max AEG joule creep projekt

[AndrusK]

Hei, nagu ühes threadis räägitud, ma üritan tuunida ühte oma relva selle mõttega, et saada temast kätte suurim energia vahe, mida ta on võimeline laskma kerge ja raske kuuliga. See relv on Vintorez, mida on näha alloleval pildil.

Ma hakkan siia panema katsete tulemusi, kuna juba on tulnud minu arust üht-teist huvitavat. Kuna Vintorez küll on suhteliselt kerge lammutada, siis pidev gearboxi kokku-lahti lappimine on ikkagi piisavalt tüütu, nii et kõiki variante ei jõua testida.

Niisiis, ma alustasin katsetamist 25g raskuse kolviga (mõtlen selle all kogu liikuvat komplekti, s.t. kolb, kolvipea, kolvipea laager, tihend), kuna mul tol hetkel polnud raskemat võtta. Selle kompenseerimiseks piirasin õhuvoolu silindrist torusse, asetades silindri peast väljuvasse torusse sisetoru, kuhu oli puuritud 3mm auk. Kolvipeal endal on nozzle toru siseläbimööt 4mm, nüüd siis sai 3mm.

Ja tulemused. Sisetoruna oli kasutusel 285mm 6.01 PDI täpsustoru.

Kuuli energia 285mm 6.01 toruga

mõõdetud kuuli keskmine kiirus	kuuli kaal	kuuli energia	ekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
135	0.2	1.8225	135
117	0.3	2.05335	143
102	0.4	2.0808	144
94.6	0.46	2.0583068	143

Kuuli energia 450mm 6.03 toruga

mõõdetud kuuli keskmine kiirus	kuuli kaal	kuuli energia	ekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
140.3	0.2	1.968409	140
119.2	0.3	2.131296	146
100.8	0.4	2.032128	143

Mis mulle ülalolevast silma jäi: pikem ja laiem toru suurendab kerge kuuli kiirust, aga 0.4 kuuli kiirus hoopis kukkus (max energia liikus 0.4 kuuli pealt 0.3 kuuli peale). Sinna see asi jäi eile õhtul.

täna õhtul käisin ja ostsin endale jälle Lonexi punase kolvi ning kombineerituna metallist kolvipeaga sain kolvi kaaluks 33g. Panin relva kokku, ühtlasi panin ka natuke kangema vedru. Teostasin kahed mõõtmised, mis erinevad selle poolest, et teise mõõteseeria jaoks ma eemaldasin silindripea nozzle toru seest piirava elemendi. Ehk kui esimese seeria ajal oli nozzle toru siseläbimõõt 3mm, siis teisel seerial oli 4mm. Toruks oli PDI 285mm 6.01

nozzle siseläbimööt 3mm

mõõdetud kuuli keskmine kiirus	kuuli kaal	kuuli energia	ekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
136	0.2	1.8496	136
121	0.3	2.19615	148
111	0.4	2.4642	157
105	0.43	2.370375	154
98	0.46	2.20892	149
94	0.48	2.12064	146

nozzle siseläbimööt 4mm

mõõdetud kuuli keskmine kiirus	kuuli kaal	kuuli energia	ekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
149	0.2	2.2201	149
124	0.3	2.3064	152
115	0.4	2.645	163
108	0.43	2.50776	158
101.5	0.46	2.3695175	154

Siit on näha kahte asja. Esiteks, energiapeak jäi .4 juurde, kuigi ma lootsin, et ta liigub sealt edasi raskemate kuulide poole. Teiseks on näha, et suurem siseläbimõõt soosib kergeid kuule. 0.2 kuul sai juurde 0.4J energiat, 0.4 kuul sai 0.2J

Homme on plaanis testida, et mis saab, kui nozzle siseläbimõõt piirata 2.5mm juurde. Kergem kuul peaks sellest rohkem kaotama. Ühtlasi, kuna väljalaskekiirused kindlasti kukuvad, siis ehk saab proovida SHS M190 vedru, mis mul seni relva sees pole käinud.
Teine idee mida tahaks proovida on asendada kolvi kuullaager vastavas suuruses tinaseibiga, et ikkagi kolbi veel raskemaks saada.

[AndrusK]

Täna ma proovisin lisada kolvile veel raskust. Ma asendasin kolvi laagrid tinaplönniga, mistõttu Vintorezi kolb kaalub nüüd 44 grammi! 11 grammi lisaks.
Ma asendasin ka vedrujuhi laagritega vedrujuhiga, mistõttu vedru on natuke rohkem pinge all. Ja tulemus:

285mm 6.01 toru, kolb 44g, nozzle siseläbimõõt 4mm

mõõdetud kuuli keskmine kiirus	| kuuli kaal	| kuuli energia	| ekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
147 m/s	| 0.2 g	| 2.1609 J	| 147 m/s
138 m/s	| 0.3 g	| 2.8566 J	| 169 m/s
122 m/s	| 0.4 g	| 2.9768 J	| 173 m/s
113 m/s	| 0.43 g	| 2.745335 J	| 166 m/s
108 m/s	| 0.46 g	| 2.68272 J	| 164 m/s

Ma ei oodanud sellist tulemust. 0.2 kuuli kiirus praktiliselt ei muutunud, aga võimalik et rohkem pinges vedru tõttu on 0.4 kuuli energia nüüd üle 2.9J! Max energia on ikka .4 kuuli juures. Võib-olla peaks mängima sisetoru pikkuse ja läbimõõduga, et midagi muutuks. Võib-olla ongi raskemate kuulide jaoks sobiv lahendus VSR-tüüpi vedrukas või HPA.

Igal juhul, ma usun et ma tõestasin, et ka AEG tüüpi relvaga on võimalik saavutada olukorda, kus ta kronob 0.2 kuuliga ühes klassis, aga laseb raskema kuuliga järgmises klassis. Hämmastav on veel see, et see vahe on juba peaaegu 100% olemas 0.2 ja 0.3 kuulide vahel, nii et ka kuulide raskuse piiramine ei aita olukorda lahendada.

Veel: Antud torul on r-hop, mis on ka vaikimisi pisut pinge all. Võib-olla, kui oleks hopi täiesti maha keerata saanud, oleks 0.2 kuul veel aeglasem olnud. Samas, hopi pealekeeramine 0.4 kuuli energiat maha ei võtnud, võib-olla isegi pani juurde.

Mis edasi: antud lahendusega annab teha DMR'i, mis laseb nagu poldikas, ning kui ROF'iga üle ei pinguta, siis ka kuulipilduja, mis laseb nagu poldikas.
Mind hakkas aga huvitama, kas saab teha automaadi, mis laseb 0.2 kuuliga 120, aga raskema kuuliga laseb nagu DMR. Sest kes ei tahaks relva, mis kronob automaadina ja mida võib seetõttu igal pool kasutada, millel backup relva ei pea olema ja mis laseb ikkagi samahästi kui kuulipilduja või DMR, ning teeb vastasmängija garanteeritult veriseks kui lähedalt tabab? (see on sarkasm, kui keegi aru ei saa)

[AndrusK]

Ma olen kogu aeg arvanud, et raskema kolvi kasutamine nihutab energiat raskemate kuulide suunas, aga katsed on seda kangekaelselt keeldunud näitamast. Ma proovisin siis, et mis saab, kui panna relva sisse kerge kolb. Kõige kergem, mis ma suutsin oma varudest kokku panna, kaalub 22G. See on siiski 2x kergem kui eelmises katses kasutatud kolb. Kõik muu jäi samaks, kuigi vedru oli natuke vähem pinges, kuna üks kolvilaager oli puudu. Tulemused:

285mm 6.01 toru, kolb 22g, nozzle siseläbimõõt 4mm

mõõdetud kuuli keskmine kiirus	| kuuli kaal	| kuuli energia	| ekvivalentne kiirus 0.2 kuuliga selle energiaga
140 m/s	| 0.2 g	| 1.960 J	| 140 m/s
118 m/s	| 0.3 g	| 2.089 J	| 145 m/s
108 m/s	| 0.4 g	| 2.333 J	| 153 m/s
99 m/s	| 0.43 g	| 2.107 J	| 145 m/s
92.5 m/s	| 0.46 g	| 1.968 J	| 140 m/s

Siit paistab üheselt, et maksimum energia püsis 0.4 kuuli juures. Ju siis ongi nii, et energia haripunkt ikkagi pannakse paika silindri ja toru omavahelise sobitamisega. Mulle tundub, et mida pikem ja ebatihedam toru, seda rohkem kergema kuuli poole ka max energia läheb. Ühtlasi on siit näha, et maksimumenergia ja miinimumide vahe on väïksem kui raske kolviga. Ja endiselt - vedru on sama mis eelmine katse, aga max energia vahe on 0.65J Ma usun, et raskem kolb aitas siin kaasa, see vahe pole ainult vedru pingsuse mõningasest erinevusest.

[Bjorn]

Kas torupikkus oli testides sama? Mulle tundub, et üle 0.4g minnes jääb silindrist väheks, et jätkuvalt kuuli kiirendada.

[AndrusK]

Ainult esimeses testis proovisin ka 450mm toru, kõik muud testid said tehtud 285mm 6.01 toruga