Omaarust ei tähtsustanud korralduse keerukust vaid korralduse ajakulu ja argumente, aga vabandan kui välja kukkus teisiti!
Mis on veel omapärane asi, et see väike seltskond jõi ära kõik mõttetud 7,5 l kuuma rohelist teed, kõik küpsised söödi ära, komme jäi natsa järgi. Et kui kriitikute teoreetilisest arvamusest praktikasse tegelikku ellu tulla, siis järelikult nii minule ja järelikult ka teiste jaoks on need asjad ikkagi otstarbekad. Eks iga korraldaja katsetab ise, mis on parim. Eks tegelikult parim on mitu korda kallim...
Aga vaadake vahepeal midagi lõbusamat, väike video vene foorumist, kus filmija vaeseke peab kulutama minu peale 3 salve, enne kui „tunnistan“ pihtasaamise. Filmijale oli tugav vastutuul ja tõesti ei tulnud ühtegi kuuli lähedale. Siis ma sinkavonka lähenesin temale, minu just hooldusest tulnud G36 ainult turtsus ja loopis mõne kuuli kuni 15m kaugusele.
Vastasele lähemale sinkavonkatades tüdinesin isegi, jäin seisma ja laiutasin käsi, et kas tõesti ei saa mulle pihta ja siis just saingi. Taustal kostus vastaste leeris naeru. Vot sellise toreda etenduse tegime teistele:
https://www.youtube.com/watch?v=cxo4eFStFC8&feature=youtu.beSiis võtsin poja AK ja siis läks ka mul lõbusaks...
Videos on ka näha ala mõnda erinevat kohta.
Küsite, et miks paljud lagedalt rannaribalt läksid? Sealt oli ainuke võimalus vastast küljelt kiusata. Ka saniprid olid enamasti rannas ja siis tuli nende surmakuulide eest põigelda, aga korra langesin ka snaipri kuuli läbi.
Eks pean lõpuks siiski kuuletuma ja kuulda võtma mõndade soovitust, saata oma igivana kaitseingel G36 pensionile ja uue Kaaslase leidma ...