Olin CC osapoolel. Olime BC-ga samal osapoolel. Vastane HC.
Veel eile hõljusin võimsa SummerCamp´i eufooria lainetel, aga täna hakkan juba vaibuma.
Minule oli see aasta tähtsündmus. Miks? Selgitan kogu meeldejäävaimat üritust:
Seekordses lahingus ei andnud kõige võimsamaid elamusi mitte kui üksiksõduri tegutsemiste seisukohalt vaid side ja abijõudude napilt kohalejõudmine.
Ja korraldus oli väga hea, kuhu iganes me ka ei läinud, oli alati vastasega kontakt. Ainult üks patrull oli kontaktita, aga saime harjutada ringkaitset, ahelikku ja sidet.
SAABUMINE
Olin teekonnas kindel, aga kui nägin enda ees tuttavaid mängijaid, siis sõitsin nende järgi. Ja jõudsin hoopis HC baasi, kus „seoti“ mu suu/silmad kinni ja pandi jalaga „p…..“. Aga see eest nägin ära päris usa sõdurite baasi ja polnud varem nii (2m) lähedalt päris usa sõdureid näinudki.
Ei julgenud baasist pilti teha, ainult veokitest, hummerist ja „päevitunud“ sõdurist – 2 esimest fotot. Enne kui meie parklasse sain, jõudsin veel ära eksida. Napilt jõudsin briifinguks kohale.
9. ROOD
Minu jaoks oli see lahing täpselt nagu filmis 9.Rood. Mis vist päris elus toimunu põhjal kus 1988a Afgaanis see rood saadeti ühte küngast kindlustama ja hoidma. Eelnevalt rajati kivisesse mäkke kaitserajatised ja tulepesad, tehti väikseid missioone, kaitsti mäge kuni viimse meheni ja alles viimasel hetkel saabus abi, aga siis oli vaid üks ellujäänu…
Päris sarnane meie lahinguga.
Oleks varem teadnud, oleks ka reede õhtul tulnud appi kaevikuid ja kaitserajatisi tegema, oleks rolli paremini sisse elanud…
Aga saime niigi pisut palkidest ja okstest kaitseid rajada, mis lahingus väga aitasid.
BAASI KAITSE
Kogu kõrgeim küngas (umbes 30x100m), igal küljel kaitseaugud või puudest kaitse võred, suunaks võtsime parkla - 12.
Nõrgeim ala oli meil 6-8, kus tihedaim võsa, aga minu meelest ei rünnanud HC kordagi meid sealt küljelt? Kas see tähendas, et ei viitsitud eelluuret teha või ei tahetud meist üle joosta-hellitati meid? Suurimad rünnakud toimusid meile vaid suunalt 2-4.
MISSIOONID:
Sain osaleda väljasõidus kus olime (umbes 10 sõdalast) kärus maasturi järgi. Arutasime tegevust tule korral ja leppisime kokku, et kui satume tule alla, siis esimesel võimalusel hüppame kastist välja ja ringkaitse. Saime natuke sõita kui sisetunne hoiatas mind. Küsisin kasti olijailt, et kas tunnete vastase lõhna ja jõudsin vaid mõtetes autojuhilt paluda hoo aeglustamist, kui avati varitusest tuli. Ainuke kes ei jõudnud kastist välja hüpata olin mina, mingi lühike hetk jõudsime piiravale vastasele tuld anda, aga langesime kiiresti.
Järgneval liikusime auto ümber, ringkaitse palkide saagimisel ja varsti sattusime varitsusele. Aga kuna olime kastist väljas ja laiali, oli meil paremad võimalused. Hargnesime metsa alla ja lõime vastast eemale. Aga peagi langesin ja koos 10 langenuga baasi tagasi.
Kaitse, lõunasöök, osad läksid patrulli.
„TRIBUNAL“
Lõunatamise ajal kostis valju lärmi ja sõnelust. Selgus, et üks hea sõdalane oli teinud midagi keelatut. Kui õigesti aru sain, oli vale salve kasutanud.
Tribunal kuulas ära ka vastasosapoole ja määras karmima karistuse.
Kohe koondus lugupeetud kohtualuse juurde austajad kaasa tundma. Aga leidus ka „advokaate“, kes andsid kohe sisse „apellatsiooni“ ja püüdsid saada leebemat karistust. Õnneks oli Tribunal ka koostööaldis ja peagi saavutati vist kokkulepe, mis ehk rahuldas kõiki…
Austatud sõdalast ma küll enam ei näinud, aga sides suhtlesime ka ööel veel…
ÄGEDAD LAHINGUD
Läksin parklasse (umbes 500m) varusid täiendama, tagasiteel märkasin suunal 11 kõrgemal mäel rohelise laseriga mängivaid sõdalasi. Sides sain teada, et meie omad seal ei tohiks olla. See lasertäpi vehkimine tundus otsese väljakutsena, et nagu kellegil oleks igav ja kutsuvad lahingusse. Sain staabilt nõusoleku asja uurida.
Peagi tulid mõned vastased (HC) mäest alla ja hõivasid tühja kohtuniku auto taguse. Läksin siis kaarega ja puhastasin ala ja mainisin sides kontakti. Ja vot siis sain tunda võimast omade toetus tänud sidele. Kohe saabus selja tagant omade päästearmee, kellega puhastasime mäe nõlva kiiresti.
Siis nägime selle mäe ostas lõkke kuma. Mõtlesime, et kas tõesti HC tegi enda ühe laagritest meile nii lähedale ja nähtavale… Otsustasime asja uurida, jagunesime kahelt mäe küljelt luurama. Saime HC lõkke äärse seltskonnale 10 m kaugusele, teades reegleid mainisin vaid sõnadega, et tulime heade kavatsustega ja vaid adrenaliini koguma luurates. Väike lõõpimine ja jätsime nad rahule.
UUS KINDRAL
Siis suundus senine baasi juht teist baasi rajama kella 6 suunale ja meile määrati uueks nooreks Kindraliks Joosep, kes väga tõsiselt võttis oma ametikohta. Baasis ringkaitse.
Meie aga mõnega suundusime pimedasse metsa 1-2 suunal. Kuuvalgel oli näha liikumist.
Hiilisime ligi, umbes 15 m pealt nägin kuidas vastane hakkas meie poole pöörama ja avasime vastastikku tule. Langesime kiirelt.
Järgneva patrulli käigus kuulsime selja tagant meie baasist lahingut, suundusime tagasi ja kella 2-3 suunal nägime kuidas vastane oli tõusnud meie baasi kaitserajatiste taha. Hiilisime 5 m kaugusele ja hukkasime kõik kolm kuuvalgel seisvat vastast, kuigi pärast mõtlesin, et oleks võinud seda sõnadega teha. Ülejäänud vastased saime ka sealt peagi maha ja päästsime seekord baasi.
LÕBUS ÖÖ
Kuna kottpimedas (umbes kell 01) polnud huvitav, siis leppisime baasis kokku, et lähme parem puhkama ja tõuseme varem (kell 06), et päevavalguses lahingut nautida. Kui veel taskulambiga magamiskotis sääsevõrku kohendasin, hiiliti juurde ja õeldi „kas oled vait või mul on ka püstol“. Võttis ikka sõnatuks küll.
Kuna ei tulnud kiirelt meelde reeglistiku selline osa, siis haarasin ikkagi kiirelt side (matšeetet ja automaati ei puutunud) ja edastasin selle sidesse. Esialgu vastas vaid teine eemal olev baas, kes soovitas vastane välja lüüa, mis oleks tähendanud reeglite rikkumist – telklas ei lase . Aga siis ikka vastas ka üks meie baasist ja otsustasime ikkagi, et soojas magamiskotis on uinumine parem. Vastane lõhkas ka hästi valjult kajava granaadi ja soovis head und, aitäh.
Mõistan, HC-l oli igav. Ja oma olemasolust anti granaatidega märku terve öö jooksul.
PÜHAPÄEV
Hommikukohvi (kell 06:30) ajal piiras meid sisse üks HC üksus. Kuna meie baasi vastupanu oli vaid lühike valang kahelt, siis tuldi lihtsalt meist üle. Kuni HC üksus meie hommikustamise kohvi/võileiva ampse luges saime teineteist mõnusalt vürtsikate naljadega kostitada.
Kuna esimese ülesandeni oli aega, siis tegime selle üksusega väikse soojenduslahingu baasi lähedal. Kui korraks õnnestus HC üksusel (umbes 7 sõdalast) meie üksuse (umbes 10 sõdalast) rindejoon meie baasi poole nihutada, siis peagi lõime nad eemale jälle. Kahjuks või õnneks tuli uus ülesanne peale ja läksime sõbralikult laiali.
LÕPULAHING
Kindral jagas meid kaitsesse. Sain olla kindrali abiline ja ka liikuda staabi keskosas, kus avanes parem ülevaade baasis toimuvast.
Kui õigesti aru sain, siis oli vastaste ülesanne meie baas hävitada, koos miinipilduja tulega.
Millegi pärast ründas vastane vaid 1-4 suunalt. Kuigi kõige lihtsam oleks olnud 6-8 tihedamalt alalt.
Vahepeal juhtusin kuulma kohtuniku vestlust (mitte sides vaid õhu kaudu) kellegiga, kus arutati miinipilduja tuld baasile. See pole ju keelatud, kui juhuslikult kuulan pealt vestlust???
Eeldades, et jutt käib meie baasist, jagasin info baasis laiali. Leppisime kokku, et kui kohtunikult toimub mingi kahtlane tegevus, siis jookseme baasi tipust kõik nõlvadele.
Toimus pingsalt varjatud kohtuniku jälgimine nii tema hambapesu kui ka jalutamise ajal.
Ja siis see toimuski: kohtunik läks teistsugusel kõnnakul meie baasi tihedama asusutusega kohta (kella 3 suunal), umbes 100m kauguselt kostis raketi/saluudi sahin, meie hüüdsime „nüüd“ ja kõik kes jõudsid lidusid…
Tänu sellele langes miinipilduja miili läbi vaid üksikud laisemad või eelinfota baasi kaitsjad.
Kiirelt baasi tagasi ja ringkaitse aktiivselt rünnakut alustanud vastase vastu…
Vastane oli jõudnud juba meie baasi 3 suuna kaitserajatiste taha, ka 5 suunal kaitserajatise sisse. Sides uurisin meie teise baasi olukorda. Kuna tundus, et on viimane lahing ja teist baasi ei rünnatud enam, siis palusin neid kiirelt meile appi. Meie baasisi enam keegi sides ei vastanud, mul hakkas juba kõhe. Vaadates vastaste laipade kogumeid baasi lähedal oli samas vaimustuses, et ega nad ikka nii lihtsalt meist üle ei jooksnud. Kui aga pöörasin pilgu meie baasi langenute kuhjale, siis sain aru, et ega meid enam palju pole.
Püüdsin veel kella 12 suunalt baasi 3 – 5 suunalt rünnakut kinni hoida, ise pingsalt sides paludes/juhtides meie abivägede liikumist kui lõpuks, viimasel hetkel, nägin selja taga meie abijõude. See oli tõesti viimane hetk ja omade saabumine oli võrratult hea elamus. Tänu abivägedele saime koos vastase maha võtta 3-5 suunalt ja saavutasime tõeliselt hea emotsiooniga meie Baasi võidu HC ees, see oli super elamus, mida on raske kirjeldada…
Lõbus kingiloos, koristus ja saigi kahjuks läbi tore üritus.
Palju palju tänu kõigile osalejatele ja korraldajatele!!!
