läbi kõik mängud, oli olnud Viikingute mängul ja peale minu mängu läks järg päeval Tartu mängule. Tal olevat Afganistaani ja Somaalia missiooni kogemus. Küsimust killide arvust pidas ta mõistetavalt liiga isiklikuks.
KAUPLUSED:Olen tänulik Milshed.com´le koostöö pakkumise eest, nii on muidugi mängijatele mugavam kui saad tellida ja osta kõik vajalikud asjad mängualalt. See pisut ka vähendab minul ajakulu tegeleda kuulide müügiga. Minule oli ka soodsam osta kuule kohapealt kui sõita kauplusse.
Seekord oli ka kohal X-Force teenindus ja kauplus, aitäh!!!
___________________________________________________________________________
ALA:Arvasin, et see on vanem sõjaaegne baas, aga grupipildil maja seinalt avastasin, et aasta 1972, ainult 2a norem kui mina.
Sellelt
http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Padise-Suurekivi-raketibaas.pdf on ka ühelt pildilt see näha, aga kuskil pole kirjas ehitusaastat.
Sealt on ka näha majade algotstarve. Mõlemad osapooled said hospidali tööle ja „Vanglas“ seekord keegi käima ei pidanud, see oli kunagi laut. Kunagise komandopunkti ümber käisid vist kõige tihedamad lahingud, vähemalt mina sain olla sealsete kuumade lahingute keskel. Kunagine meeskonna varjend oli meile generaatori jaamaks. Minule jäi arusaamatuks varjendi viimane eraldi ruumi otstarve, kuhu peitsid LV väed generaatori laterna. SV tegi oma staap/hospidali endisesse kasarmusse või katlamajja, ei saagi aru kumb ta siis oli. LV pidi leidma eemal metsa all oleva meeskonna varjendi ja sinna rajama oma staap/hospidali, see neil ka õnnestus. Kuulsin pärast, et mõnel üksikul SV luurajal õnnestus peaaegu see ka hävitada.
___________________________________________________________________________
Briifingu sain alustada õigeaegselt ja kestis koos ühisfotoga 42 minutit.
LAHINGU SISU:Lahing alagas kell 13:13.
LV dessant jagunes nii, et osad läksid hospidali otsima ja tööle panema, aga osad neist ründasid kohe SV küla.
SV pani kohe tööle parklale lähima katusega staap/hospidali ja asus kohe kontakti LV dessandiga. LV dessant piiras päris kaua ja korralikult SV küla ja SV-l oli raskusi raketibaasini edasi minekuga.
I etapp läks sujuvalt üle II etapile ja võibolla minu vea pärast, millest all rubriigis VEAD kirjeldan, venis II etapp pikalt. Veel kell 15:30 polnud SV täitnud ülesannet. Peale seda oli näha SV suuremat piirangut ja puhastust raketibaasi radarijaama piirkonnas.
LV väed olid generaatori jaama laterna peitnud pimedasse küünaldeta peidikusse. Aga kiskja näeb ka pimedas ja nii leidis kell 15:59 SV komandör Birgit laterna ja süütas selle.
Kell 16:05 suutis SV tööle panna ka radarijaama raadioside jaama ja algas poole tunnine raadioside ettevalmistus Früürelile side edastamiseks abivägede saatmiseks. Selle verise poole tunni jooksul langesid paljud snaipri ja muude kuulide läbi, olid kuume emotsioone ja põnevust palju.
26-l minutli (kell 16:31) olid esimesed LV dessantlased jõudnud radarijaama seinte taha ja asusid mäe pealset punkrit kuulidega külvama.
Viimane SV võitleja langes viimasel 29 minutil kell 16:34 ja siis hävitasid LV dessant radarijaama.
TULEMUS:Seega LV täitis oma ülesande, hävitades radarijaama, järelikult Saksaväed (SV) ei saanud abivägesid kutsuda ja järelikult on järgneva LV Normandia dessandiks kõik eeldused loodud... nagu päriselt....
VIIMASED LAHINGUD:Kuna laibad lahkusid, siis järelejäänud viimased linnaku lahingud toimusid väiksema seltskonnaga. SV püüdis oma kaotuse valu tasa teha ja napilt võitsid ülekaalus oleva LV vägesid intensiivsetes linna lahingutes.
Lõpetasime umbes kell 17:52.
Veel:Kuulsin, et SV mõnel mängijal õnnestus LV staap/hospidalile päris ligi saada, aga vallutada ei õnnestunud? Aga LV väed olid vahepeal koguni SV staap/hospidali seina taga ja maja vallutamas, aga kuna parkla oli liiga lähedal, siis ei lastud edasi vaid püüti ebaõnnestunult piirata külgedelt, sellest kirjeldan allpool rubriigis „VEAD“.
KORRALDUS:Seekord oli korraldus midagi hoopis teistlaadest, kolmapäeva hommikul kella 6-st uni läinud ja uinumist takistasid korralduse mõtted, eriti eesti ja vene mängude erisused väljalaske kiiruse osas. Kolmapäev oli üldse omapärane, ei jõudnud põhitööd tehagi, pidevalt kas kõned või kirjad ja nendega tegelemine võttis terve päeva, nii jätkus reedeni, aga see oli mõnus sissejuhatus ja andis hea adrenaliinivibra sisse.
Nii, et korraldajad arvestage mahuka ajakuluga, eriti viimasel nädalal.
Palju tänu RMK-le, arve masktud ja loodetavasti neil pretentsioone pole.
Naaber suvemaja vanem paar andis ka nõusoleku granaatidega paugutamiseks.
KRONO:Päris mitmed kronosid, loodetavasti said nad õiged numbrid teada. Vabandan, minu jaoks on see veel uus teema ja veel ei tea kuidas sellega edasi minna.
VEAD:Parkla liiga lähedal. Oleks pidanud parkla tegema äärmisest majast kaugemale, et vältida kuulide lendamist autodeni.
Kaks korda andsin vale infot, väga vabandan!!! Esmalt rääkisin LV vene mängijatele rollist, mida pidi tegema hoopis SV. Siis andsin raadiosides SV mängijale valed juhised.
Keeruka stsenaariumi korral pean paremini pähe õppima.
Fotol nr 97 on ka näha kuidas üks vene mängija loeb tähelepanelikult juhist ja tänu temale ma saingi aru, millise vea olin teinud. Häbi pärast tahtsin maa alla peituda. Õnneks jäeti mind ellu.
Aga ilmselt ikka loeti juhist õigesti ja õnneks jõuti eesmärgini. SV oli eesmärgini väga lähedal, aga viimasel minutil siiski õnnestus LV-l võita.
Meil pojaga oli seekord mõlemal osalemine ilma oma relvata. Koos paljude rendikatega oli meil 8 kotti/kohvrit, mis tõstsime trepikotta, siis tassisime autosse, kuidas viimane (poja asjade kohver) trepikotta ununes, ei tea. No minul olid mõtted vaid kohele jõudmise ja hollandlase peale võtmise peal. Imestan, et vastas joodikute korterist keegi poja AK-d ja muid asju pihta ei pannud. Ligi 3 tundi seisis kohver koridoris kui sugulane ära viis. Pojale rentisin, aga omale ei raatsinud rentida, aga oligi põnev tegeleda korralduse ja fotokaga laskmisega...
Ei tea kas keegi üldse viitsib nii pikka lugeda ja jõudis lugemisega siiani, aga veelkord
PALJU PALJU TÄNU KÕIGILE!!!