Väljast tundus väike maja, aga seest piisavalt suur põnevate koridoride ja ruumidega. Ei olnud üks pikk koridor vaid sinkavonkasid ja eri suurusega ruume oli piisavalt.
Algul oli kasulik treening ja siis sai seda kõike praktiseerida.
Kahel korrusel ja kahel trepil sai erinevaid väga põnevaid lahinguid peetud ja tänu sidele sai ühe rünnaku eriti huvitavaks tehtud, kus piirasime vastast.
Praeguseni veel adre vibra sees kogu võimsast lahingpäevast, aga võimsaima adre laksu andis kui sain üllatada rünnakrühma ja nad kõik (6-7 sõdalast) maha noppida selja tagant – palju tänu, et sellise võimaluse andsite.
Jalad/käed on täitsa täpilised – näitab kui palju on veel vaja õppida/treenida/mängida.
Loodetavasti jõuame seal veel mõned lahingud teha enne Jaani kui renoveerima hakkavad.
Palju tänu osalejatele ja sügav kummardus Bjornile!
Homme siis lähme meie klubiga sinna vastasmajja, proovime kuidas on väiksema seltskonnaga seal püstolitega möllata.
