Nii, mängult tagasi.
Üldiselt jäin mänguga rahule; eriti alguses oli huvitav, kui hunta pidi meid linnast välja lööma. Enne esimest surma tuli 4..5 killi, täitsa hea tunne oli. Edasi oli ka tegevust kes tahtis, sest vastane meid päris rahule ei jätnud kogu mängu aja ja meil oli ka mitmeid missioone. Tunda andis vastase arvuline ülekaal; iga edu mis me saavutasime, oli ajutine.
Omapärane see mäng oli see, et vahemaad olid pikad, sellest suur laskemoona kulu. See mäng ma mängisin 120m/s AEG'ga, kuhu oli pandud nii 4x optika kui red dot sinna otsa. Päris mitu situatsiooni oli, kus sai vahetatud tuld vastasega ning läbi optika konstanteeritud, et ei, ei lenda ikka välja. Kuulipildujatega ning korralike snaipritega vennad võisid end hästi tunda.
Igal juhul, hästi veedetud laupäev, tänud organiseerijatele.
Eredamad hetked:
1. mängu algus. Paigutame end koos kaasvõitlejaga majakesse, mis jäi vasakule poole teest, mida mööda Hunta saabus. Keegi oli urgitsenud seina sisse augukese, mille abil sai end väljas toimuvaga kursis hoida ilma, et keegi oleks mind näinud. Ja ei pidanudki kaua ootama: Hunta tuli, kenasti rivikorras. Lasin nad niikaugele kui arvasin et kuulid kindlasti välja lendavad ja andsin pool sekundit aknast valangut. Ma ei näinud otseselt et keegi selle peale välja läks, aga nad said igal juhul aru, et sõda on.
2. Hetk majakeses. Mu paariline oli ilmselt ära lastud, aga mina seda ei teadnud. Kõrvaltoast kostab kõva krobinat. Vaatasin siis ukse poole ja ennäe, kõrvaltoast ilmub kollase lindiga võitleja ja suundub minu poole vaatamata uksest välja. Küllap ta oli aknast sisse roninud. Kaks kuuli selga ja oli tal surnuaeda minek.....
Üleüldse, tundus et vastane eriti ei pööranud minu majakesele tähelepanu. Mõned võitlejad üritasid akna esist võsa mööda läheneda, aga need said minu ja paaarilise poolt ära lastud. Lahing ise kandus majast mööda, ma mingi hetk lasin vastaseid, kes olid minu poole küljega või isegi seljaga, aga nad olid arvatavasti liiga kaugel.
Olukord muutus siis, kui saabusid tagasi need, keda ma olin maha saanud. Ma jälgisin läbi piiluaugu, kuidas nad sammukaupa lähenesid, püssid palges, aga valangut andes jäin aknale kauemaks kui pool sekundit ja sain kuuli.
3. Peame minema ja vallutama mõned majad, milles luureretkel vastast nägime. Liigume päris hästi edasi kuni viimase majani kuskil metsa sees, kuhu elusolevad vastased taganesid. Raske on sinna märkamatult ligi saada. Sammhaaval lähenen, lõpuks eraldan maja katusel liikumist ja tühjendan sinna peaaegu terve midcapi, mingit effekti ei paista. Järsku keegi röögatab "aitab!!!! nüüd aitab!", ning sealt katuselt tuleb alla 3 surnut.
4. Läheme vallutama teise tiiva maju. Vastane on kahes majas. Manööverdan nii et minu poole jääb ühe maja ots, ning hakates akendesse tulistama üksiklaske, liigun lähemale. Üllatavalt hästi läheb, üks valang aknast võiks mind maha võtta aga seda valangut ei tule. Aga, maja ees õues on snaiper. Saan kuuli.
5. Mingi lahing baasi juures. Automaadid tärisevad ja kuulid lendavad, aga eemal võsas keegi avaldab verbaalset rahulolematust, et mu kaaslased pihta ei saa. Samas, kuulid kukuvad lähedale, aga ükski meieni välja ei lenda. Siis ilmub põõsastest üks vend kuulipildujaga, aeg-ajalt sihtides ja valades, ning sammub lähemale. Lasen teda, kuigi tean, et mõttetu üritus, liiga kaugel. Mingi hetk sain nii mina kui mu kaaslased kuuli, aga see hetk oleks tema arust pidanud arvatavasti olema siis, kui ta kaugemal oli. Aga mis teha, ei olnud; tal oli hea relv, aga mitte päris nii hea kui ta arvas.
6. Peame otsima mingeid torusid, millest lastakse rakette. Alguses öeldakse, et nad on välja peal, siis et vastased kannavad neid. Pimedaks kisub. Märgatakse vastast, liigume tema järel metsa. Valangud mitmest torust, pooled mu kaaslased on surnud, mina ka. Läheme baasi tagasi. Ei viitsi enam. Ühtegi toru me isegi ei näinud. Millal siis see lõpulahing tuleb.....
Mis võiks paremini organiseeritud olla:
A. Kronomisi ei ole tükk aega näinud. Ma sain omavahelisest vestlusest teada, et mitmed kaasvõitlejad tegelikult ei tea, kui kõvasti nende relv laseb. Võiks kasvõi mitteametlikult paluda järgmine mäng omanikel kronod kaasa võtta ja kes tahab saab laenata. Mul näiteks on krono tavaliselt kaasas.
Veel kommentaariks: Vaatasin ka vene foorumit ja paistis, et 1. ka vene foorumis on massiivselt positiivset tagasisidet mängule, 2. nii eesti kui vene meeskonnad mängisid "üldkasutatavate reeglite" järgi. Hiljem küll täpsustati, et automaat on 120, granaadil ei pea olema viskavat elementi jne. Probleeme sellest ei paistnud olema, aga siiski, mis mõtet on hoida kahte komplekti reegleid käibel.
